3-12-2223/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk ja Madis Ernits Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-2223 Haldusasi XXXX OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 25.07.2012. a otsuse nr 13- 6/1598 ning 19.09.2012. a vaideotsuse nr 13-4/266 tühistamiseks ja toetusetaotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15.01.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus XXXX OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja XXXX OÜ (reg. kood XXX) Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.01.2013. a otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.t kuni 22.12.2014. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15.09.2010 esitas kaebaja PRIA-le maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse meetme 3.1. raames taotluse nr 310010740963, et saada toetust Saaremaal Laimjala vallas puhkemajade ehitamiseks, tuletõrjetiigi rajamiseks, teede ja parkla ehitamiseks, infovoldiku ja kahepoolse flaieri kujundamiseks, omanikujärelevalve teostamiseks ja kodulehe loomiseks summas 182 976,94 eurot (2 862 967 krooni) (tl 5–8p).

2. 25.07.2012 tegi PRIA otsuse nr 13-6/1598 (tl 9–10), millega jättis rahuldamata kaebaja taotluse põhjusel, et kaebaja ei vasta põllumajandusministri 12.03.2008. a määruse nr 20 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 20) § 2 lg 2 p-s 2 sätestatud nõudele, mille kohaselt peab taotleja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu olema suurem kui 500 000 krooni (31 955 eurot). Tuginedes Maksuja Tolliameti (MTA) otsustele, leidis PRIA, et kaebaja väidetavate kartulimüügitehingute puhul OÜ-dega Estland Marine Management ja Sipelgapesa oli tegemist näiliste tehingutega, mistõttu kaebaja ei vastanud määruse nr 20 § 2 lg 2 p 2 nõuetele.

3. 08.08.2012 esitas kaebaja PRIA 25.07.2012. a otsusele nr 13-6/1598 vaide. 19.09.2012 jättis PRIA vaideotsusega nr 13-4/266 kaebaja vaide rahuldamata (tl 11–12p).

4. 23.10.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse PRIA 25.07.2012. a otsuse nr 13-6/1598 ja 19.09.2012. a vaideotsuse nr 13-4/266 tühistamiseks ning toetuse väljamaksmiseks kohustamiseks (tl 2–3p, täiendus tl 42–42p). Kaebaja leidis, et PRIA ei ole tõendanud kaebaja poolt esitatud majandusaasta aruande ebaõigsust. PRIA-l endal puudub pädevus vaidlustada või hinnata majandusaasta aruandesse kantud müügitulu aluseks olevaid tehinguid ning hinnata majandusaasta aruandes märgitud käibe tekkimise aluseks olevaid tehinguid.

5. Vastustaja ei pidanud 22.11.2012 esitatud vastuses kaebusele kaebust õigeks ja palus jätta see rahuldamata (tl 21–23p).

