3-14-52539/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-14-52539 Määruse kuupäev 20.11.2014 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.M. kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas

10 eurot seonduvalt pudelivee mitteandmisega sektsiooni

Resolutsioon

1. Jätta A.M. taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata;

2. Võtta asja materjalide hulka Tartu Vangla poolt 10.09.2014 haldusasjas nr 3-14-51695 esitatud tõendid A.M. keeleoskuse kohta ja haldusasja nr 3-14-56 kohtuistungi protokoll;

3. Tagastada A.M. kaebus haldusasjas nr 3-14-52539;

4. Määrus saata kaebajale;

5. Kaebus tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu

15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. 21.10.2014 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku A.M. „Avaldusena“ pealkirjastatud kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt on A. M. tekitatud kahju sellega, et vangla ei anna sektsiooni pudelivett. Kahju suuruseks hindab kaebaja 10 eurot. A. M. palub anda endale kaitsja ja on lisanud kaebuse juurde kahju hüvitamise nõude, mis on vanglas registreeritud 13.03.2014 nr-ga 1-13/465-1.

Kohtu seisukoht

2. Kohus leiab, et A. M. kaebuses esitatud taotlust „palun kohut anda kaitsja“ tuleb tõlgendada riigi õigusabi taotlusena isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Kohus leiab, et kaebajale ei ole võimalik riigi õigusabi anda. Riigi õigusabi andmise välistab RÕS § 7 lg 1 p 6, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kaebuse sisust nähtuvalt taotleb kaebaja hüvitist mittevaralise kahju tekitamise eest. Seega ei ole riigi õigusabi andmine lubatav, kuna asjas ei esine ka tungivat avalikku huvi. Riigi õigusabi andmise välistab käesoleval juhul ka RÕS § 7 lg 1 p 12, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Kaebaja poolt loodetav kasu 10 eurot on kohtu hinnangul ebamõistlikult väike võrreldes riigi kuludega õigusabi osutamisel.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 6 ja p 12 alusel rahuldamata.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus on seisukohal, et A.M. kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.

Vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige

8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 8 kahju hüvitamise kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.

4. Kahjunõudes kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimiseks edastas kohus 05.11.2014 Tartu Vanglale päringu, paludes edastada kohtule Tartu Vangla vastuse A. M. kahju hüvitamise nõudele, mis registreeriti Tartu Vanglas 13.03.2014 nr-ga 1-13/465-1. Tartu Vangla edastas 19.11.2014 kohtule Tartu Vangla 27.03.2014 otsuse nr 1-13/312-2, millega on keeldutud kaebaja poolt 05.03.2014 – 26.03.2014 esitatud 201 venekeelse kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmisest ning need on tagastatud. Kirjas viidatakse Justiitsministri 30.11.2000 määrusele nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ ning leitakse, et A. M. oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta, mistõttu tuleb taotlused esitada eesti keeles või tõlkida need enda kulul. Kohtul puudub alus kahelda Tartu Vangla kinnituses, et just 27.03.2014 otsusega nr 1- 13/312-2 tagastati ka kaebaja kahjunõue numbriga 1-13/465-1.

Kohus märgib, et kui kahju hüvitamise taotluse tagastatakse, ei tähenda see siiski seda, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kahjunõudega kohtusse.

Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009 otsusest asjas 3-08-2392 tuleneb, et kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui hüvitamistaotlus tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks pidanud kinni vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast.

5. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Tartu Vangla A. M. kahju hüvitamise taotluse tagastanud õiguspäraselt.

Kaebaja kahju hüvitamise taotlus oli esitatud vene keeles. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lg-st 1 tuleneb, et sellisel juhul saadetakse kahju hüvitamise taotlus enne menetlusse võtmist tõlkijale. Samas sätestab VSkE § 491 lg 2, et võõrkeelse dokumendi vastuvõtmisel võetakse kinnipeetavalt allkiri selle kohta, et ta on nõus tõlketeenuse eest tasuma. Kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi (VSkE § 491 lg 5).

Kaebajal puudusid piisavad rahalised vahendid kaebuste tõlkimiseks. Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse tagastanud ja on viidanud A. M. eesti keele oskusele, kuna A. M. on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi ja on vanglaametnikega suhelnud eesti keeles. Tartu Vangla on 10.09.2014 haldusasjas nr 3-14-51695 edastanud kohtule mitmeid A. M. eesti keeles kirjutatud ja vanglale adresseeritud pöördumisi. Nimetatud pöördumised tõendavad kohtu hinnangul seda, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Lisaks tõendab A. M. eesti keele oskust kohtule edastatud Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht, kus kaebaja eesti keele oskust on hinnatud „heaks“ ja ka asjaolu, et kaebaja on varem töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Samuti on kaebaja Tartu Halduskohtus 09.04.2014 haldusasjas nr 3-14-56 toimunud istungi ajal teatanud, et ta saab eesti keelest aru.

6. Eeltoodut arvesse võttes on kohus veendunud, et A. M. valdab eesti keelt piisavalt selleks, et kaitsta oma õigusi ja Tartu Vangla on kaebaja keeleoskust õigesti hinnanud. Kuna kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla 27.03.2014 kaebaja kahju hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt. Kuna kaebaja kahju hüvitamise taotlus tagastati läbi vaatamata, on kaebajal kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Kuna kaebajal on Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes kohtueelne menetlus läbimata, siis ei ole

A. M. kaebus kohtus lubatav ning see kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mare Priks kohtunik