3-14-50797/45 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

21. november 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50797 Haldusasi M.V. kaebus talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.V. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja M.V. RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.V. esitas 24. veebruaril 2014 Justiitsministeeriumile kahju hüvitamise taotluse, milles palus Justiitsministeeriumil määrata talle riigi õigusabi korras advokaat; tunnistada riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 alusel kehtetuks haldusakt ehk tema suhtes kriminaalasjas nr 1-07-9015 tehtud kohtuotsus, millega ta mõisteti süüdi karistusseadustiku § 114 p-de 2 ja 3 ning § 25 lg 2 alusel ning karistati üheksa-aastase vangistusega; lõpetada RVastS § 4 alusel toiming ehk tema vangistuses ja vahi all hoidmine; hüvitada RVastS § 9 alusel mittevaraline kahju tema põhiõiguste ja -vabaduste rikkumise eest ning mõista talle välja aus ja õiglane kompensatsioon; kõrvaldada RVastS § 11 alusel õigusvastased ja õigusvastaselt tekitatud tagajärjed; hüvitada RVastS §-de 14 ja 16 alusel õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega või õiguspärase haldusakti ja toiminguga tekitatud kahju ning mõista talle välja õiglane ja aus kompensatsioon; hüvitada RVastS § 15 alusel õigusemõistmisel tekitatud kahju ning mõista talle välja aus ja õiglane kompensatsioon samas taotluses toodud ja talle tekitatud vaevade, üleelamiste ja kannatuste eest. Justiitsministeeriumile edastatud kirjas kirjeldas M.V. eelnevalt mainitud kriminaalasja kohtueelset menetlust, kohtumenetlust ning leidis, et ta on ebaõigesti talle süüksarvatud kuriteos süüdi mõistetud. M.V. on õiglase olukorra saavutamiseks pöördunud mitmete institutsioonide ja ametite poole. M.V. lisas, et tema õigusi ja vabadusi on kriminaalasja arutamise käigus rikkunud avalik võim ja selle esindajad ning mitmed juriidilised isikud kui ka eraisikud. Kriminaalasja menetluse käigus meedias avaldatu tagajärjel rikuti kaebaja õigusi, kuna meedias kajastatu oli väär. Ühtlasi mõjutas see erapooletut kohtumõistmist.

Justiitsministeerium jättis 28. aprilli 2014. a kirjaga nr 13-4/14-2064 M.V. taotlused rahuldamata.

2. M.V. esitas 12. mail 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi 24. veebruari 2014. a kirja peale, leides, et see on õigusvastane. Kaebuses jäi M.V. Justiitsministeeriumile esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja leidis, et kahju hüvitamise taotlusest nähtub selgelt, et tema põhiõigusi ja -vabadusi on riivatud ja rikutud.

3. Tartu Halduskohtu 3. juuli 2014. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning paluti kaebajal kaebuse nõudega seonduvaid asjaolusid täpsustada. Halduskohus märkis, et ta ei saa kaebust sisustada Justiitsministeeriumile esitatud kahju hüvitamise taotluse ega muude kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt, vaid kohtule tuleb esitada eraldiseisev kaebus, mis vastaks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 38 sätestatud sisulistele nõuetele.

4. Halduskohtule 20. juulil 2014 edastatud puuduste kõrvaldamise avalduses leidis kaebaja, et kohtul tuleb lähtuda uurimispõhimõttest ning sisustada kaebus tulenevalt Justiitsministeeriumile esitatud avalduses väljendatud seisukohtadest.

5. Tartu Halduskohtu 13. augusti 2014. a määrusega jäeti kaebus uuesti käiguta ning selgitati, et kohus ei saa kaebust iseseisvalt sisustada. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Halduskohtu hinnangul oli kaebuse sisu ja eesmärk ebaselge ning selles ei olnud välja toodud halduskohtumenetluse seadustikuga kooskõlas olevaid taotlusi. Kaebusest ega puuduste kõrvaldamise avaldusest ei selgunud, millise nõudega kaebaja kohtusse pöördub. Ka märkis kaebaja ise, et kohus peaks välja selgitama kaebuse nõude ja sellega seonduva.

6. Kaebaja esitas 27. augustil 2014 Tartu Halduskohtule järjekordse puuduste kõrvaldamise avalduse, milles olid esitatud juba eelnevalt Justiitsministeeriumile esitatud nõuded.

7. Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2014. a määrusega tagastati M.V. kaebus osas, milles kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et mitmed ministrid ja poliitikud, ärija avaliku elu tegelased, kriminaalasja nr 1-07-9015 menetlusosalised ning Eesti Rahvusringhääling ja muud meediaväljaanded on väidetavalt avaldanud meedias teavet kaebaja ja kriminaalasja nr 1-07-9015 kohta enne selles asjas kohtulahendi jõustumist, rikkudes sellega kaebaja põhiõigusi ja -vabadusi, ning selle eest, et õiguskantsler on kaebaja pöördumistele vastates väidetavalt rikkunud tema põhiõigusi ja -vabadusi. Määruse põhjenduste kohaselt:

7.1. Vaidlused, mis tulenevad sellest, et mitmed isikud on väidetavalt meedias avaldanud teavet kaebaja ja kriminaalasja nr 1-07-9015 kohta enne selles asjas kohtulahendi jõustumist ning tekitanud sellega kaebajale mittevaralist kahju, ei kuulu halduskohtu pädevusse. Tegemist on eraõiguslike vaidlustega, mida lahendab maakohus. Kuigi Eesti Rahvusringhääling on avalik-õiguslik juriidiline isik (Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 2 lg 1), on kohtupraktikas asutud seisukohale, et vaidlused mittevaralise kahju tekitamise ja hüvitamise üle isiku ja Eesti Rahvusringhäälingu vahel, mis tulenevad Eesti Rahvusringhäälingu poolt isiku kohta andmete avaldamisest, lahendatakse tsiviilkorras maakohtus (vt nt Harju Maakohtu 28. veebruari 2008. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-37482; Harju Maakohtu 10. mai 2007. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-21107; Viru Maakohtu 9. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-5326). Ka õiguskantsleri tegevus ei allu halduskohtu kontrollile. Õiguskantsleri seaduse § 351 lg 3 ls 2 kohaselt ei ole õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimise üle teostatavas järelevalvemenetluses väljendatud õiguskantsleri seisukoht kohtus vaidlustatav. Halduskohus leidis, et seadusandja tahe on suunatud sellele, et õiguskantsleri institutsiooni eripära arvesse võttes ei oleks lisaks sisulistele seisukohtadele kohtus vaidlustatavad ka otsused, millega õiguskantsler jätab avalduse läbi vaatamata. Esitatud asjaolude tõttu tagastas halduskohus kaebuse nimetatud osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

7.2. Kuigi halduskohus leidis, et kuigi vaidluse lahendamine, mille kohaselt mitmed ministrid ja poliitikud rikkusid väidetavalt kriminaalasja nr 1-07-9015 kohtueelses ja kohtumenetluses kaebaja põhiõigusi ja -vabadusi kaebaja ning kriminaalasja nr 1-07-9015 kohta meedias teavet avaldades enne selles asjas kohtulahendi jõustumist, kuulub halduskohtu pädevusse, tuleb kaebus selles osas HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada, kuna kaebus ei vasta HKMS § 37–39 nõuetele ning kaebaja ei ole kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud. Nimelt ei ole kaebaja hoolimata kohtu korduvatest palvetest kaebuse täpsustamiseks välja toonud, keda konkreetselt ta kahju tekitajatena silmas peab. Vastav kohustus lasub kaebajal ning seda ei saa ebamõistlikuks pidada. Kohtul ei ole võimalik lahendada kaebust, mille puhul kaebaja ei too piisava selgusega välja isikut, kelle tegevust ta vaidlustab.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. M.V. esitas Tartu Halduskohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2014. a määruse tühistada osas, millega tema kaebus osaliselt tagastati. Kaebaja märgib, et tal ei olnud võimalik kaebuses välja tuua, kes konkreetselt on talle väidetava kahju põhjustanud. Kaebajal puuduvad vastavad materjalid ja dokumendid, kuid need oleks saanud hankida advokaat, kuid viimast talle riigi õigusabi korras ei määratud. Kaebaja sõnutsi ei ole ta end suuteline käesolevas haldusasjas ise esindama. Kaebaja lisas, et ta jääb oma varasemate seisukohtade juurde.

Määruskaebuses esitas M.V. taotluse endale riigi õigusabi korras käesolevas asjas esindaja määramiseks.

9. Tartu Halduskohtu 12. novembri 2014. a määrusega võeti M.V. määruskaebus menetlusse, jäeti see rahuldamata ning edastati lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Halduskohus märkis vastuseks kaebaja riigi õigusabi taotlusele, et kaebajale riigi õigusabi andmise küsimus on praeguses asjas läbinud kolm kohtuastet, mille tulemusena on jõustunud Tartu Halduskohtu 3. juuli 2014. a määrus, millega jäeti kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata. 3. novembril 2014 teavitas Advokaadibüroo RASK halduskohut, et praeguses asjas on kaebaja esindajaks vandeadvokaat Siret Saks. Seega on kaebaja suutnud endale ise leida advokaadist esindaja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

11. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2014. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud seisukohad ei anna alust halduskohtu määruse ümbervaatamiseks. Kuna Tartu Halduskohus andis 12. novembri 2014. a määruses ammendava vastuse ka riigi õigusabi määramata jätmise õiguspärasuse osas, ei näe ringkonnakohus käesoleval juhul vajadust halduskohtu seisukohta korrata.

12. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2014. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene