Legislator Case Law & Legislation
3-14-51392/11 AI generated

3-14-51392/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-51392/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A. Maksimov esitas 06.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis, et ta sai Tartu Vanglalt 02.07.2014 vastused. Kaebaja märkis, et hüvitamisnõue on 100 eurot ja ta

Legislator headnote

AI generated

3-14-51392/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: A. Maksimov esitas 06.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis, et ta sai Tartu Vanglalt 02.07.2014 vastused. Kaebaja märkis, et hüvitamisnõue on 100 eurot ja ta

Keywords

AI generated
authorization to sue restrictive measures against Russia standing to appeal grounds of challenge protection of the euro third-party claim procedure in attachment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

21.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51392

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus kahju hüvitamiseks

summas 100 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15.08.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.08.2014. a määrus

muutmata.

2. Jätta A. Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 06.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis, et ta sai

Tartu Vanglalt 02.07.2014 vastused. Kaebaja märkis, et hüvitamisnõue on 100 eurot ja ta

saadab hagi kohtusse.

2. Tartu Halduskohus 24.07.2014. a määrusega (tl 6-6p) jättis A. Maksimovi kaebuse käiguta

ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

Halduskohus märkis, et kaebaja ei ole täpsustanud kaebuse nõuet vastavalt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lgle 2 ning § 38 lg 1 p-dele 1-5 ning ilma

kaebaja poolsete täpsustusteta ei saa kohus kaebust menetleda. Halduskohus leidis, et kaebajal

tuleb täpsustada, kas ta soovis kohtule esitada hüvitamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel.

Ühtlasi selgitas halduskohus, et kaebusele tuleb lisada andmed riigilõivu tasumise kohta või

menetlusabi taotlus.

3. Tartu Halduskohus 15.08.2014. a määrusega (tl 11-11p) tagastas A. Maksimovi kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

Halduskohus viitas, et andis 24.07.2014. a määrusega kaebajale võimaluse puuduste

kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kaaskirja ja kättetoimetamise

teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 24.07.2014. a määruse koos tõlkega kätte

29.07.2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 30.07.2014 ja

viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 08.08.2014. Halduskohus

leidis, et kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud andmetest ei nähtu kaebuse

nõue, vaidlustatud tegevuse sisu ja periood ega kaebuse faktiline põhjendus. Halduskohus

märkis, et kuni 15.08.2014. a määruse tegemiseni ei ole kaebaja kaebuses esinevaid puudusi

kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse nõuet ega esitanud vastavaid põhjendusi. Halduskohus

asus seisukohale, et seega ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lõikes 1, eelkõige nimetatud

normi punktides 5 ja 7 toodud nõuetele. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus

teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.

Halduskohus märkis, et kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust ega nõuet ning kohus ei saa

asuda kaebaja asemel kaebust sisustama. Halduskohus selgitas, et kaebaja ei ole tasunud

riigilõivu ega taotlenud riigilõivust vabastamist kaebuse esitamisel. Halduskohus asus

seisukohale, et eeltoodud põhjustel ei ole kaebus sellisel kujul menetletav. Lisaks märkis

halduskohus, et arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud,

et tema eesmärk kahju taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut,

ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste

esitamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. A. Maksimov esitas 21.08.2014 määruskaebuse (tl 16), milles märkis, et ta sai Tartu

Halduskohtu 15.08.2014. a määruse ja ta ei ole nõus kohtu arvamusega, kuna ei ole siiani

antud kaitsjat. Veel märkis A. Maksimov, et tal ei ole vahendeid riigilõivu tasumiseks ning ta

ootab kaitsjat.

5. Tartu Halduskohus 27.08.2014. a määrusega (tl 21-21p) vabastas A. Maksimovi riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse A. Maksimovi määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 15.08.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas

määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja

lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Esmalt lahendab ringkonnakohus 21.08.2014 esitatud määruskaebuse (I). Seejärel

võtab ringkonnakohus seisukoha A. Maksimovi esitatud riigi õigusabi taotluse osas

(II).

I

7. Tartu Halduskohus 15.08.2014. a määrusega tagastas A. Maksimovi kaebuse.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse tagastamise alusena

HKMS § 121 lg 1 p 2. A. Maksimovile on halduskohtu poolt 24.07.2014. a määruses

selgitatud, millised on kaebuses esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole kaebus

menetletav ja antud 10-päevane tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

Halduskohus on õigesti märkinud, et A. Maksimov on määruse venekeelse tõlke kätte saanud

29.07.2014 (tl 10) ning 10päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 08.08.2014. Kuna

kaebaja ei ole kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi,

siis ei saanud halduskohus A. Maksimovi kaebust menetlusse võtta. A. Maksimov ei ole

halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul ei

olnud põhjust täiendava tähtaja andmiseks kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd

kaebuses esinenud puudused takistavad selle menetlemist, siis oli ringkonnakohtu hinnangul

A. Maksimovi kaebuse tagastamine õiguspärane.

8. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Maksimovi määruskaebuse rahuldamata

ja Tartu Halduskohtu 15.08.2014. a määruse muutmata.

9. 21.08.2014 määruskaebuses märkis A. Maksimov, et talle ei ole siiani antud kaitsjat

ja ta ootab kaitsjat. Ringkonnakohus tõlgendab seda kaebaja soovina saada riigi

õigusabi määruskaebuse läbivaatamisel. Tartu Halduskohus on 27.08.2014. a määruses

jätnud taotluse ebaõigesti tähelepanuta. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse

menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude

kandmiseks menetlusabi taotletakse. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse esitaja

riigi õigusabi taotluse osas seisukoha alljärgnevalt (II).

II

10. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb A. Maksimovi 21.08.2014. a määruskaebuses märgitut

tõlgendada taotlusena riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses.

Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja

õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta,

kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et

menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. Kohtul on haldusasjades

kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole

halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.

Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A. Maksimovi määruskaebus on ringkonnakohtule

arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei mõjuta määruskaebuse lahendamist, siis on kaebaja

võimeline oma õigusi määruskaebuse esitamisel ise kaitsma, mistõttu jääb esitatud riigi

õigusabi taotlus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi