3-14-52842/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht

21. november 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-52842 Haldusasi K.M.i kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 23. oktoobri 2014. a protokollilise otsuse nr 21-2 tühistamiseks ja advokaat Eve Laine suhtes aukohtumenetluse algatamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – K.M. Vastustaja – Eesti Advokatuur Menetlustoiming Kaebuse lubatavuse kontrollimine RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus selle esitajale. 2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. K.M. esitas Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine tegevuse peale. Aukohus otsustas 23.10.2014 protokollilise otsusega nr 21-2 mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine tegevuse suhtes. 2. K.M. esitas 19.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 23.10.2014 protokollilise otsuse nr 21-2 tühistamiseks ja 20.112014 kaebuse täienduse, milles taotles Eve Laine suhtes aukohtumenetluse algatamist. K.M. ei nõustu aukohtu otsusega ning leiab, et advokaat Eve Laine on rikkunud oma tegevusega tema õigusi.

KOHTU PÕHJENDUSED 3. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud halduskohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus leiab, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

4. Tulenevalt advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg-st 1 võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Sama sätte lg 2 kohaselt algatab aukohus aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Vastavalt AdvS § 18 lg-le 1 võib huvitatud isik esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse (sarnase õiguse annab üldisemalt ka AdvS § 4 lg 5). HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-9-02 selgitanud, et haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Eeltoodust lähtuvalt on huvitatud isikul aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise õigus üksnes juhul, kui vaidlustatud aukohtu otsus rikub tema subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi.

Kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuse aukohtu otsusele, millega otsustati mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine suhtes. AdvS § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada taotlus aukohtumenetluse algatamiseks, mistõttu on taotleja kaitstavaks subjektiivseks õiguseks taotluse esitamise õigus ning õigus, et aukohus selle läbi vaataks, sh hindaks, kas advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused, ning teeks põhjendatud otsuse distsiplinaarmenetluse algatamise või algatamisest keeldumise kohta.

Olukorras, kus aukohus on kaebaja taotluse aukohtumenetluse algatamiseks vastu võtnud ning otsustanud aukohtumenetlust mitte algatada, ei saa viimati nimetatud otsus kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Kaebajale ei tulene vaidlustatud otsusest ühtki täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei jää sellest tulenevalt ükski õigus tekkimata või vabadus realiseerimata. Aukohtumenetluse peamine eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle.

Advokaadi distsiplinaarsüüteoasja arutamiseks läbiviidavas aukohtumenetluses ei ole huvitatud isiku roll võrdne kaebaja rolliga halduskohtumenetluses või taotluse esitajaga haldusmenetluses. Sellise aukohtumenetluse regulatsioon peab eelkõige kaitsma advokaadi kui karistatava õigusi. Kohus märgib veel, et kui kaebaja jääb oma väite juurde, et advokaat E. Laine on tema õigusi rikkunud (esitanud kohtumenetluses valeandmeid ja jätnud kaebajale menetlusdokumendid edastamata) ja ta soovib E. Laine suhtes esitada kahju hüvitamise nõude, tuleb tal maakohtus tõendada oma nõuet ja kahju hüvitamise elementide olemasolu sõltumata aukohtu poolt advokaadi distsiplinaarasjas tehtud otsusest.

5. Kohtupraktikas on sarnastes asjades eitatud huvitatud isiku kaebeõiguse olemasolu ja peetud võimalikuks kaebus määrusega tagastada (nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2009 määrus haldusasjas nr 3-09-1589 ja 08.06.2010 määrus haldusasjas nr 3-10-1037 ning Tartu Ringkonnakohtu 10.02.2010 määrus haldusasjas nr 3-09-2550). Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel selle esitajale tagastada.

6. Kuna kohus tagastab kaebuse kaebajal kaebeõiguse puudumise tõttu, kannab kaebaja oma menetluskulud ise (HKMS § 108 lg 1 lause 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit