3-14-51243/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedA. Maksimov esitas Tartu Halduskohtule 22.06.2014 kaebuse (tl 2, tõlge tl 9), mille kohaselt ei ole ta nõus Tartu Vanglalt saadud vastusega nr 2-5/1774-2. Kaebaja küsis
Legislator headnote
AI generated3-14-51243/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: A. Maksimov esitas Tartu Halduskohtule 22.06.2014 kaebuse (tl 2, tõlge tl 9), mille kohaselt ei ole ta nõus Tartu Vanglalt saadud vastusega nr 2-5/1774-2. Kaebaja küsis
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Agu Timmi, Tiina Pappel, Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
21.11.2014, Tartu
Haldusasja number
3-14-51243
Haldusasi
Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu
seonduvalt teabenõudega
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 15.10.2014. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aleksei Maksimovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Aleksei Maksimov
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Aleksei Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
15.10.2014. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. A. Maksimov esitas Tartu Halduskohtule 22.06.2014 kaebuse (tl 2, tõlge tl 9), mille
kohaselt ei ole ta nõus Tartu Vanglalt saadud vastusega nr 2-5/1774-2. Kaebaja küsis
halduskohtult, mida antud olukorras teha.
2. Tartu Halduskohus 26.06.2014. a määrusega (tl 6-6p) jättis kaebuse käiguta ning andis
puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Puudustena nimetas
halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 1 p-des 5-10 nimetatud
andmete puudumist. Halduskohus märkis ka seda, et kaebusele tuleb lisada andmed riigilõivu
tasumise kohta või esitada menetlusabi taotlus.
3. Tartu Halduskohus 19.08.2014. a määrusega (tl 17-18) tagastas A. Maksimovi kaebuse
HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei olnud halduskohtus menetletav.
4. Kaebaja esitas 15.09.2014 Tartu Halduskohtule pöördumise (tl 36, tõlge tl 40), mis sisaldas
muuhulgas riigi õigusabi taotlust. Kaebaja märkis, et palub halduskohtul anda kaitsja, kuna
seaduste mittetundmine ei anna võimalust vaidluses osaleda.
5. Tartu Halduskohus jättis 15.10.2014. a määrusega (tl 42-43) kaebaja taotluse riigi kulul
õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1
alusel. Halduskohus leidis, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste
esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise
kaitsma oma õigusi. Halduskohus viitas ka uurimispõhimõttele, millest tulenevalt selgitab
halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted
ning võimaliku kohtupraktika.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Kaebaja esitas 28.10.2014 määruskaebuse, milles märkis, et ta sai Tartu Halduskohtu
15.10.2014. a määruse ning siiani ei ole halduskohus andnud kaitsjat, millega on rikutud
võrdsuse põhimõtet kohtus. Kaebaja lisas, et ootab kaitsjat.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
8. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste
asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise
kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende
lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud selget taotlust
Tartu Halduskohtu 15.10.2014. a määruse tühistamiseks, kuid kuna kaebaja väljendab
rahulolematust esindaja määramata jätmisega, tuleb määruskaebust tõlgendada selliselt, et
kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 15.10.2014. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamist.
9. Tartu Halduskohus 15.10.2014. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt jättis rahuldamata
määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks isiku esindamiseks
halduskohtumenetluses RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt ei anta riigi
õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus nõustub
halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2
ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks nimetatud
osas määruskaebuse rahuldamise. Kaebaja on märkinud, et esindaja määramata jätmine riigi
kulul rikub võrdsuse põhimõtet kohtus. HKMS § 2 lg 6 kohaselt tagab kohus kõigis asja
lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja
põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või
toetada neid. Sellest ei saa aga järeldada, et halduskohus peab menetlusosalisele määrama
esindaja riigi kulul. Esindaja määramine toimub RÕS-s sätestatud korras ning käesoleval
juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse lahendamata ning Tartu
Halduskohtu 15.10.2014. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk