EE · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
3-14-251/203-14-251/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Summary AI generated
KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 20.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-251 Haldusasi Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vangla 05.03.2014. a kirjaga nr 1-13/208-2 kahju hüvitamise taotluste tagastamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 3400 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 23.04.2014. a ...
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 20.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-251 Haldusasi Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vangla 05.03.2014. a kirjaga nr 1-13/208-2 kahju hüvitamise taotluste tagastamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 3400 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 23.04.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada 29.04.2014. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 23.04.2014. a määruse peale. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 23.04.2014. a määrus, millega halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja 19.03.2014. a määruskaebuse halduskohtu 14.03.2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale. 3. Võtta menetlusse 19.03.2014. a määruskaebus 14.03.2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale. 4. Jätta rahuldamata määruskaebuse esitaja 19.03.2014. a määruskaebus ja muutmata Tartu Halduskohtu 14.03.2014. a määrus kaebuse tagastamise osas (resolutsiooni p 1). 5. Võtta menetlusse määruskaebuse esitaja 13.04.2014. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 08.04.2014. a määruse resolutsiooni p 2 peale, millega halduskohus jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel. 6. Jätta läbi vaatamata 13.04.2014. a määruskaebus ja muutmata Tartu Halduskohtu 08.04.2014. a määrus määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 2). EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
2
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Määruskaebuse esitaja esitas 06.03.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-2p), milles märkis, et 06.03.2014 tagastas vanemvalvur talle 34 varem esitatud kahju hüvitamise taotlust. Määruskaebuse esitaja selgitas, et ta ei saanud Tartu Vangla süül läbida kohtueelset menetlust ning seoses sellega palus ta kohtul võtta vastu kaebus. Määruskaebuse esitaja märkis, et hagi on esitatud summas 3400 eurot, s.o 100 eurot iga taotluse eest, mida ei ole vastu võetud. Määruskaebuse esitaja lisas, et Tartu Vangla jättis määruskaebuse esitaja ilma võimalusest esitada kaebus ja avaldada oma arvamust ning on eeltoodust tulenevalt rikkunud Eesti Vabariigi Põhiseadust. Määruskaebuse esitaja palus vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, kuna tal ei ole vahendeid, sissetulekut ega tööd. Lisaks palus määruskaebuse esitaja kohtul anda talle kaitsja, kuna ta ei tunne seadusi ja tal puudub võimalus oskuslikult kaebusi koostada.
2.
Tartu Halduskohus 14.03.2014. a määrusega (tl 47-47p) tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus selgitas, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohus märkis, et eeltoodust sättest tuleneb määruskaebuse esitajale kohustus läbida enne kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõudes. Halduskohus viitas, et vangla vastusest halduskohtu päringule nähtub, et määruskaebuse esitaja ei ole vangla poole pöördunud kahjunõudega seoses tema 34 vanglale esitatud kahjunõude menetlusse võtmata jätmisega 05.03.2014. Halduskohus selgitas, et eeltoodust tulenevalt ei ole määruskaebuse esitaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust hüvitamiskaebuse osas ning halduskohtusse pöördumine on olnud ennatlik.
3.
Määruskaebuse esitaja esitas 19.03.2014 määruskaebuse (tl 52-53), milles ta märkis, et ta sai 14.03.2014. a määruse. Määruskaebuse esitaja selgitas, et ilmselt ei ole kohtunik teadlik VangS § 11 lg 5 olemasolust, mis määruskaebuse esitaja sõnul sätestab, et isiku kaebus on lubatud kohtus ainult sel juhul, kui tema vaie on tagastatud, jäetud rahuldamata või ei ole õigeaegselt läbi vaadatud. Määruskaebuse esitaja viitas, et määruskaebuse esitaja 34 taotlust ei võetud vastu ning selle alusel esitas ta kaebuse kohtusse. Määruskaebuse esitaja selgitas, et kohtueelne menetlus jäi läbimata Tartu Vangla süül ning selle alusel puudub alus kaebus mitte vastu võtta kohtu poolt ning venitada menetlust kohtus. Määruskaebuse esitaja palus ringkonnakohtul võtta kaebus läbivaatamiseks menetlusse.
4.