6. Tartu Halduskohus jättis 15.03.2013. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja on toetuse taotlemisel määratlenud end põllumajandustootjana, kuna kogu müügitulu olevat saadud omatoodetud põllumajandussaaduste müügist. Kaebaja poolt väidetavad kartulimüügitehingud OÜ-dega Estland Marine Management ja Sipelgapesa olid näilikud tehingud. Nimetatud kolm äriühingut olid isikuliselt seotud ühe isikuga – Meelis Särel, kes oli taotluste esitamise ajal OÜ Sipelgapesa juhatuse liige ning Kaldaniidu Puhkekeskus OÜ ja XXXX OÜ volitatud esindaja. Maksuotsuses toodud põhjendused ei ole küll PRIA jaoks siduvad, kuid PRIA-l oli õigus lähtuda maksuotsuse põhjendavas osas väljatoodud asjaoludest ning maksuhalduri poolt kogutud ja esitatud tõendeid ning teavet võrdväärselt kasutada tema enda poolt kogutud või talle esitatud teiste tõenditega. Halduskohus leidis, et vastustaja ei peagi tõestama majandusaasta aruande ebaõigsust või õigsust, seda enam, et seda aruannet on võimalik igal ajahetkel äriregistris muuta ja parandada, kuid majandusaasta aruandesse kirjutatut ei saa PRIA automaatselt müügitulu suuruse hindamisel arvesse võtta, kui ülejäänud tõendid müügitulu tegelikku olemasolu ei kinnita. Haldusakti põhjenduste kasutamine teistes õigussuhetes tõendina pole välistatud, seega võib vastustaja kasutada MTA otsuse põhjendusi tõendusmaterjalina vastavalt komisjoni määrusele. Väidetavad müügitehingud OÜ-dega Estland Marine Management ja Sipelgapesa tehti müügitulu tõendamiseks esitatud kassa sissetuleku orderite kohaselt omavahel seotud kolme äriühingu vahel 2009. aasta viimastel päevadel sularaha eest, saades nii maksustatava käibe käibemaksukohustuslaseks registreerimisel 30.12.2009. Kaebaja seletuse kohaselt müüdi kartul eelpool nimetatud ettevõtjatele toidukartuliks, kuid kumbki nendest ettevõtjatest ei tegele toitlustamisega. Taotleja esitas tehtud kulutuste kohta FIE Meelis Säreli poolt koostatud arved kultiveerimise, vaotamise, kartuli puhastamise kohta, kuid ei osanud selgitada, kus hoiti kartulit kuni selle müügini 2009. aasta detsembrikuu viimastel päevadel. Samuti ei ole taotleja tõendanud, et tema omandis või kasutuses oleks kartulikasvatuseks vajaminev maa.

Halduskohus järeldas, et kuna müüki ei toimunud, siis puudus kaebajal ka määruse nr 20 § 2 lg 2 p 2 kohaselt vastav müügitulu, mistõttu ta ei vasta määruses nr 20 taotlejale esitatud nõuetele. Halduskohus lisas, et juhul kui määruse nr 20 § 2 lg 2 p 2 hariliku müügitulu nõue olekski täidetud, siis saaks taotleja taotleda toetust muu mikroettevõtjana, mitte aga põllumajandustootjana. Kohtu arvates pole käesoleval juhul tegemist omatoodetud põllumajandussaaduste müügituluga, mis võimaldaks arvata taotleja põllumajandustootjate hulka.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 15.03.2013. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 54−55p), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tühistada PRIA 25.07.2012. a otsus nr 13-6/1598 ja 19.09.2012. a vaideotsus nr 13-4/266 ning kohustada PRIA-t tegema otsus toetuse väljamaksmiseks.

- Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt PRIA võib hinnata majandusaasta aruandes märgitud käibe tekkimiseks olevaid tehinguid. Kaebaja tugineb seejuures Riigikohtu halduskolleegiumi 08.11.2001. a otsusele nr 3-3-1-38-07 (p 18).

- Kaebaja ei nõustu ka halduskohtu seisukohaga, et PRIA-l oli õigus lähtuda maksuotsuse põhjendavas osas väljatoodud asjaoludest ning maksuhalduri poolt kogutud ja esitatud tõenditest ning MTA poolt kogutud teavet võrdväärselt kasutada tema enda poolt kogutud või talle esitatud teiste tõenditega. MTA ei ole tõendanud tehingute mittetoimumist ja ei ole kordagi ühegi kahtlusega pöördunud kaebaja poole, seega ei saa PRIA tugineda MTA otsustele ega lugeda neid tehinguid mittetoimunuks. PRIA ei soovinud kohapealse kontrolli käigus ega ka hiljem informatsiooni taotleja poolt müüdud kartuli kohta.

- Kaebaja väidab, et PRIA poolt MTA dokumentide ja tuvastatud asjaolude kasutamine on vastuolus EÜ määruse nr 65/2011 artikliga 28 koosmõjus EÜ määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 32 ning nende eesmärkidega. Käesolev abimeede ei kuulu nende meetmete alla, mille puhul võiks saada täiendavat informatsiooni muudelt talitlustelt.

8. Vastustaja palub 11.03.2013 esitatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl 63−66) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

- Toetus tuleb suunata taotlejatele, kes suudavad tagada investeeringuobjekti elujõulisuse tulevikus ning avaldada maapiirkonna sotsiaalmajanduslikule olukorrale positiivset mõju probleemide lahendamiseks. Taotleja peab tõendama, et ta on müügitulu saanud omatoodetud põllumajandustoodangu müügist. Oluline pole mitte ainult müügitulu arvuline väärtus, vaid ka see, et see on saadud just omatoodetud põllumajandussaaduste müügist. See on taotlejaks kvalifitseerimise tingimus. Seetõttu ei kontrolli PRIA müügitulu ainult formaalselt, vaid kontrollib ka seda, kas taotleja on üldse tootnud põllumajandussaaduseid, millest nõutav müügitulu on moodustunud. Samas suurprojektide taotlusvoorus taotlesid puhkemajade ehitamiseks toetust kolm taotlejat: Kaldaniidu Puhkekeskus OÜ (endise nimega Estland Marine Management), OÜ XXXX ja Sipelgapesa OÜ. Kõik kolm taotlust jäid rahuldamata, kuna taotlejate poolt näidatud müügitulu ei leidnud tõendamist. Väidetavad müügitehingud kõigi kolme taotleja vahel olid lühidalt järgmised: a) Kaldaniidu Puhkekeskus OÜ müüs 31.12.2009 OÜ-le XXXX 9 400 kg segaheinaseemet 315 840 EEK eest (heinaseeme oli tasuta saadud Meelis Särelilt) ja ostis 31.12.2009 OÜ-lt XXXX 40 400 kg harjatud seemnekartulit summas 315 120 EEK. b) OÜ XXXX müüs 31.12.2009 harjatud seemnekartulit 315 120 EEK eest OÜ-le Kaldaniidu Puhkekeskus ja 29.12.2009 340 860 EEK eest OÜ-le Sipelgapesa.

c) Sipelgapesa OÜ müüs 30.12.2009 segaheinaseemet 341 040 EEK eest OÜ-le XXXX ja ostis 29.12.2009 OÜ-lt Mõraste-Mõrdama seemnekartulit 340 860 EEK eest. Heinaseeme saadi tasuta Meelis Särelilt. Seega ostis OÜ XXXX segaheinaseemet nii Kaldaniidu Puhkekeskus OÜ-lt kui ka OÜ-lt Sipelgapesa ja müüs mõlemale omakorda harjatud seemnekartulit. Kõigi kolme äriühingu müügitulu saadi põhiosas 2009. a viimastel päevadel aset leidnud ühest tehingust, mille eest väidetavalt tasuti sularahas, tehti tasaarveldus või esitati vaid arve.

- PRIA selgitab, et võib MTA otsuse põhjendusi kasutada tõendusmaterjalina vastavalt komisjoni määrusele. PRIA ei nõustu kaebaja väitega selle kohta, et müügitulu kindlakstegemisel on kasutatud ainult MTA andmeid. Kohapealse kontrolli käigus esitas taotleja müügitulu tõendamiseks kassa sissetuleku orderid nr 31209 (30.12.2009) 43 700 kg harjatud kartuli müügi kohta OÜ-le Sipelgapesa summas 284 050 EEK (käibemaksuta), nr 31209/1 (31.12.2009) 40 400 kg harjatud kartuli müügi kohta OÜ-le Estland Marine Management (OÜ Kaldaniidu Puhkekeskus) summas 262 600 EEK (käibemaksuta) ning nr 1/15-01-09 (15.01.2009) heina müügi kohta summas 40 800 EEK. Taotleja esindaja seletuste kohaselt müüdi kartul eelpool mainitud ettevõtjatele toidukartuliks, kuid kumbki nendest ettevõtjatest ei tegele toitlustamisega. Kaebaja esitas tehtud kulutuste kohta FIE Meelis Säreli poolt koostatud arved kultiveerimise, vaotamise ja kartuli puhastamise kohta, kuid ei osanud selgitada, kus hoiti kartulit kuni selle müügini 2009. a detsembrikuu viimastel päevadel. Kaebaja ei tõendanud, et tema omandis või kasutuses oleks kartuli kasvatuseks vajaminev maa. Peale kontrolli teostamist taotlejaga rohkem ühendust saada ei õnnestunud.

- Kaebaja poolt viidatud vastuolus EÜ määruse nr 65/2011 artikkel 28 käsitleb erimeetmeid täiendavate kontrollisätete kohta noorte põllumajandustootjate osas. Ilmselt pidas kaebaja silmas hoopis artiklit 28b, mis käsitleb toidukvaliteedikavade toetust. Antud juhul on tegemist majandustegevuse mitmekesistamise meetmega. Seega on kaebaja poolt esitatud väide, et PRIA-1 ei ole õigus kasutada MTA dokumente ega viimase poolt tuvastatud asjaoludele tugineda, alusetu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud materiaalõigust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).

10. Ringkonnakohus tõlgendab kõigepealt menetluses olevat kaebust. Halduskohus jättis rahuldamata üksnes kaebaja tühistamiskaebuse PRIA 25.07.2012. a otsuse nr 13-6/1598 ja 19.09.2012. a vaideotsuse nr 13-4/266 tühistamiseks. Kaebaja on apellatsioonkaebuses palunud halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tühistada nimetatud otsused ning kohustada PRIA-t tegema otsus toetuse väljamaksmiseks. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kui halduskohus on kaebaja nõude ebaõigesti kvalifitseerinud, siis on ringkonnakohus HKMS § 2 lg 4 teisest lausest tulenevalt õigustatud tõlgendama kaebuse taotlust ja tegema otsuse kaebaja tegelikust tahtest lähtudes (RKHKo 28.02.2014, 3-3-1-6-14, p 11). Samuti on Riigikohus leidnud, et esitatud taotluse ulatuse kindlakstegemisel ei saa lähtuda üksnes kaebuse sõnastusest, vaid arvesse tuleb võtta ka isiku eesmärk kaebuse esitamisel (RKHKo 16.04.2014, 3-3-1-88-13, p 19). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegu tühistamisja kohustamiskaebusega, kuna kaebaja sooviks on toetust saada. Taotluse rahuldamata jätmise vaidlustamisel ei oleks üksnes tühistamiskaebuse lahendamine samavõrd tõhus õiguskaitsevahend kui samaaegne vastustaja uueks läbivaatamiseks kohustamine. PRIA on vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et kuna käesoleval juhul pole toetust määratud, ei saa seda ka välja maksta. Ringkonnakohus selgitab, et tõlgendab kaebaja taotlust selliselt, et tegemist on kohustamiskaebusega esitatud taotluse uueks läbivaatamiseks, mitte väljamaksmiseks kohustamiseks. Seega on menetluses kaebaja kaebus PRIA 25.07.2012. a otsuse nr 13-6/1598 ning 19.09.2012. a vaideotsuse nr 13-4/266 tühistamiseks ja esitatud toetusetaotluse nr 310010740963 uueks läbivaatamiseks kohustamiseks.

11. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja vastas määruse nr 20 § 2 lg 2 p 2 nõuetele. Määruse nr 20 (09.08.2009–31.12.2010 kehtinud redaktsioonis) § 2 lg 2 p 2 kohaselt pidi suurprojekti kohta toetuse taotlemise korral § 2 lg 1 nõuetele vastava isiku taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu olema suurem kui 500 000 EEK (31 955 EUR). Kaebaja määratles ennast taotluses mikroettevõtjana. Määruse nr 20 § 2 lg 1 p 1 kohaselt võis toetust taotleda komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 art 2 p 7 mõistes põllumajandusega tegelev mikroettevõtja, kelle omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi moodustas taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50% ettevõtja kogu müügitulust (põllumajandustootja); ning määruse nr 20 § 2 lg 1 p 3 kohaselt võis toetust taotleda muu mikroettevõtja, välja arvatud kalandustoodete tootja või töötleja kalandusturu korraldamise seaduse mõistes.

