3-12-2473/45 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tiit Lõhmus ja Madis Ernits Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-2473 Haldusasi Eero Mikenbergi (Mikenberg) kaebus SA Eesti Teadusagentuur nõukogu 07.09.2012. a otsuse tühistamiseks ja kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20.03.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Eero Mikenbergi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 08.10.2014 Menetlusosalised Kaebaja Eero Mikenberg Vastustaja SA Eesti Teadusagentuur

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.03.2013. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

2. Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 22.12.2014 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 2012. aastal SA-le Eesti Teadusagentuur (ETAg) taotluse MJD367 (tl 5−5p) programmi Mobilitas raames järeldoktori grandi saamiseks. Kaebaja taotles rahastamist projektile „Kodusõda välisraha pärast: subnatsionaalne välismajandustegevus kui vahend Vene regioonide majanduste moderniseerimiseks“ kestusega 01.08.2012 kuni 31.07.2015.

2. ETAg nõukogu kinnitas 07.09.2012. a otsusega (tl 21−22) programmi Mobilitas järeldoktorite rahastamisotsused, milles hindamiskomisjon soovitas rahastada 18 järeldoktori taotlust ning võimaluse korral rahastada 12 järeldoktori taotlust. Kaebaja taotlus ei sisaldunud kummaski nimekirjas. ETAg nõukogu 07.09.2012 otsus sisestati Eesti Teaduse Infosüsteemi (ETIS) (tl 9), mille kaudu saadeti 11.09.2012 automaatne teavitus kaebaja e-posti aadressile XXXXXXXXXXX . Otsuse kohaselt sai kaebaja taotlus koondhindeks 2,6. Kaebaja taotlusele andsid eksperthinnangu kolm retsensenti.

3. 12.10.2012 esitas kaebaja ETAg-le vaide (tl 12−12p), milles taotles ETAg nõukogu otsuse tühistamist kaebaja taotluse mitterahuldamise osas.

4. 26.10.2012 saatis ETAg juhatuse liige T. Meresoo e-posti teel kaebaja vaidele vastuse (tl 14), milles selgitas, et kaebaja taotluse puhul telliti lisaretsensioon, kuna taotluse kohta laekunud retsensioonide hinded erinesid kardinaalselt. Vastuse kohaselt puudub alus arvata, et taotlust hinnanud kolm retsensenti oleksid taotluse suhtes käitunud erapoolikult või et nad oleksid ebakompetentsed. Samuti selgitab ETAg juhatuse liige vastuses, et kaebaja pretensioon ei kvalifitseeru vaidena, kuna retsensentide poolt antud arvamused ei kuulu vaidlustamisele.

5. 25.11.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 3−4), milles palus tühistada ETAg nõukogu 09.09.2012. a otsuse ja ETAg 11.09.2012. a otsuse osas, mis puudutab kaebajale järeldoktori grandi mittemääramist; hinnata kahe eksperdi vastavust perioodi 2007−2013 struktuuritoetuse seaduse (STS2007_2013) § 16 lg 1 nõuetele, võimaldada kaebajal esitada vastuekspertiis taotlusele, ning tühistada ETAg juhatuse 26.10.2012. a otsus vaide mitterahuldamise kohta. Pärast kaebuse asjaolude täpsustamist võttis halduskohus 07.01.2013. a määrusega (tl 47−48) kaebuse menetlusse ETAg 26.10.2012. a toimingu (vaide tagastamine) õigusvastasuse tuvastamise ja ETAg nõukogu 07.09.2012. a otsuse tühistamise nõudes.

- Kaebuse kohaselt ei täitnud ETAg järeldoktori grandi taotlemise eeskirja (tl 6−8p) p 6.7, mille kohaselt pidi taotluste hindamise tulemustest taotlejaid teavitatama 2012. a augusti lõpuks. Samuti ei teavitatud kaebajat taotluse rahuldamata jätmise otsuse vaidlustamise korrast.

- Olukorras, kus üks retsensent on andnud kaebaja taotlusele maksimumhinde 5 ja teine peaaegu miinimumhinde 1,5, on kaebajal tekkinud põhjendatud kahtlus kolmest retsensendist kahe retsensendi (eksperthinnangud tl 10, 11) kompetentsuse ja erapooletuse osas. Üks retsensentidest teatab oma hinnangu alguses, et pole rahvusvaheliste suhete temaatikaga hästi kursis (eksperthinnang nr 1, tl 10) ning ka teise retsensendi mõistekasutus annab kaebaja hinnangul alust kahelda tema kompetentsuses (eksperthinnang nr 3, tl 11). Kuna retsensentide isikuid pole taotlejale avaldatud, ei oska ta nende erapooletust hinnata.

- Vastustaja on oma 26.10.2012. a vastuses keeldunud vaidemenetluse läbiviimisest ega pole informeerinud kaebajat otsuse edasikaebamise võimalustest.

6. Halduskohus jättis 20.03.2013. a otsusega (tl 74−76p) kaebuse rahuldamata.

- Kohus on seisukohal, et vastustaja poolt kaebaja 12.10.2012. a vaide tagastamine ei ole toimunud õiguspäraselt, mistõttu tuleb kohtueelne menetlus lugeda läbituks ning kaebus on lubatav. Kui vastustaja leidis, et vaide esitaja on vaide tähtaja ületanud, oleks tulnud tal anda vaide esitajale võimalus taotleda vaide esitamise tähtaja ennistamist. Tähtaja ennistamiseks oleks tulnud anda võimalus eriti seetõttu, et taotlejale ei ole talle negatiivse otsuse tegemisel selgitatud selle otsuse vaidlustamise korda ega tähtaega. Kuigi 26.10.2012. a kirjas on teatud osas kaebaja vaidele antud sisuline vastus, saab siiski järeldada, et kaebaja 12.10.2012. a vaie on jäetud läbi vaatamata. Vaide läbi vaatamata jätmise kirjas ei ole viidet konkreetsele sättele, mis oli vaide läbi vaatamata jätmise aluseks, samuti puudub vaide läbi vaatamata jätmise ehk sisuliselt vaide tagastamise otsuse vaidlustamise selgitus. Seega on vastustaja vaide õigusvastaselt läbi vaatamata jätnud.

- Asjaolu, et taotluste hindamise tulemustest teavitati taotlejaid mitte 2012. a augusti lõpus, nagu nägi ette järeldoktori grandi taotlemise eeskirja p 6.7, ei mõjuta nõukogu otsuse õiguspärasust. Nõukogu otsus tehti teatavaks kõikidele taotlejatele üheaegselt, seega on kõiki taotlejaid koheldud võrdselt, ilma kellelegi ajaliselt eelise andmiseta.

- Kaebaja poolt esitatud väited ei anna alust kahelda kahe eksperdi kompetentsis ja erapooletuses. Ainuüksi asjaolud, et nende poolt anti kaebaja taotlusele halb hinnang ehk vähe hindepunkte ning üks retsensentidest andis taotlusele kõrge hinnangu, ei tähenda automaatselt, et halva hinnangu andnud retsensendid oleksid olnud ebakompetentsed. Just seetõttu, et kahe esimese retsensendi hinnangud erinesid oluliselt, kaasatigi menetlusse kolmas retsensent. Kaebaja poolt välja toodud näide termini „regionaalpoliitika“ kasutamise kohta ühe retsensendi poolt ei sea selle retsensendi kompetentsust kuidagi kahtluse alla. Vastustaja väitel kasutas ka kaebaja poolt kompetentseks peetud retsensent oma hinnangus sama terminit.

- Kohus nõustub vastustajaga selles, et väikese retsensioonide arvu juures ei ole võimalik avalikustada retsensendi nime selliselt, et täidetud oleks STS2007_2013 § 25 lg-s 6 sätestatud nõue ning seda ei oleks võimalik seostada konkreetse retsensiooniga. Kohtu hinnangul võib just eksperdi või retsensendi isiku teavitamine mõjutada tema poolt antava hinnangu objektiivsust ning taotleja omapoolne ekspertiis, mille esitamist on kaebaja taotlenud, võib põhjendatult tekitada kahtluse selle erapooletuses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. 19.04.2013 esitas kaebaja Tartu Halduskohtu 20.03.2013. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 82−83), milles palub tühistada halduskohtu otsuse osas, millega halduskohus jättis tühistamata ETAg nõukogu 07.09.2012. a otsuse kaebajale grandi mittemääramise kohta, ning tühistada ETAg nõukogu 07.09.2012. a otsus kaebajale grandi mittemääramise kohta. Samuti palub kaebaja ringkonnakohtul hinnata kahe eksperdi vastavust STS2007_2013 § 16 lg-s 1 toodud nõuetele, võimaldada esitada kaebajal vastuekspertiis taotlusele ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses on kaebaja endiselt seisukohal, et seoses retsensentide poolt antud hinnete ülisuurte kõikumistega, sh objektiivsete kriteeriumite osas nagu eelneva teadustöö kvaliteet, on kaebajal põhjendatud kahtlus kahe retsensendi kompetentsuse ja erapooletuse osas. Kaebaja hinnangul on vastustaja rikkunud STS2007_2013 § 16, mille kohaselt hindavad nõuetele vastavaid taotlusi kompetentsed, taotleja suhtes erapooletud ja meetme tingimustes sätestatud nõuetele vastavad isikud meetme tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumide alusel. Kuigi halduskohus on asunud seisukohale, et kaebaja kahtlused ekspertide kompetentsuse ja erapooletuse osas on alusetud, ei ole kohtule teada ei kasutatud ekspertide isikud ega seosed taotlejaga. Seega on kohus jätnud välja selgitamata, kas ETAg nõukogu otsust pole tehtud vastuolus STS2007_2013 §-ga 16. Halduskohus pole kontrollinud, kas haldusorgan on kaalutlusõiguse teostamisel järginud kaalutlusõiguse piire, eesmärke ja muid kaalutlusreegleid, rikkudes seeläbi halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3.

8. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele (tl 100−103) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

- Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas vastustaja poolt järeldoktori grandi taotlemise eeskirja p-s 6.7 sätestatud tähtaja ületamine rikkus tema õigusi või muutis tema taotluse osas tehtud otsuse õigusvastaseks. 2012. a märtsis reorganiseeriti sihtasutuse tegevus, millega anti teadusagentuurile juurde rida riiklikke ülesandeid ning vahetati täies koosseisus välja nõukogu. Seetõttu lükkus järeldoktori grandi taotluste osas otsuste tegemine veidi edasi – augusti lõpust septembri algusesse. Samas ei rikkunud see kaebaja õigusi, sest kõikide taotlejate osas tehti otsus ühel kuupäeval ning taotlejaid teavitati otsusest üheaegselt.

- Taotluse rahuldamata jätmise otsuse kohta kaebajale ETIS-e kaudu 11.09.2012 saadetud automaatne teatis ei sisaldanud küll vaidlustamisviidet, kuid haldusmenetluse seaduse (HMS) § 57 lg 2 kohaselt ei mõjuta vaidlustamisviite puudumine haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. Viite esitamata jätmise ainsaks võimalikuks tagajärjeks võib olla vaidlustamistähtaja ennistamine kohtu poolt. Vaidetähtaja ennistamist kaebaja kohtult taotlenud ei ole.

- Kaebaja taotluse hindamine on toimunud menetlusreegleid järgides ning erapooletult. Kuigi kaebaja põhjendab oma kahtlusi hindajate erapooletuse osas taotlusele antud hinnete suure kõikumisega, ei ole kaebajal tekkinud kahtlust tema taotlusele väga kõrge andnud retsensendi osas, kuigi just see hinnang on teisest kahest hälbiv. Vastustaja on koondhinde arvutamisel võtnud arvesse ka taotlusele antud kõrget hinnangut, kuid sellele vaatamata asetus taotleja pingereas sellisele kohale, et tema taotluse rahastamiseks vahendeid enam ei jätkunud. Vastustaja hinnangul puudub alus kahelda retsensentide pädevuses, keda on hindamisel kasutanud asutus, mille seadusest tulenev ülesanne on korraldada uurimistoetuste taotluste hindamisi ning anda uurimistoetusi.

- Struktuuritoetuste meetme rahastamise otsuse näol on tegemist avaliku võimu eraldatavate rahaliste vahenditega. Isiku kaebeõigus riigieelarveliste vahendite eraldamise otsuste peale on erandlik ja võib tekkida üksnes juhul, kui isikul on seadusest tulenev nõudeõigus sihtfinantseeringule (järeldoktori grandi puhul ei ole tegemist sihtfinantseerimisega) või seadus on erandlikel juhtudel ette näinud kaebeõiguse. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtade kohaselt tuleb sellise kitsendatud kohtuliku kaebeõiguse juures arvestada, et riigieelarvelisi vahendeid jagava sihtasutuse puhul loob riigieelarve vahendite sihtotstarbelise ja kooskõlas avalike huvidega kasutamise garantii asjaolu, et Riigikontrollil on õigus kontrollida sihtasutuse tegevust ning riik nimetab ka sihtasutuse nõukogu liikmed. Täitevvõim ja kohtud ei saa hinnata sõltumatute hindamiskomisjonide hinnangute sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid üksnes menetluskorra järgimist ja motiveerimiskohustuse täitmist.

- Vastustaja on retsensentide nimede mitteavalikustamisel järginud STS2007_2013 § 25 lg-s 6 sätestatut ning Euroopas tavapärast ja aktsepteeritud praktikat. Lisaks on vastustaja ka retsensentidega sõlmitud lepingutega võtnud kohustuse mitte avalikustada nende nimesid. Väär on kaebaja väide, et vastustaja on keeldunud kohtule retsensentide isikuid avaldamast. Vastustaja ei saa avaldada retsensentide isikuid kaebajale, kuid kohtu vastavasisulise nõude esitamisel täidaks vastustaja selle.

- Kaebaja väited halduskohtu poolt kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasuse kontrollimata jätmise kohta on paljasõnalised ning tuleb jätta tähelepanuta.

- Kaebaja taotlus vastuekspertiisi esitamise võimaldamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest toetuse taotleja ei saa olla ühtlasi taotluse hindaja.

9. 08.10.2014 Tartu Ringkonnakohtus toimunud istungil võttis kohus asja materjalide juurde kaebaja taotlust hinnanud ekspertide nimed ja elulood, kuulutas selles osas menetluse kinniseks ja eemaldas selles osas kaebaja menetlusest. Kohtuistungil ei teadnud vastustaja esindaja, milline oli kaebaja taotluse menetlemise ajal teadusfondis kehtiv taotluste menetlemise juhend, ei osanud kohtule selgitada, kust tuleneb nõue kaasata kolmas ekspert, ega osanud vastata küsimusele, kes ja kuidas otsustas kolmanda eksperdi valiku.

10. Tartu Ringkonnakohus uuendas 29.10.2014. a määrusega menetluse ja kohustas vastustajat esitama kohtule täiendava tõendi ja selgitused ning andis kaebajale võimaluse esitada kohtule omapoolsed seisukohad. Vastustaja esitas 05.11.2014 kohtule ETAg-i taotluste menetlemise eeskirja ja R. Katteli selgitused, kuidas valiti välja kolmas ekspert.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

12. Ringkonnakohus märgib, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega osas, mis puudutavad käesolevas asjas kohustusliku kohtueelse menetluse nõude läbituks ja kaebuse lubatuks lugemist (otsuse p-d 12–15), ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).

13. Ringkonnakohus tõlgendab esmalt kaebaja taotlusi (I) ning lahendab seejärel apellatsioonkaebuse (II) ning lahendab menetluskulude küsimuse (III).

I

14. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja on esitanud tühistamisja kohustamisnõude. Kaebaja soovib, et kohus kontrolliks, kas tema taotlus vaadati läbi ausa menetluse põhimõtteid järgides. Samuti soovib kaebaja vastustaja kohustamist, et võimaldada tal endal esitada vastuekspertiis. HKMS § 2 lg 4 ls 2 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlusi tuleb käsitada tervikuna soovina, et vastustaja hindaks oma seisukoha tema taotluse suhtes ümber. Seda kinnitab kaebaja poolt halduskohtus toimunud istungil öeldu, milles ta asus seisukohale, et taotlejal peab olema võimalik kas ise tellida lisaekspertiis või muul moel vaidlustada menetluse lõpptulemust – otsust. Kuna kaebaja soovib vaielda vastu menetluse lõpptulemusele, millega ta grandist ilma jäeti, siis sellisel juhul on õige lahendada tühistamiskaebust toetuse määramisest keelduva otsuse tühistamiseks ja kohustamiskaebust taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks.

15. Ringkonnakohus leiab, et ka halduskohus on sisuliselt läbi vaadanud mõlemad kaebaja nõuded, mistõttu puudub käesoleval juhul vajadus asi uueks arutamiseks halduskohtule tagasi saata.

II

16. Kaebaja taotles ETAg-ilt programmi Mobilitas raames järeldoktori granti. Programmi Mobilitas on haridusja teadusminister kinnitanud oma 23.07.2008. a käskkirjaga nr 865. See on koostatud STS2007_2013 § 12 lg 1 ja § 20 lg 1 alusel. Haridusja teadusminister kinnitas 02.05.2012. a käskkirjaga nr 231 programmi elluviijaks tagasiulatuvalt alates 01.03.2012 ETAg-i. Programmi Mobilitas VII taotlusvooru järeldoktori grandi taotlemise eeskirja (eeskiri) kinnitas ETAg nõukogu 23.01.2012. a protokolliga nr 103. Taotluste esitamise tähtaeg oli 28.03.2012 kell 17:00 Eesti aja järgi. Eeskirja p 5 sätestas nõuded grandi taotluse menetlusele ning p 5.1 järgi tuli järeldoktori grandi taotluste menetlemisel järgida Teadusfondis kehtivat taotluste menetlemise juhendit. Eeskirja p 6 kehtestas järeldoktori grandi taotluste hindamise ja ekspertiisi korra. Eeskirja p 6.1 nägi ette, et igale grandi taotlusele annavad eksperthinnangu vähemalt kaks doktorikraadi või sellega võrdväärset teaduskraadi omavat sõltumatut retsensenti, kellest vähemalt üks on välisriigist; muid Teadusfondile saadetud retsensioone ega arvamusi hindamisel arvesse ei võeta. Eeskirja p 6.3 näeb ette, et hindamiskomisjoni liikmed ja retsensendid on kohustatud järgima Teadusfondi nõukogu poolt kinnitatud grandi taotluste hindamise juhendit ja huvide konflikti protseduurireegleid, mis on avaldatud Teadusfondi kodulehel; hindamiskomisjonil on õigus konsulteerida pädevate asutuste ja nõuandvate kogudega (Teaduste Akadeemia, Teadusja Arendusnõukogu jt), samuti läbi rääkida partnerasutustega. Eeskirja p 6.4 esimese lause järgi on nii grandi taotlused kui ka retsensioonid konfidentsiaalsed dokumendid. Vastustaja poolt ringkonnakohtu nõudel esitatud ETAg-i taotluste menetlemise eeskirja p 19 järgi tuleb lisaretsensioon tellida taotlustele, mille retsensioonide hinded erinevad kardinaalselt (konkreetne piirerinevus otsustatakse koostöös teadusfondi ja ekspertkomisjoni vahel ning sõltub see muuhulgas retsenseerimiseks kasutatavate vahendite olemasolust).

17. Ringkonnakohus märgib, et kuna retsensioonid on konfidentsiaalsed dokumendid, mille kohta kaebaja sisulisi vastuväiteid esitada ei saa ning mille sisulise õigsuse osas ei ole kohus pädev seisukohta võtma, siis saab kohus lisaks ekspertide formaalsele kvalifikatsioonile kontrollida vahetult ainult hindamisprotseduuri formaalsetest reeglitest kinnipidamist. Kuna tegemist on kinnise ja osaliselt konfidentsiaalse menetlusega, siis lasub selles osas tõendamiskoormus vastustajal. Ringkonnakohus küsitles vastustaja esindajat istungil eeskirja p-s 5.1 ettenähtud Teadusfondis kehtiva taotluste menetlemise juhendi kohta, kuid vastustaja esindaja ei osanud istungil menetlemise juhendi kohta selgitusi anda. Samuti ei osanud vastustaja esindaja kohtule selgitada, kust tuleneb nõue kaasata kolmas ekspert, ega osanud vastata küsimusele, kes ja kuidas otsustas kolmanda eksperdi valiku. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 59 lg 1 järgi peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs; kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. HKMS § 59 lg 4 näeb ette, et kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab HKMS § 59 lg 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks. Käesoleval juhul otsustas ringkonnakohus siiski uurimispõhimõttest tulenevalt menetluse uuendada ja vastustajalt täiendava info välja nõuda. Esitatud teabest selgus, et kolmanda eksperdi kaasamise nõue tuleneb ETAg-i taotluste menetlemise juhendi p-st 19. TTÜ professor R. Kattel selgitas, et kõik retsensendid on taotluse valdkonnaga laiemas mõttes hästi kursis ning nende publikatsioonide arvukus ja tase on märkimisväärselt kõrgem kui kaebajal. Kolmandaks retsensendiks valiti teadlane, kes on avaldanud väga palju tähelepanu saanud artikleid Venemaa majanduspoliitilistest arengutest, ning kelle kompetentsuses ja erapooletuses ei ole mitte mingisugust põhjust kahelda. Ringkonnakohus nõustub selle hinnanguga. Esitatud info põhjal on ringkonnakohus veendunud, et vastustaja järgis kaebaja taotluse hindamisel protseduurija kaalumisreegleid.

18. Kaebaja soovib, et kohus hindaks nende ekspertide, kes talle madalad hindepunktid andsid, vastavust STS2007_2013 § 16 lg-s 1 toodud nõuetele. STS2007_2013 § 16 lg 1 kohaselt hindavad nõuetele vastavaid taotlusi kompetentsed, taotleja suhtes erapooletud ja meetme tingimustes sätestatud nõuetele vastavad isikud meetme tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumide alusel; rakendusüksus teeb hindamistulemuste põhjal otsuse taotluse täieliku või osalise rahuldamise kohta või taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Ringkonnakohus ei leidnud ühegi kaebaja taotluse hindamiseks kaasatud eksperdi puhul asjaolusid, mis võiksid viidata kaebaja suhtes erapoolikusele. Samuti vastavad eksperdid eeskirja p-s 6.1 nimetatud tingimustele, st omavad doktorikraadi või sellega võrdväärset teaduskraadi, on sõltumatud ja nendest vähemalt üks on välisriigist. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles osas, et viide Tartu Halduskohtu 29.02.2008. a otsusele nr 3-07-2440, milles halduskohus leidis, et tal puudub alus kahelda ekspertiisikomisjoni pädevuses, kuna ekspertiisikomisjoni liikmete puhul on tegemist erialaja teadusorganisatsioonide tunnustatud liikmetega, on asjakohane. Ka ringkonnakohtul puudub alus kahelda ekspertide pädevuses, kuna tegemist on tunnustatud ülikoolides õppinud ja õpetavate akadeemikutega, kel on ette näidata arvukad erialased publikatsioonid indekseeritud väljaannetes.

19. Lisaks on kaebaja palunud võimaldada esitada tal vastuekspertiis taotlusele. Ringkonnakohus jätab selle nõude rahuldamata, kuna leiab, et see oleks otseses vastuolus eelpool refereeritud eeskirja p 6.1 teise lausega, mis keelab hindamisel arvesse võtta muid Teadusfondile saadetud retsensioone ja arvamusi peale ETAg enda poolt tellitud eksperthinnangute.

20. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et vastustaja ülejäänud viited kohtulahenditele on mitteasjakohased. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele seadnud kahtluse alla kaebaja kaebeõiguse ja tuginenud seejuures Riigikohtu halduskolleegiumi 17.11.2005. a otsusele nr 3-3-1-54-05. Ringkonnakohus selgitab, et viidatud otsus ei ole käesoleval juhul asjassepuutuv, sest seal oli küsimus kolmanda isiku kaebeõiguses, kes vaidlustas teisele isikule eraldatud toetuse. Teiseks on vastustaja tuginenud Riigikohtu halduskolleegiumi 12.05.2008. a otsusele nr 3-3-1-18-08, kus Riigikohus leidis, et kohus ei saa kontrollida asutuse või ametiisiku hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning põhjendamiskohustuse täitmise osas. Ringkonnakohus selgitab, et ei hinnanud käesoleval juhul vastustaja otsuse sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise osas.

IV

21. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, et ole selles osas vajalik seisukohta kujundada.

Einar Vene Tiit Lõhmus Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/