Tartu Halduskohus 28.03.2014. a määrusega (tl 57-58) jättis käiguta määruskaebuse esitaja määruskaebuse ning andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest alates. Halduskohus märkis, et määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleb määruskaebuse esitajal märkida ringkonnakohtule esitatav taotlus, määruskaebuse põhjendus ning andmed riigilõivu tasumise kohta (HKMS § 205 lg 1 p 3-5). Halduskohus viitas, et riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Halduskohus selgitas, et kui määruskaebuse esitaja leiab, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
Halduskohus pidas vajalikuks selgitavalt märkida, et 07.03.2014 halduskohtusse saabunud kaebuses esitas määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise nõude seoses tema taotluste tagastamisega 05.03.2014. a vastusega nr 1-13/208-2, s.o määruskaebuse esitaja viitas sellele, et kahju oli tekitatud just tagastamise toiminguga. Halduskohus märkis, et vangla on
3
halduskohtule vastanud, et sellise sisuga kahjunõuet määruskaebuse esitaja vanglale esitanud ei ole. Halduskohus selgitas, et esialgsete hüvitamisnõuetega halduskohtu poole pöördumine ei ole määruskaebuse esitaja jaoks takistatud. Halduskohus märkis, et kui vangla tagastab kohtueelses menetluses esitatud kahju hüvitamise taotluse, siis on taotlejal võimalik pöörduda sama nõudega halduskohtu poole ning sellisel juhul kontrollib halduskohus, kas määruskaebuse esitajal on kohtueelne menetlus läbitud, sh võtab halduskohus seisukoha ka määruskaebuse esitaja taotluse menetlemata jätmise õiguspärasuse osas.
5.
Määruskaebuse esitaja esitas 02.04.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 64-65p), milles palus vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel. Lisaks palus määruskaebuse esitaja kohtul arvestada, et VangS § 11 lg 5 näeb ette kaebuse esitamise osas kohtueelse menetluse tühistamist ja kaebuse esitamise lubamist kohtusse ainult juhul, kui tema vaie on tagastatud, jäetud rahuldamata või ei ole tähtaegselt läbi vaadatud. Määruskaebuse esitaja viitab, et VangS § 11 lg 5 on kohaldatav antud olukorras. Määruskaebuse esitaja selgitab, et vanglal oli võimalus vaadata läbi 34 taotlust ning mitte anda formaalne vastus. Määruskaebuse esitaja viitas, et ta viibib vanglas ebaseaduslikult. Määruskaebuse esitaja palus võimaldada juristi riigi kulul.
6.
Tartu Halduskohus 08.04.2014. a määrusega (tl 73-74) jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlused riigi kulul õigusabi võimaldamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel ning andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks tähtaja kümme päeva alates määruse kättesaamisest. Halduskohus selgitas, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ning asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Halduskohus viitas, et kuivõrd määruskaebuse esitaja kaebus ei puuduta avalikke huve, siis jääb riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Halduskohus märkis, et vastavalt HKMS § 111 lg-le 1 antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Halduskohus asus seisukohale, et kaebajale menetlusabi andmine ei ole hoolimata tema maksejõuetusest põhjendatud, kuna määruskaebuse edulootused on vähesed. Halduskohus märkis, et halduskohtule esitatud kaebuses leiab määruskaebuse esitaja, et kahju on talle tekitatud vangla toiminguga, millega tema kahjunõuded tagastati ning sellise sisuga kahjunõuet määruskaebuse esitaja vanglale esitanud ei ole. Halduskohus leidis, et kuivõrd määruskaebuse esitaja esitas halduskohtule kahjunõude samal päeval, mil ta sai kätte vangla 05.03.2014. a vastuse, siis on ilmselge, et ta ei ole kohtueelset menetlust selle vastusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes läbinud. Halduskohus asus seisukohale, et eeltoodust tulenevalt puuduvad määruskaebusel eduväljavaated ning ühtlasi puudub alus määruskaebuse esitajale menetlusabi andmiseks.
7.
Määruskaebuse esitaja esitas 13.04.2014 avalduse (tl 81-82), milles palus kohtul vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole kontol vahendeid, sissetulekut ega tööd. Määruskaebuse esitaja palus halduskohtul arvestada VangS § 11 lg-ga 5, kus on sätestatud, et kohustusliku kohtueelse menetluse tühistamine juhul, kui kaebus tagastati või jäeti rahuldamata. Määruskaebuse esitaja selgitas, et vangla on antud taotlused tagastanud ning sellest tulenevalt võib pidada neid rahuldamata jäetuks ning tagastatuks. Määruskaebuse esitaja viitas, et rahaliste vahendite puudumine kaebuse esitamisel ei saa olla takistuseks rikkumiste läbivaatamisel, mida
4
oli taotluste arvu järgi 34. Määruskaebuse esitaja märkis, et kohus peab olema õiglane ja erapooletu.
8.
Tartu Halduskohus 23.04.2014. a määrusega (tl 86-86p) tagastas määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 08.04.2014. a määruse peale juhindudes HKMS § 206 lg-st 1, § 187 lg 3 p-st 3 ning lg-st 4. Halduskohus selgitas, et andis määruskaebuse esitajale 08.04.2014. a määrusega 10-päevase tähtaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot (RLS § 571 lg 6) tasumiseks, kuid 23.04.2014. a määruse tegemise aja seisuga ei olnud määruskaebuse esitaja riigilõivu tasunud. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja sai väljastusteate kohaselt 08.04.2014. a määruse kätte 10.04.2014 ning viimane päev määruskaebuses esineva puuduse kõrvaldamiseks oli 21.04.2014.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.
