3-14-52846/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-52846

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse aeg ja koht 20. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52846 Haldusasi I.K. kaebus Kose Vallavalitsuse 20. oktoobri 2014 kirjas väljendatud otsuse tühistamise ja uueks otsustamiseks kohustamise nõuetes.

Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: I.K. Esindaja: Marina Simhes-Kazakova

RESOLUTSIOON 1. Tagastada I.K. kaebus. 2. Jätta I.K. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 3. Saata määrus kaebaja esindajale.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse p 1 (kaebuse tagastamine) esialgse õiguskaitse kohaldamine) peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. (HkMS § 121 lg 4, § 204). Käesoleva määruse punktile 2 (esialgse õiguskaitse kohaldamisest keeldumine) võib sama tähtaja jooksul esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 252 lg 7, § 204).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Tallinna Halduskohtule saabus I.K. kaebus, milles ta taotleb Kose Vallavalitsuse 20. oktoobri 2014 kirjas väljendatud otsuse tühistamist ning Kose Vallavalitsuse kohustamist uue otsuse tegemiseks. Kaebusest nähtuvalt on Kose vald olnud 1995. aastal surnud R. K. pärija ning tuginedes ENSV Tsiviilkoodeksi § 552 lõikele 1 taotles kaebaja Kose vallalt nõusolekut R. K. pärandi vastuvõtmiseks pärast selleks seadusega ette nähtud tähtaja möödumist. Eelviidatud 20. oktoobri 2014 kirjas keeldus vald sellise nõusoleku andmisest. 2. Leian, et I.K. kaebust ei ole võimalik menetlusse võtta, sest kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 kohaselt tuleb selline kaebus selle esitajale tagastada. HkMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Õigussuhted, mis tekivad pärimisest, ei ole avalik-õigusliku iseloomuga. See, et pärija on avaliku võimu

2 kandja (nagu käesoleval juhul kohaliku omavalitsuse üksus), ei muuda selle pärija ja mistahes muu isiku vahelist õigussuhet, mille sisuks on pärandvara puudutavad õigused ja kohustused, avalik-õiguslikuks suhteks. Kaebaja leiab ekslikult, et Kose Vallavalitsuse 20. oktoobri 2014 kirja näol on tegemist haldusaktiga. Haldusakt on avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks tehtud otsus (haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1). Lisaks avalik-õiguslike suhete reguleerimisele võib avaliku võimu kandja (riik, kohaliku omavalistuse üksus) olla pooleks ka eraõiguslikes suhetes. Nii see käesoleval juhul ongi, vara pärimisest tulenevad vaidlused ei ole avalik-õigusliku iseloomuga, vaid eraõiguslikud. Asjaolu, et pärimise teel omandanud on käsitatav munitsipaalvarana, pole antud vaidluse kontekstis asjassepuutuv. Kaebaja ei ole taotlenud munitsipaalvara võõrandamist, vaid nõusoleku saamist pärandi vastuvõtmiseks teiselt pärijalt. Seetõttu ei saa kaebaja oma õigusi halduskohtule esitatava kaebusega kaitsta. Kui kaebaja leiab, et pärimist reguleerivatest õigusaktidest tulenevalt on tal mingi nõudeõigus Kose valla kui R. K. pärija vastu, tuleb selle realiseerimiseks pöörduda eraõiguslikke vaidlusi lahendava kohtuinstantsi ehk maakohtu poole. 3. Halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse kohaldamine on välistatud, kui vaidlus, mille tagamiseks kaebaja esialgset õiguskaitset soovib, on selline, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Esialgse õiguskaitse mõte on HkMS § 249 lg 1 kohaselt tagada vaidluse esemeks oleva situatsiooni muutumatus vaidluse ajaks, et vältida kohtumenetluse kestel kaebaja olukorra halvenemist. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamine olla eesmärgipärane ning see taotlus tuleb rahuldamata jätta.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur Kohtunik