13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheitega halduskohtule, et halduskohus on teinud vea hinnates PRIA pädevuse ulatust. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses oli küsimus selles, kas PRIA võis nõuda toetuse taotlejalt, kes töötas kalalaeval meretöölepingu alusel madrusena kalanduse restruktureerimisega kaasnevate sotsiaalsete meetmete toetuse saamiseks madruse tunnistust (RKHKo 08.11.2001, 3-3-1-38-07). Küsimusealune toetus oli ette nähtud põllumajandusministri 04.10.2005. a määruse nr 99 §-s 2 ja Euroopa Liidu Nõukogu 17.12.1999. a määruses nr 2792/1999/EÜ, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord. Riigikohtu otsuse p-s 18 leidis halduskolleegium õigusega, et PRIA-l polnud pädevust hinnata (töö-)lepingu õiguspärasust; sellega oli PRIA sisuliselt laiendanud toetuse taotlejatele esitatavaid tingimusi. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et tulenevalt määruse nr 20 § 2 lg 2 p-st 2 pidi taotleja tõendama, et ta sai nõutaval määral müügitulu omatoodetud põllumajandustoodangu müügist, mitte PRIA ei pidanud tõendama, et taotleja ei vasta toetuse nõuetele. Kuna taotlus oli esitatud suurprojekti peale ja suurprojekti kohta toetuse taotlemise korral on nii antav toetuse summa kui ka investeeringu maht suurem võrreldes sama meetme raames toetatavate väikeprojektidega, siis on nõutav, et taotleja oleks majanduslikult võimeline ja jätkusuutlik investeeringu tegemiseks ja rakendamiseks. Kui taotleja esitab määruse nr 20 § 2 lg 2 p-s 2 sätestatud nõude tõendamiseks majandusaasta aruande, siis on PRIA-l kohustus kontrollida, kas selles esitatud andmed on õiged. Eelnevast tulenevalt oli PRIA kohustatud uurimispõhimõttest lähtuvalt sisuliselt veenduma, kas väidetavad tehingud tegelikkuses aset leidsid või mitte. Seega erineb käesolev juht oluliselt Riigikohtu otsuse aluseks olnud kaasusest ning käesoleval juhul ei saa normi tõlgendamisel lähtuda viidatud otsuse p-s 18 väljendatud seisukohast.

14. Kaebaja väidab, et PRIA-l ei olnud õigus lähtuda maksuotsuse põhjendavas osas väljatoodud asjaoludest ning maksuhalduri poolt kogutud ja esitatud tõenditest. Ringkonnakohus selgitab, et ei ole põhjust välistada haldusakti põhjenduste kasutamist teises haldusmenetluses ühe tõendina, mida asjaolude tuvastamisel tuleb hinnata kogumis koos teistega. Näiteks on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et tsiviilkohtumenetluses mitte osalenud haldusorgan võib tugineda tsiviilasjas tehtud kohtuotsusele, milles on tuvastatud haldusmenetluses tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid, kui dokumentaalsele tõendile (HMS

§ 38 lg 2) (RKHKm 23.10.2013, 3-3-1-29-13). Ringkonnakohus leiab, et sama põhimõte laieneb ka teise haldusorgani haldusaktile, milles on tuvastatud asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kaebaja on väitnud, et PRIA ei soovinud kohapealse kontrolli käigus ega ka hiljem informatsiooni taotleja poolt müüdud kartuli kohta. Ringkonnakohus märgib, et PRIA kogus täiendavaid tõendeid ise kohapealset kontrolli läbi viies, volitatud isikult Meelis Särelilt suulisi seletusi võttes, OÜ Estland Marine Management poolt ettevõtlusega tegelemiseks esitatud dokumentidest andmeid kogudes ning nimetatud äriühingu ja kaebaja vahel toimunud tehingute sisu analüüsides. Kohapealse kontrolli käigus esitas kaebaja PRIA-le kassa sissetuleku orderid nr 31209 (30.12.2009) 43 700 kg harjatud kartuli müügi kohta OÜ-le Sipelgapesa summas