Määruskaebuse esitaja esitas 29.04.2014 määruskaebuse (tl 91), milles ta märkis, et on lubamatu nõuda 15 eurot inimeselt, kellel ei ole tööd, ning küsis, kust võtta vahendeid määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks. Määruskaebuse esitaja palus ringkonnakohtul tühistada 23.04.2014. a määrus.
10.
Tartu Halduskohus 08.05.2014. a määrusega (tl 95-96) rahuldas määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel, võttis menetlusse määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 23.04.2014. a määruse peale, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.
Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 23.04.2014. a määruse üle, millega halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 14.03.2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale.
12.
Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebuse esitaja 29.04.2014 esitatud määruskaebuse osas (I). Seejärel võtab ringkonnakohus seisukoha 13.04.2014 esitatud määruskaebuse osas (II).
I
13.
HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. 29.04.2014 esitatud määruskaebuses palus määruskaebuse esitaja ringkonnakohtul tühistada 23.04.2014. a halduskohtu määruse. Tartu Halduskohtu 23.04.2014. a määruse resolutsioonist nähtuvalt tagastas halduskohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 08.04.2014. a määruse peale, kuna määruskaebuse esitaja ei kõrvaldanud halduskohtu 08.04.2014. a määrusega antud tähtajaks määruskaebuse puudusi. Halduskohus selgitas 23.04.2014. a määruses, et halduskohus andis määruskaebuse esitajale 08.04.2014. a määrusega 10-päevase tähtaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks. Väljastusteate kohaselt sai määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 08.04.2014. a määruse kätte 10.04.2014 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 21.04.2014. Halduskohus märkis, et kuni 23.04.2014. a määruse tegemiseni ei ole määruskaebuse esitaja riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt asus halduskohus 23.04.2014. a määruse p-s 7 seisukohale, et juhindudes HKMS § 206 lg-st 1, § 187 lg 3 p-st 3 ning lg-st 4
5
keeldub halduskohus määruskaebuse esitaja määruskaebust Tartu Halduskohtu 08.04.2014. a määruse peale menetlusse võtmast ning tagastab määruskaebuse.
14.
Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus asunud ekslikult seisukohale, et tagastamisele kuulub määruskaebus 04.08.2014. a määruse peale. Halduskohus on 04.08.2014. a määrusega andnud määruskaebuse esitajale 10-päevase tähtaja 14.03.2014. a määruse peale määruskaebuse esitamisel puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks. Kuivõrd määruskaebuse esitaja ei tasunud puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul riigilõivu, siis halduskohus leidis, et määruskaebus kuulub tagastamisele. Halduskohus on aga ekslikult märkinud määruse, mille peale esitatud määruskaebus tagastatakse, kuupäevaks 08.04.2014. Ringkonnakohtu hinnangul on tegu ilmselge eksimusega määruse kuupäeva osas. Eksimust kuupäeva osas kinnitab see, et halduskohus on määruskaebuse tagastanud HKMS § 187 lg 4 alusel. HKMS § 187 lg 4 sätestab, et kui apellant jätab kohtu nõudmise puuduse kõrvaldamiseks tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile. HKMS § 206 lg 1 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohus andis 08.04.2014. a määrusega määruskaebuse esitajale 14.03.2014. a määruse peale esitatud määruskaebuse osas puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. 08.04.2014. a määruse peale 13.04.2014 esitatud määruskaebuse osas halduskohus puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andnud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus on 23.04.2014. a määruse põhjendustes ning resolutsioonis eksinud määruse kuupäevaga ja halduskohus on tahtnud 23.04.2014. a määrusega tagastada määruskaebust, mille esitas määruskaebuse esitaja 14.03.2014. a määruse peale, millega halduskohus tagastas tema kaebuse.
15.
HKMS § 210 lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Kuna ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 23.04.2014. a määruse määruskaebuse esitaja 19.03.2014 esitatud määruskaebuse tagastamise osas, siis tuleb menetlusse võtta määruskaebuse esitaja 19.03.2014. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 14.03.2014. a määruse peale. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et ei ole mõistlik saata asja tagasi halduskohtusse määruskaebuse esitaja 19.03.2014 esitatud määruskaebuse menetlemiseks, vaid ringkonnakohtul on võimalik ise kontrollida 19.03.2014 esitatud määruskaebusega vaidlustatud halduskohtu 14.03.2014. a määruse seaduslikkust.
16.
14.03.2014. a määrusest nähtuvalt tagastas halduskohus määruskaebuse esitaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna määruskaebuse esitajal on kahju hüvitamise nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. VangS § 1¹ lg 8 näeb vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtule kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse. HKMS § 47 lg 1 tulenevalt peab halduskohus kontrollima, kas kaebaja on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning menetluse läbimata jätmisel ei ole kohtul õigust asja lahendada ja kaebus tuleb määrusega tagastada juhinduvalt HKMS § 121 lg 1 p-st 4. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas halduskohus on HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel õigesti veendunud, et määruskaebuse esitaja ei ole kinni pidanud kohustuslikust kohtueelsest menetlusest.
17.
Õige on halduskohtu seisukoht, et eelviidatud kahju hüvitamise nõudega ei ole määruskaebuse esitaja Tartu Vangla poole pöördunud. Tartu Vangla 14.03.2014. a vastusest Tartu Halduskohtu kohtunõudele (tl 45) selgub, et määruskaebuse esitaja ei ole esitanud vanglale kahju hüvitamise nõuet, millega ta 06.03.2014 halduskohtusse pöördus. Seega on määruskaebuse
6
esitajal antud nõudes kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Seega on halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastanud.
18.
Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja 29.04.2014. a määruskaebuse, millega Tartu Halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja määruskaebuse 14.03.2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale; tühistab Tartu Halduskohtu 23.04.2014. a määruse; võtab menetlusse 19.03.2014 esitatud määruskaebuse 14.03.2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale; jätab rahuldamata 19.03.2014. a määruskaebuse ning muutmata Tartu Halduskohtu 14.03.2014. a määruse kaebuse tagastamise osas (resolutsiooni p 1).
19.
HKMS § 2 lg 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Seega uurimispõhimõttest tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. 08.04.2014. a määrusega jättis Tartu Halduskohus rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivust tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel. 13.04.2014 esitas määruskaebuse esitaja avalduse, milles märgib, et rahaliste vahendite puudumine ei saa olla takistuseks rikkumiste läbivaatamisel. Kuigi 13.04.2014 esitatud avalduses ei ole 08.04.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, siis on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tahe vaidlustada 13.04.2014 esitatud määruskaebusega 08.04.2014. a määrust osas, millega halduskohus jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Seega on ringkonnakohtu hinnangul 13.04.2014 esitatud avaldus käsitletav määruskaebusena 08.04.2014. a määruse resolutsiooni p 2 peale. Halduskohus on põhjendamatult jätnud eeltoodu tähelepanuta. Lisaks on halduskohus 08.04.2014. a määruses jätnud selgitamata, et antud määruse resolutsiooni p 2, millega halduskohus jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, on samuti edasikaevatav. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus rikkunud oluliselt kohtumenetluse normi (HKMS § 119, § 180). Ringkonnakohus võtab 13.04.2014 esitatud määruskaebuse osas seisukoha alljärgnevalt.
II
20.
HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et ei ole mõistlik saata asja tagasi halduskohtusse määruskaebuse esitaja 13.04.2014 esitatud määruskaebuse menetlemiseks, vaid ringkonnakohtul on võimalik ise kontrollida 13.04.2014 esitatud määruskaebusega vaidlustatud halduskohtu 08.04.2014. a määruse seaduslikkust. Halduskohus on 04.08.2014. a määruses HKMS § 111 lg 3 alusel jätnud rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel 14.03.2014. a määruse peale. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Vastavalt HKMS § 111 lg-le 1 antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtupraktikast tuleneb, et hinnates maksejõuetu isiku
7
riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendusi, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta (vt RKHKm, 06.09.2007, 3-3-1-40-07, p 11). Halduskohtule esitatud kaebuses leiab määruskaebuse esitaja, et kahju on tekitatud talle vangla toiminguga, millega tema kahjunõuded tagastati. Sellise sisuga kahjunõuet aga määruskaebuse esitaja vanglale esitanud ei ole. Kuivõrd määruskaebuse esitaja esitas halduskohtule kahjunõude samal päeval, mil ta sai kätte vangla 05.03.2014. a vastuse, siis on õige halduskohtu seisukoht, et ta ei ole kohtueelset menetlust selle vastusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes läbinud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et eeltoodust tulenevalt puuduvad määruskaebusel eduväljavaated ning ühtlasi puudub alus määruskaebuse esitaja vabastamiseks riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.
21.
Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et kuivõrd määruskaebuse esitamine 14.03.2014. a määrusele on perspektiivitu, siis sellest tulenevalt on ka perspektiivitu määruskaebuse esitamine määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata jätmise peale riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
22.
Eeltoodust tulenevalt võtab ringkonnakohus menetlusse määruskaebuse esitaja 13.04.2014 esitatud määruskaebuse 08.04.2014. a määruse resolutsiooni p 2 peale, millega halduskohus jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, ning jätab 13.04.2014 esitatud määruskaebuse läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits