3-13-2417/16 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

21. november 2014, Jõhvi Haldusasja number 3-13-2417 Haldusasi Raino Oti kaebus Viru Vangla 18. oktoobri 2013. a otsuse nr 6- 10/33155-2 ja 21. novembri 2013. a vaideotsuse nr 6-12/286-2 tühistamiseks

Menetlusosalised Kaebaja Raino Ott Vastustaja Viru Vangla, volitatud esindaja Eve Kangro Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta Raino Oti kaebus rahuldamata.

2. Jätta Raino Oti menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 22. detsembril 2014 (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Raino Ott palus 24. septembri 2013. a taotluses, et Viru Vangla võimaldaks tal raamatukogu vahendusel oma kambris tutvuda raamatuga „Vanglate organisatsioon ja juhtimine“ (2012) (tl 8).

2. Viru Vangla teatas 25. septembri 2013. a vastuskirjaga, et nimetatud väljaanne ei kuulu kinnipeetavatele laenutatavate teavikute hulka (tl 9).

3. R. Ott esitas 26. septembril 2013 Viru Vanglale selgitustaotlusena pealkirjastatud dokumendi, milles soovis teada, miks on antud köide arvel kinnipeetavatele mõeldud teoste nimekirjas, kui seda ei laenutatagi, ning mis on köites kirjas sellist, mida kinnipeetava silmad näha ei või (tl 10). R. Ott märkis, et tal on õigus olla teadlik avalikust infost, eriti sellest, mis teda ennast puudutab. R. Ott oli seisukohal, et vangla peab talle võimaldama juurdepääsu nimetatud teavikule ega tohi seda varjata kinnipeetavate eest. R. Ott palus jätkuvalt tal võimaldada oma kambris või vanglaametniku järelevalve all tutvuda antud teavikuga. Negatiivse vastuse korral palus R. Ott selgitada, miks ei saa teavikut väljastada ja kuhu antud küsimuses pöörduda.

4. Viru Vangla selgitas 18. oktoobri 2013. a vastuses, et raamat „Vanglate organisatsioon ja juhtimine: vanglateenistuse õpik“ (2012) on raamatukogus arvel kui teavik vanglaametnikele ning selle kohta on vastav märge raamatukogu arvutiprogrammis (tl 11). Nimetatud teos on eelkõige mõeldud vanglaametnikuks õppijatele ja teenistujatele ning on neile pidevalt vajalik seoses tööülesannete täitmisega. Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 2 alusel võib kinnipeetava vabadust allutada teatud piirangutele ja käesoleval juhul on selleks nimetatud teavik. Vangla pidas vajalikuks lisada, et R. Otil oli raamatukoguprogrammi andmetest nähtuvalt tähtajaks (6. jaanuar 2013) tagastamata „Eesti keele sõnaraamat“ (1999). Raamatukogu kasutamise juhendi p-i 5 järgi on raamatukogul õigus keelduda lugejale teavikute laenutamisest, kui ta ei tagasta teavikuid õigeaegselt.

5. R. Ott esitas 5. novembril 2013 vaide, milles palus Viru Vangla 18. oktoobri 2013. a vastuse kehtetuks tunnistada ning kohustada vanglat väljastama talle kõnealune raamat (tl 12).

6. Viru Vangla direktor jättis 21. novembri 2013. a vaideotsusega R. Oti vaide rahuldamata (tl 13).

7. R. Ott esitas 28. novembril 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, paludes tuvastada Viru Vangla tegevuses õigusvastasus, tunnistada kehtetuks Viru Vangla direktori 21. novembri 2013. a vaideotsus ning kohustada Viru Vanglat tutvustama R. Otile kõnealust teavet (tl-d 1-2).

7.1. Keegi pole kaebajale öelnud, et tal on üks teavik õigeaegselt tagastamata ja et ta peab selle tagastama. Pealegi on tegemist õppematerjaliga ja sellel puudub tagastamise tähtaeg.

7.2. Kinnipeetava eest on avalikku infot varjatud. Sellise käitumisega diskrimineerib vangla kinnipeetavaid.

8. Tartu Halduskohus võttis 28. aprilli 2014. a määrusega kaebuse menetlusse. Kohus märkis, et pidades silmas kaebaja eesmärki ja tegelikku tahet, tuleb kohtu hinnangul kaebust tõlgendada nii, et kaebaja taotleb Viru Vangla 18. oktoobri 2013. a otsuse tühistamist, Viru Vangla kohustamist võimaldada kaebajal tutvuda raamatuga „Vanglate organisatsioon ja juhtimine: vanglateenistuse õpik“ (2012) ning Viru Vangla direktori 21. novembri 2013. a vaideotsuse tühistamist.

9. Vastustaja märkis 13. mai 2014. a vastuses kaebusele, et kaebaja vabanes vanglast 25. aprillil 2014. Seetõttu palus vastustaja, et kohus tagastaks kohustamisnõude ning jätaks tühistamisnõuded rahuldamata (tl-d 20-21).

9.1. Kaebaja väide, et raamatu „Vanglate organisatsioon ja juhtimine: vanglateenistuse õpik“ (2012) näol on tegemist avaliku infoga, mille kättesaadavuse peab Viru Vangla tagama, on ebatäpne. Viru Vanglal on kohustus väljastada kinnipeetavale avalikku teavet, mitte kogu avalikku infot.

9.2. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 4 lg 1 kohaselt demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi ja igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks on teabevaldajad kohustatud tagama juurdepääsu nende valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras. AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Seega oleks Viru Vanglal kohustus tagada kinnipeetavale juurdepääs eelnevalt nimetatud raamatule, kui tegemist oleks avaliku teabega AvTS mõttes. Raamat „Vanglate organisatsioon ja juhtimine: vanglateenistuse õpik“ ei ole avalik teave, sest tegemist on teosega, mis on loodud hariduslikel eesmärkidel ning teavikut ei ole saadud ega loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Eelnevast nähtub, et kuigi tegu võib olla avaliku infoga, ei ole tegemist avaliku teabega AvTS mõttes ning Viru Vanglal ei ole kohustust tagada kinnipeetavaile raamatule juurdepääsu.

9.3. Viru Vangla kodukorra p-i 18.2.1. kohaselt võimaldatakse vanglas asuvat raamatukogu kasutada selleks, et kinnipeetavad saaksid end täiendada. Viru Vangla on eraldi määranud kinnipeetavatele mõeldud raamatute nimekirja ning vangla töötajatele ja ametnikele mõeldud raamatute nimekirja. Kinnipeetav taotles raamatu „Vanglate organisatsioon ja juhtimine: vanglateenistuse õpik“ (2012) väljastamist. Nimetatud raamat on Viru Vangla poolt koostatud nimekirjade põhjal mõeldud vangla töötajatele ja ametnikele laenutamiseks. Ka 18. oktoobri 2013. a vastuses selgitustaotlusele on kriminaalhooldusosakonna raamatukoguhoidja märkinud, et raamat on raamatukogus arvel kui teavik vangla ametnikele ning selle kohta on vastav märge raamatukogu arvutiprogrammis.

9.4. Vastustaja on seisukohal, et isegi kui raamat „Vanglate organisatsioon ja juhtimine: vanglateenistuse õpik“ (2012) oleks kinnipeetavatele mõeldud raamatute nimekirjas, ei oleks kinnipeetavale raamatu väljastamisest keeldumine olnud õigusvastane. Viru Vangla kodukorra p-i

18.2.6. kohaselt on raamatukogul õigus keelduda kinnipeetavaile teavikute laenutamisest, kui lugeja ei tagasta teavikuid õigel ajal või kui need on kaotatud või rikutud. Viru Vangla kodukorra p-i 18.2.2. järgi enne raamatukogu kasutamist tutvub kinnipeetav allkirja vastu raamatukogu kasutamise korraga ning annab nõusoleku hüvitada teaviku süülise kadumise või lõhkumisega tekitatud kahju. Seega on kaebaja teadlik sellest, et vangla raamatukogu võib keelduda teavikute laenutamisest, kui kinnipeetav ei tagasta teavikuid õigel ajal. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna raamatukoguhoidja

H. Saaresti 19. novembri 2013. a õiendi kohaselt on R. Otile 16. detsembril 2012 laenutatud „Eesti keele sõnaraamat“ (ÕS, 1999) tähtajaks (6. jaanuariks 2013) tagastamata. Seetõttu oli Viru Vanglal õigustatud alus keelduda kinnipeetavale raamatu väljastamisest.

10. Tartu Halduskohus jättis 4. juuli 2014. a määrusega kaebuse kohustamisnõude osas läbi vaatamata. Kohus märkis, et kohtu menetluses on pärast kohustamisnõude läbi vaatamata jätmist

R. Oti kaebus Viru Vangla 18. oktoobri 2013. a otsuse nr 6-10/33155-2 ja 21. novembri 2013. a vaideotsuse nr 6-12/286-2 tühistamiseks. Kohus andis kaebajale aega 15 päeva teatamaks, kas ta soovib selles osas menetluse jätkamist. Kaebaja sellele kohtu nõudele ei reageerinud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ (edaspidi kodukord) p 18.2.1. sätestab, et vanglas asuvat raamatukogu võimaldatakse kasutada selleks, et kinnipeetavad saaksid end täiendada. Kodukorra seletuskirja kohaselt tagab raamatukoguteenus vanglas kinnipeetava arenguks vajaliku informatsiooni kättesaadavuse ning soodustab haridustaseme ja üldise harituse tõusu.Viru Vangla on eraldi määranud kinnipeetavatele mõeldud raamatute nimekirja ja vangla töötajatele ning ametnikele mõeldud raamatute nimekirja (tl

13 pöördel).

13. Käesolevas asjas taotles kaebaja raamatu „Vanglate organisatsioon ja juhtimine: vanglateenistuse õpik“ (2012) väljastamist. Vastustaja selgitas, et nimetatud raamat on mõeldud laenutamiseks vaid vangla töötajatele ja ametnikele. Kohus leiab, et vangla otsustada on see, milliseid raamatuid kinnipeetavatele laenutatakse, samuti see, kas raamat võib ohustada vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või sisekorda. VangS § 41 lg 2 sätestab, et kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et tema inimõiguseid on rikutud ja aset on leidnud diskrimineerimine, kui vangla talle vaidlusalust raamatut ei laenutanud. Vangla raamatukogus võivad arvel olla raamatud, mis on mõeldud vaid vangla ametnikele laenutamiseks.

14. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et õppekirjanduse puhul tagastamistähtaeg puudub. Kodukorra p 18.2.5. sätestab, et õppekirjandust laenutatakse eelisjärjekorras kooli nimekirjas olevaile kinnipeetavaile. Õpikuid ja teatmeteoseid, mida on raamatukogus rohkem või millel ei ole suurt nõudlust, laenutatakse ka iseseisvalt õppijaile. Õppekirjanduse laenutamistähtaeg on üks semester või kursuse lõppemiseni. Kuigi õppekirjanduse laenutamistähtaeg on pikem kui kodukorra p-s 18.2.4. teavikute laenutamise kaks nädalat, on siiski ka õppekirjandusele laenutamistähtaeg määratud. Kaebaja pidi sellest teadlik olema, sest enne vangla raamatukogu kasutamist pidi kinnipeetav raamatukogu kasutamise korraga tutvuma (kodukorra p 18.2.2). Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna raamatukoguhoidja H. Saaresti vastuse kohaselt pidi kaebaja 6. jaanuariks 2013 tagastama „Eesti keele sõnaraamatu“ (tl 11). Seega oli vastustajal kodukorra p 18.2.6. alusel õigus keelduda raamatu laenutamisest.

15. Kuigi vangla peab kinnipeetavale tagama võimaluse kuulata raadiot ja jälgida televisioonisaateid (VangS § 31 lg 1), samuti võimaluse lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju (VangS § 30 lg 1), ei ole vanglal kohustust tagada mistahes raamatu laenutamist kinnipeetavale. Tegemist ei ole avaliku info varjamisega nagu kaebaja kaebuses märgib. AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Kohus nõustub vastustajaga selles, et Viru Vanglal oleks kohustus tagada kinnipeetavale juurdepääs vaidlusalusele raamatule, kui tegemist oleks avaliku teabega AvTS § 3 lg 1 mõttes. Raamat „Vanglate organisatsioon ja juhtimine: vanglateenistuse õpik“ ei ole avalik teave, sest tegemist on teosega, mis on loodud hariduslikel eesmärkidel ning teavikut ei ole saadud ega loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Eelnevast nähtub, et kuigi tegu võib olla avaliku infoga, ei ole tegemist avaliku teabega AvTS mõttes ning Viru Vanglal ei olnud kohustust tagada kinnipeetavale raamatule juurdepääsu.

16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla 18. oktoobri 2013. a otsus nr 6-10/33155-2 ja

21. novembri 2013. a vaideotsus nr 6-12/286-2 on õiguspärased ja nende tühistamiseks ei ole alust.

17. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2014. a määrusega. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Palm kohtunik