284 050 EEK (käibemaksuta), nr 31209/1 (31.12.2009) 40 400 kg harjatud kartuli müügi kohta OÜ-le Estland Marine Management (OÜ Kaldaniidu Puhkekeskus) summas 262 600 EEK (käibemaksuta) ning nr 1/15-01-09 (15.01.2009) heina müügi kohta summas 40 800 EEK. Täiendavaid selgitusi kartuli saatuse kohta oli kaebaja andnud juba maksumenetluses, selgitades, et ca 84 tonni kartulit oli tegelikult kasutatud väetisena ja et see asus põllul lume all. Selles osas puudus vajadus kaebajat täiendavalt küsitleda.

15. Ringkonnakohus leiab, et PRIA ei ole eksinud EÜ määruse nr 65/2011 art 28 koosmõjus EÜ määruse (EÜ) nr 1698/2005 art 32 vastu. Komisjoni 27.01.2011. a määrus (EL) nr 65/2011 kehtestab nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas. Komisjoni määruse nr 65/2011 art 28 sätestab nõuded noortele põllumajandustootjatele. Käesolevas asjas ei vaielda selle üle, kas kaebaja on noor põllumajandustootja või mitte, vaid selle üle, kas ta täidab määruse nr 20 § 2 lg 2 p-s 2 sätestatud tingimused. Viide komisjoni määruse nr 65/2011 artiklile 28 ei ole seega asjakohane. Ringkonnakohus ei pea oluliseks, kas kaebaja pidas tegelikult silmas artiklit 28b, nagu väidab vastustaja, või mõnda muud komisjoni määruse nr 65/2011 II osa II jaotise II peatüki I jao II alajao artiklit, sest ükski neist ei kohaldu käesoleval juhul. Määrus nr 20, mis käesoleva kaasuse aluseks oleva toetuse ette nägi, kehtestati Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 454 lg 2, § 455 lg 2 ning § 456 lg 4 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 art 18 lg 4 alusel heaks kiidetud „Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013“. Määruse nr 20 § 20 lg 2 p-s 2 ettenähtud asjaolude kontrollimisel ei ole PRIA piiratud otsuse langetamiseks vajaliku teabe hankimisel kitsalt piiritletud meetmetega.

16. Ringkonnakohus lisab, et kaebaja kritiseerib vaid PRIA väidetavaid tegematajätmisi, kuid ei ole kuidagi selgitanud vastuolusid tema tegevuse kohta kogutud asjaoludes. Kaebaja väidab, et müüs 2009. a viimastel päevadel kokku ca 84 tonni kartulit ligi 600 000 krooni (rohkem kui

38 000 euro) eest. Selle kartuli kohta on algul väidetud, et tegu oli seemnekartuliga, siis, et toidukartuliga, kuid lõpuks oli seda väidetavalt kasutatud hoopis põllu väetamiseks. Väidetavad toidukartuli müügitehingud toimusid seejuures ettevõtetega, kes toitlustamisega ei tegelenud. Kaebaja volitatud esindaja Meelis Särel ei osanud samas selgitada, kus nimetatud kartulikogust kuni selle müügini 2009. aasta detsembri lõpus hoiti. Samuti ei esitanud kaebaja ühtegi tõendit, et tema kasutuses või omandis oleks olnud kartulikasvatuseks vajaminev maa. Neid asjaolusid kogumis hinnates ei kahtle ringkonnakohus selles, et halduskohus on kaebuse põhjendatult rahuldamata jätnud.

17. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

18. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad seega kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, et ole selles osas vajalik seisukohta kujundada.

Tiina Pappel Maili Lokk Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/