3-13-1540/35 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1540 Haldusasi Novus Oil OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 14.06.2013 otsuse nr 9-16/83-1 tühistamiseks; Maksuja Tolliameti kohustamiseks lahendada uuesti Novus Oil OÜ 26.03.2013 taotlus; Maksuja Tolliameti viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Novus Oil OÜ, volitatud esindajad advokaadid Kari-Paavo Koch ja Piret Pallo Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15.01.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 15.01.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-1540 ning teha asjas uus otsus, millega jätta Novus Oil OÜ kaebus rahuldamata. 3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. 4. Tagastada Maksuja Tolliameti poolt 13.02.2014 ja 22.10.2014 esitatud ning Novus Oil OÜ poolt 23.09.2014 esitatud dokumentaalsed tõendid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 22.12.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-13-1540 2(11) Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Novus Oil OÜ esitas 26.03.2013 e-maksuameti kaudu Maksuja Tolliametile (MTA) taotluse energia aktsiisivabastuse loa saamiseks. Taotlus registreeriti e-maksuametis nr-ga 9- 16/39. Novus Oil OÜ esitas 16.04.2013, 10.05.2013 ja 27.05.2013 taotluse täiendused ja muudatused koos lisadokumentidega.

MTA 14.06.2013 otsusega nr 9-16/83-1 keelduti Novus Oil OÜ-le energia aktsiisivabastuse loa väljastamisest. Maksuhaldur leidis, et 26.03.2013 taotlus ning selle 16.04.3013, 10.05.2013 ja 27.05.2013 muudatused ei ole energia aktsiisivabastuse loa saamiseks piisavalt põhjendatud ning ei kuulu alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 27 lg 1 p 22 ja § 692 lg 2 p 3 järgi rahuldamisele. Otsuse põhjendused: 1) Novus Oil OÜ taotles aktsiisivabastust 8 000 000 liitrile diislikütusele KN koodiga 2710 19 43, soovides diislikütust kasutada emulgeeritud õlide tootmiseks KN koodiga 2710 19 99. Novus Oil OÜ esitas 26.03.2013 taotluse ning 16.04.2013 muudetud taotluse, millele oli muu hulgas lisatud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 09.10.2012 analüüsiakt nr 1- 4/KE12000751-1, mis kinnitab, et emulsioonkütuse analüüsi koostisega 75% diislikütust, 20% vett, 5% lisandit tellis KO, kes on Novus Oil OÜ juhatuse liige. Analüüsiaktil on emulsioonkütuse soovituslik kaubakood 2710 19 99; 2) ATKEAS § 692 lg 2 p 3 kohaselt võib energia aktsiisivabastuse luba taotleda ettevõtja, kes kasutab oma ettevõtluses aktsiisivaba kütust mineraloogilistes protsessides, elektrienergia tootmiseks või muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena. ATKEAS § 694 lg 1 kohaselt annab maksuhaldur energia aktsiisivabastuse loa, kui muu hulgas on esitatud sama seaduse §-s 693 märgitud andmed ja dokumendid: kirjalik taotlus, milles on märgitud loa taotleja nimi, eluvõi asukoha aadress, tegevuskoha aadress ja kontaktandmed, aktsiisivaba kütuse kasutamise eesmärk, andmed aktsiisivaba vedelkütuse vajaduse kohta eelseisval 12 kuul ja selle koguse põhjendus, andmed taotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul kasutatud kütuse koguse ja kasutamise otstarbe kohta, aktsiisivaba kütuse arvepidamise eeskiri, aktsiisivaba kütuse kao piirnormid; 3) maksuhaldur saatis 26.04.2013 Novus Oil OÜ-le kirja, kus palus hiljemalt 10.05.2013 esitada täiendavaid dokumente, muu hulgas: selgitus, millele tuginedes on aktsiisivabastust taotletud 8 000 000 liitrile diislikütusele; koopiad valmistoodangu turustamise lepingutest; valmistoodangu pakendite suuruste kirjeldus; normdokument, millel emulgeeritud õli retsept põhineb; tegevuskoha skemaatiline plaan, mis kajastab aktsiisikauba ladustamise mahuti ja tootmishoone asukohta; tootmisprotsessi põhjalik kirjeldus; tootmisesse väljastatava aktsiisikauba mõõtmise kirjeldus; mahuti kalibreerimistunnistus; mõõdulindija kütuse digitaaltermomeetri taatlustunnistused; andmed tootmisprotsessis osalevate töötajate kohta; selgitus, kuidas tagatakse, et lõpptoode ei ole tehniliselt kasutatav mootorikütuse ega kütteainena;

3-13-1540 3(11) 4) vastuseks maksuhalduri 26.04.2013 kirjale esitas Novus Oil OÜ 10.05.2013 korrigeeritud andmetega taotluse ja lisadokumendid. Taotleja selgitas, et soovitakse toota kuut erineva retseptuuriga toodet (NEM 5, NEM 5 talvine, NEM 10, NEM 10 talvine, NEM 20, NEM 20 talvine). Kuna eelnimetatud toodetes erines ainete protsentuaalne sisaldus OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus analüüsiaktis kajastatust, palus maksuhaldur esitada analüüsiaktid kõikide toodetavate toodete kohta, leides, et kõigepealt tuleks lasta määrata toodetele destilleerumine 250 kraadi juures. Kui toodetele ei saa sel viisil destilleerumist määrata, kuuluvad tooted määrdeõlide alla. Maksuhaldur märkis veel, et andmete kohaselt soovib Novus Oil OÜ tootma hakata seitset erinevat toodet, millest ühe suhtes on esitatud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus analüüsiakt; 5) Novus Oil OÜ esitas 21.05.2013 kolme toote (NEM 5, NEM 10, NEM 7,5) kohta IsoTech OÜ katseprotokollid, millel oli kirjas, et määratud on veesisaldus tootes, mitte aga destilleerumine 250 kraadi juures. Katseprotokollidel puudusid soovituslikud KN koodid ja analüüsi teostanud spetsialisti allkirjad. Katseprotokollidest nähtub, et lisandus veel üks toode (NEM 7,5), seega kaheksas, mida eelnevalt esitatud dokumentides pole kirjeldatud. Kuna maksuhaldur aktsepteerib ainult vastava valdkonna akrediteerimisulatuses akrediteeritud labori analüüsiakte, millel on soovituslik KN kood, ei ole tõendatud toodete NEM 5, NEM 10 ja NEM 7,5 kuuluvus KN koodi 2710 19 99 alla. Seega puuduvad seitsme toote kohta KN koodi määratlemise dokumendid; 6) seoses maksuhalduri palvega tõendada 8 000 000 liitri diislikütuse vajadust, esitas Novus Oil OÜ koopia kauba turustamise raamlepingust Nordicservice OÜ-ga, milles pole fikseeritud kauba kogust ega välja toodud konkreetse toote nimetust. Novus Oil OÜ leiab, et kuna neil ei ole aktsiisivabastuse luba, pole nad saanud tootmist käivitada ning lepingute sõlmimiseks on oluline just proovipartiide valmistamine, et kliendid saaksid toote sobivust testida. Maksuhalduri hinnangul peab taotlejal enne energia aktsiisivabastuse loa taotlemist olema dokumentaalselt tõendatud toodete sobivus kasutamiseks muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena, ehk siis toodete sobivus äriühingu poolt loetletud valdkondades (ehitustöödel, metallitöötluse õlina metallide lõikamisel, puurimisel, treimisel). Oletatavalt on Novus Oil OÜ enne emulgeeritud õlide müügiks äriplaani koostamist ise millelegi tuginedes veendunud, et neid tooteid saab soovitud valdkondades kasutada. Testimine on võimalik läbi viia tarbimisse lubatud ning tavakorras maksustatud aktsiisikaubaga ja testitulemused on soovitav dokumenteerida. Seega pole tõendatud diislikütuse kogus, millele taotletakse aktsiisivabastust ja tõendatud pole ka toodetavate emulsioonõlide kasutamine Novus Oil OÜ poolt märgitud viisil; 7) Novus Oil OÜ on jätnud esitamata rendilepingu koopia ainukasutuse kinnitusega, mis tõendaks, et ta on rentinud Rakvere Terminal Kinnisvara OÜ käest mahuti nr 3. Ka ei selgu, kas Novus Oil OÜ on kõigi tootmisseadmete omanik või rentnik. Selgusetuks jääb tegevuskoha kasutamise õigus aadressil Narva tn 27a, Rakvere.

2. Novus Oil OÜ esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles MTA 14.06.2013 otsuse nr 9- 16/83-1 tühistamist, MTA kohustamist väljastada kaebajale 26.03.2013 taotluse alusel energia aktsiisivabastuse luba või alternatiivselt kohustada MTA-d 26.03.2013 taotlust uuesti läbi vaatama, tunnistada MTA viivitus õigusvastaseks. Kaebuse põhjendused: 1) kaebaja soovib diislikütust kasutada emulsioonõli tootmiseks. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus määras emulsioonõli kaubakoodiks 2710 19 99, mis ei ole aktsiisikaup. Mootorikütusest või kütteainest muul otstarbel kasutatava diislikütuse aktsiisivabastuse õigus tuleneb seadusest ning maksuhalduril ei ole siinkohal kaalutlusõigust; 2) vastustaja ei ole põhjendanud, millisele õigusaktile tuginedes on ta loa andmisest keeldunud. Märgitud on üksnes, et taotlus ei ole piisavalt põhjendatud. Sellist loa andmisest keeldumise tingimust ATKEAS §-d 693 ja 694 ei sätesta;

3-13-1540 4(11) 3) kauba kuuluvus mootorikütuse või kütteainete alla on määravaks energia aktsiisivabastuse loa taotlemise õiguse tuvastamisel, mitte ATKEAS § 694 kohaselt loa andmisel. Vastustaja on kaebaja energia aktsiisivabastuse loa taotlust aktsepteerinud. Kuna loa taotlemise õigust ei ole vaidlustatud, on vastustaja oma tegevusega kinnitanud kaebaja toodete mittekuuluvust mootorikütuse või kütteainete hulka; 4) otsusest ei selgu, miks ei pidanud vastustaja piisavateks tõenditeks akrediteeritud labori OÜ IsoTech katseprotokolle ja mis põhjusel ei ole vastustaja arvestanud nendes protokollides toodud selgitust, et proovidele ei saa destillatsiooni määrata. Samuti ei selgu, miks peab vastustaja vajalikuks KN koodi määramist. Vastustaja on ise märkinud, et kui proovidele ei saa destillatsiooni määrata, kuuluvad kaubad määrdeõlide alla ning täiendavaid analüüse ja KN koodide määramist ei ole vaja teostada. Varasemalt OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus poolt väljastatud analüüsiaktil on soovituslikuks KN koodiks määratud 2710 19 99, mille alla liigitatakse ka määrdeõlid; 5) katseprotokollid on usaldusväärsed. Analüüsid on teostanud ja katseprotokollid on kinnitanud vastutava isikuna allkirjaõigust omav BS. Kui vastustajal oli katseprotokollide osas kahtlusi, oleks tulnud sellest kaebajat teavitada või haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 kohaselt ise olulised asjaolud välja selgitada; 6) kaebaja on piisavalt põhjendanud aktsiisivaba vedelkütuse koguse vajadust. Vastustajal ei ole õigust nõuda eelseisva 12 kuu aktsiisivaba vedelkütuse koguse vajaduse tõendamist ning kaebajal ei ole kohustust sõlmida eelseisva 12 kuu osas toodete mahulised müügilepingud. Uue ettevõtte käivitamisel on tavapärane, et prognoositav tootmismaht planeeritakse statistiliste näitajate ja võimalike konkurentide tootmismahtude järgi. Vastustajal ei ole õigust küsida täiendavaid tõendeid toodete kasutamisvõimaluste kohta, kui eelnevalt on tõendatud toodete mittekuulumine mootorikütuse või kütteainete alla. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja soovib aktsiisiga maksustamata diislikütust kasutada mootorikütuse või kütteainena; 7) vastustaja on ATKEAS § 693 lg-s 21 antud täiendavate dokumentide nõudmise õigust kasutanud menetlustähtaja määramatuks pikendamiseks, esitades loa taotlejale menetluse 30- ndal päeval täiendavaid küsimusi, pikendades selliselt menetlust täiendava 30 päeva võrra. Sellega on vastustaja rikkunud ATKEAS § 694 lg-s 3 sätestatud 30-päevase tähtaja nõuet. Menetluse algusajaks tuleb lugeda 21.03.2013, mil kaebaja pöördus esmakordselt maksuhalduri poole. Vastustaja ei ole kaebaja taotlust ajavahemikul 02.04.2013-25.04.2013 ehk 23 päeva jooksul üldse menetlenud. Vastustaja selgitus oli, et ametnik on haige. See ei saa olla põhjuseks seadusega pandud kohustuse täitmata jätmiseks.

3. Maksuja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata. Maksuhaldur jäi vaidlustatud otsuses toodud seisukohtade juurde. Vastuseks kaebuses toodud vastuväidetele märkis maksuhaldur järgmist: 1) 26.03.2013 taotlus oli ilmselgete puudustega. Menetleja teavitas kaebajat puudustest 27.03.2013 ning kaebaja edastas parandused 02.04.2013 e-posti teel. Kuna ametnik oli haigestunud ning parandusi ei esitatud e-maksuameti kaudu, ei saanud teised ametnikud menetlust jätkata. Kaebaja edastas parandused e-maksuameti kaudu 16.04.2013, kusjuures 02.04.2013 e-posti ning 16.04.2013 e-maksuameti kaudu esitatud muudatustaotlused erinesid teineteisest sisu poolest oluliselt. Kui algselt põhjendati aktsiisivabastust emulgeeritud õlide tootmisega, siis hiljem edastatud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus analüüsiakt kajastas hoopis emulsioonkütuse proove. Samuti suurendas kaebaja diislikütuse kogust esmataotlusega võrreldes 1244 korda. Muu hulgas need puudused tingisid menetleja poolt 26.04.2013 uue kirja saatmise, millega anti kaebajale täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja edastas 10.05.2013 uue taotluse ja lisadokumendid, kuid selles kajastatud algandmed erinesid oluliselt eelnevatest, sh planeeritavalt toodetava kauba osas. Kaebaja jätkuvalt ei põhjendanud oluliselt suurendatud aktsiisikauba koguseliselt reaalset vajadust, mis on ATKEAS § 693 lg 1 p 2 kohaselt nõutav ja oluline teave aktsiisivabastuse loa taotlemisel. Loogikavastased olid kaebaja

3-13-1540 5(11) seisukohad vormiõli kulunormi arvutamisel toodetud tonni kohta, kuna vormiõli kasutatakse betoonivormi valudes määrdena, mitte betooni valmistamise toorainena. Seetõttu oli Eesti turumaht ilmselgelt ülehinnatud ning eluliselt ebausutav on sellest tulenevalt ka alustava ettevõtte ca 90%-lise turuosa hõivamise ambitsioon. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus analüüsiaktist tulenevalt ei olnud võimalik jätkuvalt otsustada, kas planeeritavalt toodetud kauba puhul on tegemist aktsiisikaubaga või mitte. Kaebaja edastas 21.05.2013 uued muudatused, millega korrigeeriti kauba nomenklatuuri ja lisati kolme uue erineva toote osas katseprotokollid, mida maksuhaldur usaldusväärseks ei pidanud; 2) kaebaja poolt 10.05.2013 taotluses näidatud töötaja KG oli ühtlasi ka katseprotokollidel näidatud labori IsoTech OÜ mõõtmisaktidele ja proovivõtmisaktidele allakirjutanud isik, mis tekitas kahtluse protokollides kajastatud andmete sõltumatuses ja autentsuses; 3) kaebaja esitas 27.05.2013 e-maksuameti kaudu lõpliku taotluse koos lisadega, milles kaebaja taotles emulgeeritud õlide NEM 5, NEM 7,5 ja NEM 10 tootmiseks ja võõrandamiseks aktsiisiga maksustatud 8 000 000 liitri kütuse vabastamist aktsiisimaksust. Seega kõrvaldas kaebaja puudusi ja muutis oma taotlust kolmel korral. Taotluse läbivaatamise 30-päevane tähtaeg hakkas seega kulgema 27.05.2013. Taotluse algandmete igakordse muutmisega lõi kaebaja ise olukorra, kus 26.03.2013 taotlust ei olnud võimalik kiiremini läbi vaadata; 4) kaebaja ei teadnud tõenäoliselt ka ise, mida, kui palju ja miks ta soovib aktsiisivabastust taotleda esmalt OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus analüüsiaktis kajastatud emulsioonkütusele, mida ta taotlusi esitades nimetas ümber küll emulgeeritud õliks, kuid mida kaebaja 27.05.2013 esitatud katseprotokollide kohaselt emulgeeritud õlidena klassifitseerida ei saa. Maksuhalduril puudus veendumus ja usaldusväärsed tõendid, et kaebaja poolt lõplikult nimetatud tooted on kasutatavad muul otstarbel kui emulsioonkütusena, mis maksustatakse ATKEAS §-s 66 kehtestatud määraga. Usutavasti proovib kaebaja muudetud taotlustega leida õigustusi kütusesarnase toote mittemaksustamiseks, sest juba selgitustaotlustest MTA-le ja Rahandusministeeriumile tulenevalt soovis kaebaja veeseguga diiselkütust kasutada mootorikütusena ja ka katlamajades. Eesti kütuseturul püütakse leida uusi võimalusi kütusesarnaste toodete maksuvabaks realiseerimiseks varjatult mootorikütusena. Selliste toodete aktsiisivaba doteerimine vajab aga eriluba.

4. Tallinna Halduskohtu 15.01.2014 otsusega kaebus rahuldati. Kohus tühistas Maksuja Tolliameti 14.06.2013 otsuse nr 9-16/83-1, kohustas Maksuja Tolliametit vaatama Novus Oil OÜ energia aktsiisivabastuse loa taotlus uuesti läbi ning tuvastas Maksuja Tolliameti viivituse õigusvastasuse Novus Oil OÜ energia aktsiisivabastuse loa taotluse menetlemisel. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused: 1) kaebaja on põhjendamatult eitanud maksuhalduril kaalutlusõiguse olemasolu. MTA annab energia aktsiisivabastuse loa, kui on täidetud kõik ATKEAS § 694 lg-s 1 sätestatud tingimused ning ühe tingimusena on märgitud, et esitatud peavad olema kõik §-s 693 nõutud andmed ja dokumendid. Et ATKEAS § 693 lg 1 p-d 1 ja 2 näevad ette teabe esitamist, mis eeldab loataotluse menetleja poolt sisulise analüüsi läbiviimist, ei ole MTA-l energia aktsiisivabastuse loa väljastamisel või sellest keeldumisel mitte pelgalt formaalne funktsioon, vaid sisulise kontrolli funktsioon loataotluse lubatavuse ja põhjendatuse üle. Seetõttu tuleb ATKEAS § 694 lg 1 p-s 2 sätestatut tõlgendada nii, et kui loataotlus ei ole oma eesmärgilt lubatav ning taotletud kogus pole usutavalt põhjendatud, ei ole seaduses nõutud andmeid MTA-le esitatud ning MTA energia aktsiisivabastuse luba ei anna; 2) MTA otsus on õigusvastane, sest selles esitatud põhjendused viitavad kaalutlusveale ning nii halduskui halduskohtumenetluses esitatud põhjendustest ei selgu üheselt, millistel kaalutlustel MTA oma otsuse tegi. Otsusest võib järeldada kolme alust, kuid kohtumenetluses on MTA esitanud hulgaliselt väiteid, mida otsuses ei leidu ning mille suhtes ei ole kaebajal olnud võimalust täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks. Seetõttu ei ole otsus kohtu jaoks

3-13-1540 6(11) kontrollitav, sest ei selgu, millised olid tegelikult need põhjused, mis tõid kaasa negatiivse otsuse tegemise; 3) otsuses on taotluse rahuldamata jätmise esimese alusena välja toodud asjaolu, et kaebaja poolt esitatud tõenditega ei ole tõendatud kaebaja poolt planeeritavate toodete kuuluvus KN koodi 2710 19 99 (muud määrdeõlid ja muud õlid) alla. MTA on märkinud, et peab kaebaja poolt 21.05.2013 esitatud katseprotokolle ebausaldusväärseteks, kuna katseprotokollidel pole märgitud KN koodi ning protokollid on analüüsi teostanud spetsialisti poolt allkirjastamata. Kaebaja järgis maksuhalduri juhiseid. Viimane palus kaebajal määrata toodetele destilleerumine 250 kraadi juures, märkides, et kui toodetele katsemeetodi EN ISO 3405 järgi ei saa määrata destilleerumist 250 kraadi juures, siis kuuluvad tooted määrdeõlide alla. Kui aga toodetele saab määrata destilleerumist 250 kraadi juures, siis tuleb lasta määrata kõik näitajad, mis on toodud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus analüüsiaktil, ja saada soovituslik kaubakood. Kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud IsoTech OÜ katseprotokollidelt nähtus üheselt kõigi analüüsitud toodete kohta, et destillatsioonikarakteristiku määramine EN ISO 3405 järgi ei ole võimalik, sest proovid sisaldasid vett. MTA ei teatanud kaebajale, et katseprotokollid on väidetavalt puudulikud ning esitas otsuses üllatusliku seisukoha, et analüüside tulemustest oleks siiski pidanud kaubakood nähtuma. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus analüüsiaktist, milles on analüüsitud toodet koostisega 75% diislikütust, 20% vett ja 5% lisandit, nähtub samuti, et destilleerumist määrata ei saa ning soovituslikuks kaubakoodiks on 2710 19 99. Kaebaja on olnud seisukohal, et kaubakood 2710 19 99 kehtib nii 5% kui ka 20% vee sisaldusega emulsioonõli kohta. Asja materjalidest ei nähtu, miks maksuhaldur seda seisukohta ei aktsepteeri. Kui kaubakoodi väljaselgitamine oli oluline ning kaebaja katseprotokollid olid puudulikud, oleks tulnud sellele kaebaja tähelepanu juhtida või uurimispõhimõttest tulenevalt kõrvaldada puudus ise. Mis puudutab MTA vormilist pretensiooni IsoTech OÜ 20.05.2013 katseprotokollide kohta, siis selle oleks saanud uurimispõhimõtte nõuetekohasel rakendamisel kõrvaldada. Igal juhul ei kinnita protokollidel analüüsija allkirja puudumine seda, et analüüs oleks sisuliselt vale. MTA ei ole tõendanud, et kaebaja poolt planeeritavad tooted ei ole kvalifitseeritavad määrdeõlina; 4) teise keeldumise põhjusena on otsuses välja toodud asjaolu, et planeeritava toote sobivus ja kogus kasutamiseks ehitusel ja tööstuses pole tõendatud. Kaebajale on ette heidetud taotluses välja toodud kasutusvaldkondade üldsõnalisust. Sama üldsõnaline on aga ka maksuhaldur, väites, et kaebaja selgitused talle ei sobi. Kaebaja on loataotluse menetluses märkinud, et emulsioonõlid on kasutatavad ehitustöödel, metallitöötlusõlina metallide lõikamisel, puurimisel, treimisel. Kaebaja on maksuhaldurile esitanud asjakohased internetiviited, et MTA saaks kaebaja väidete õigsust hinnata. MTA ei ole põhjendanud, miks need internetiviited kaebaja väidete tõendamiseks ei kõlba. MTA ei ole ka küsinud kaebajalt lisatõendeid. Samas pole MTA omalt poolt esitanud mingeid tõendeid, miks kaebaja tooted kaebaja poolt väidetud kasutusotstarbeks ei kõlba. Toote sobivus tuleb aga loamenetluses välja selgitada; 5) kaebaja on planeeritavat kogust (8 000 000 liitrit) loamenetluses põhjendanud. Koguse on kaebaja arvutanud konkurendi Rootsi äriühingu NYNAS tootmismahtude ja Eesti Statistikaameti andmete järgi Eestis betooni tootmismahtude kohta. Kaebaja prognoos võib olla liiga optimistlik, kuid seda numbrit oleks MTA saanud täiendavalt selgitada. Pole põhjust kahelda toote turustatavuses. Kaebaja on esitanud andmed Nordicservice OÜ ja Nordecon Betoon OÜ kohta, kes mõlemad on näidanud üles huvi kaebaja toote ostmise suhtes ning esimesega neist on sõlmitud ka raamleping. Nii toote sobivuse kui ka koguse põhjendatuse selgitamiseks oleks MTA võinud pöörduda kaebaja poolt märgitud äriühingute poole. Et planeeritava kütuse koguse adekvaatsuses veenduda, võiks MTA loa taotlejalt näiteks nõuda toote nõudlusanalüüsi esitamist, mis analüüsiks planeeritavate toodete turu olukorda Eestis, lähikonkurente ja hindu. Täiendavaid tõendeid võib nõuda ka tootesobivuse kohta. Kui isik kasutab aktsiisivaba kütust muul kui aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud

3-13-1540 7(11) otstarbel, on MTA-l vastavalt ATKEAS § 695 lg-le 4 õigus aktsiisivabastuse luba kehtetuks tunnistada; 6) kolmanda keeldumise alusena on välja toodud asjaolu, et kaebaja on jätnud esitamata rendilepingu ainukasutuse kinnitusega Rakvere Terminal Kinnisvara OÜ-ga mahuti nr 3 rentimise kohta, kinnituse tootmisseadmete omanikuks või rentnikuks olemise kohta ning kinnituse Narva mnt 27a tegevuskoha kasutusõiguse olemasolu kohta. Kuna MTA vastavate tõendite ja kinnituste esitamist kaebajalt menetluse kestel ei nõudnud, siis ei saa nende puudumist kaebajale ette heita. Kaebaja kinnitab, et tal olid need dokumendid olemas ning ta oleks saanud need esitada. Vastav etteheide otsuses oli kaebajale üllatuslik, mida MTA oleks saanud uurimispõhimõtte nõuetekohasel rakendamisel vältida; 7) kohtumenetluses on maksuhaldur esitanud terve rea uusi argumente 14.06.2013 otsuse õiguspärasuse põhjenduseks. Nende seisukohtade suhtes ei ole kaebaja saanud loamenetluses oma arvamust avaldada. Kohtul puudub veendumus, et eelnimetatud uutest argumentidest lähtus maksuhaldur ka 14.06.2013 otsust tehes. Kuna kohtule ei ole selge, millistest kaalutlustest maksuhaldur lähtus, ei saa otsuse põhjendamispuudusi kohtumenetluses kõrvaldada; 8) pooltel puudub vaidlus, et kaebaja esitas energia aktsiisivabastuse loa esmakordselt 26.03.2013 e-maksuameti kaudu ning loa andmisest keelduti 14.06.2013 otsusega. ATKEAS § 694 lg-s 3 sätestatud 30 päeva asemel kestis menetlus ca kolm kuud. Vastustaja ei ole vastu vaielnud, et perioodil 02.04.-25.04.2013 ja 29.04.-13.05.2013 kaebaja taotlust sisuliselt ei menetletud, sest menetlev ametnik oli esmalt haige ning pärast puhkusel. Kirjeldatud olukord on õigusvastane ning viitab haldussuutmatusele. MTA peab olema suuteline tööülesandeid vajadusel ümber jagama. Et menetluse kestel toimus loataotluse korduv täiendamine, on võimatu võtta seisukohta selles, millisel kuupäeval oleks pidanud menetlus lõppema. MTA-l on kaalutlusõigus otsustamaks, kas taotleja poolt esitatud tõendid on piisavad või mitte ning MTA oleks pidanud rohkem oma uurimispõhimõtet rakendama, tõendeid juurde nõudma või neid ise koguma. Kohus tunnistab MTA viivituse taotluse menetlemisel õigusvastaseks osas, mil asja menetlus seisis MTA suutmatuse tõttu tööd organiseerida.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Maksuja Tolliamet palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 15.01.2014 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta Novus Oil OÜ kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) ATKEAS § 692 lg 2 p 3 kohaselt peab taotleja tõendama, et kasutab diislikütust oma ettevõtluses muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena. Maksuhalduril on kaalutlusõigus otsustamaks, kas luba anda või mitte. Selleks, et kaalumine oleks õiguspärane, peab MTA koostöös taotlejaga välja selgitama kõik olulised faktilised ja õiguslikud asjaolud. Olukorras, kus taotleja arvates on maksuhalduril vaid n.ö registripidaja formaalne funktsioon ning kus taotleja ei aktsepteeri vääralt maksuhalduri kaalutlusõigust, s.h õigust küsida täiendavat teavet, on maksuhaldurile põhjendamatu ette heita kaalutlusotsuse teatavat ebamäärasust või subjektiivsust. MTA selgitas välja olulised, mitte kõikvõimalikud asjaolud, kuid kohtuotsuses sisalduvad etteheited motiveerimiskohustuse rikkumise osas nõuavad kõikvõimalike asjaolude väljaselgitamist ebamõistlikus olukorras, kus igale täiendavale MTA-poolsele teabe küsimisele vastas kaebaja sisuliselt algandmeid muutva taotluse täiendusega; 2) maksuhaldur leiab jätkuvalt, et taotluse läbivaatamise 30-päevane tähtaeg hakkas kulgema 27.05.2013 ning otsus väljastati õiguspäraselt 14.06.2013. Menetluse viibimine oli tingitud kaebaja enda käitumisest; 3) ATKEAS § 692 lg 2 p-s 3 ning § 693 lg 1 p-des 1 ja 2 on sätestatud määratlemata õigusmõisted „muu otstarve“, „kasutamise eesmärk“, „koguse põhjendus“. See on teave, mida

3-13-1540 8(11) valdas vaid kaebaja ning mida maksuhaldur ei saa 30-päevase menetlustähtaja jooksul paremini välja selgitada. MTA-l puudusid kaebaja taotluste erinevates versioonides näidatud koostisega ained, mida kaubakoodi väljaselgitamiseks laborisse saata. Pealegi oli kaubakood vaid üks asjaolu, mis võis viidata toote kasutamisele muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena. Kaebaja poolt esile toodud analüüside kulukuse väide ei ole asjakohane. Tõenäoliselt esitas kaebaja MTA-le just kulude kokkuhoiu eesmärgil katseprotokollid, mida maksuhaldur pidas ebausaldusväärseteks. Üldteadaolevalt katseprotokollid analüüsi lõpptulemust ei kinnita, mistõttu on halduskohtu vastupidine järeldus ekslik. Kui kaebaja soovib uuenduslikke tooteid Eestis legaalselt turustada, tuleb tal analüüsiaktidele vajaminevad kulutused kanda. Vastasel juhul ei oleks kaebaja võimalik toodetele välja anda vastavussertifikaate ega kauba kvaliteedi tunnuseid kinnitavaid dokumente. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et maksuhaldur peab ise tõendama kaebaja poolt planeeritava toote klassifitseerimise määrdeõlina; 4) kuigi kaebaja nimetas emulsioonkütuse 26.03.2013 taotluses ümber emulsioonõliks, ei muuda see 16.04.2013 täiendusega esitatud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus analüüsiakti sisu ja olemust, sest maksuhaldurile taotlusega esitatud analüüsiakti soovitusliku kaubakoodi tulemus on saadud homogeensetele mootorikütustele mõeldud meetodil. Seega on analüüsi metoodikast lähtuvalt tegemist emulsioonkütusega. Kaebaja esitas 25.10.2012 ja 07.12.2012 selgitustaotlused, kus nähtus kaebaja tegelik soov ainet emulsioonkütusena aktsiisivabalt kasutusele võtta. Seega nõudis kaebaja loamenetluses teadlikult OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 04.10.2012 analüüsiaktile tuginevalt sisuliselt emulsioonkütusele energia aktsiisivabastuse luba; 5) halduskohtul puudub pädevus otsustada kaalutlusõiguse otstarbekuse üle. Seda on halduskohus aga sisuliselt teinud, nõustudes küll maksuhalduriga loamenetluses planeeritud koguse (8 000 000 liitrit diislikütust) liiga optimistlikus hindamises kaebaja poolt, kuid tehes sellest vastupidise järelduse. Otstarbekuse kriteerium on suunatud halduse enda ja laiemas perspektiivis riigi kasule, s.t tuleb hinnata, millised vahendid on kõige mõistlikumad, hoidmaks muu hulgas ära potentsiaalseid aktsiispettuseid, mille esinemise risk on selles valdkonnas märkimisväärselt kõrge. Ebareaalsele kogusele ja ebamäärastele asjaoludele tuginedes maksuvabastuse andmine on vastuvõetamatu maksurisk; 6) õige ei ole kohtu etteheide, et maksuhaldur ei ole taotlejalt küsinud lisatõendeid planeeritavate toodete sobivuse ja koguste kohta. Ekslik on kohtu järeldus, et maksuhaldur peaks veenvate tõendite (interneti lingid seda ei ole, kuna ei kajasta konkreetses taotluses spetsiifilise koostisega tootega seonduvat) mittesaamisel ise loamenetluse raames neid asjaolusid välja selgitama. Tegemist on spetsiifilise ja mahuka uurimusega, mis eeldab uuendusliku toote katsetusi väidetud kasutusvaldkondades, mida kaebaja vaid üldsõnaliselt maksuhaldurile loetles. Kohus jättis tähelepanuta, et MTA sisuliselt küsis kaebajalt nõudlusanalüüsi ja planeeritava toote turuolukorda, kui palus 26.04.2013 kirjas esitada 8 000 000 liitri põhjenduseks turustamislepingud jms teabe, mis nii suurt kogust põhjendaks. Lepingus, mis maksuhaldurile esitati, turustatavaid koguseid ette ei nähtud, s.h puudus lepingus ka toote nimetus, mis ühtinuks taotluses esitatuga. Taotleja teadis, et esitas ebamäärase vastuse, mis küsitud teavet ei sisaldanud. Kaebaja ei saa taotluse ebapiisavat põhjendamist tõrjuda väitega, et aktsiisivabastuse loa olematuse tõttu ei ole ta saanud tootmist käivitada. Testimist saab läbi viia ka maksustatud aktsiisikaubaga; 7) õige ei ole kaebaja eeldus, et kõik tema poolt planeeritud toodete variatsioonid on ühe ja sama kaubakoodiga. Võrdluses OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus analüüsiaktis testitud ainega (ainel 5% lisandit), olid katseprotokollidel katsetatud ained oluliselt erineva koostisega ja lisaaine protsentuaalse sisaldusega (1%, 1,2% ja 1,5%). Samuti ei ole maksuhaldurile teada, mis lisandit kaebaja toodetes katsetel kasutas; 8) kohus on põhjendamatult uskunud kaebaja paljasõnalist kinnitust, et teave ja kinnitus seadmete omanikuks või rentnikuks olemise kohta olid kaebajal olemas, ning kui maksuhaldur oleks küsinud, oleks saanud vastavad dokumendid esitada;

3-13-1540 9(11) 9) maksuhaldur ei esitanud vastuses kaebusele uusi väiteid, mis oleksid käsitletavad vaidlustatud otsuse täiendava põhjendamisena. Vastustaja esitas vaid omapoolsed vastuväited kaebusele.

Maksuhaldur esitas 22.10.2014 ringkonnakohtule täiendavad seisukohad ning taotluse täiendavate tõendite asja juurde lisamiseks. Maksuhalduril on kaebajaga käimas ka vaidlused haldusasjades 3-14-50760, 3-14-51199, 3-14-50483 ja 3-14-51595. Nimetatud vaidluste käigus esitatud tõendite pinnalt on selgunud asjaolud, mis võivad käesolevat kohtuvaidlust mõjutada. Kuna kaebaja poolt loamenetluses esitatud andmed tuginesid vaid prognoosil, siis omab MTA otsuse õiguspärasuse hindamisel faktilist tähendust ka nende prognooside realiseerumine või mitterealiseerumine, mille pinnalt saab konstateerida emulsioonõli varjatud kasutusotstarvet. Hiljem selgunud andmed tõendavad objektiivselt, et loamenetluses väidetud ja prognoositud emulsioonõli kasutusotstarve oli kütteainena kasutamine. Nimelt soovis kaebaja emulsioonõli kasutada biokütusena, võõrandades seda kütteainena, mis on aga aktsiisiga maksustatav valdkond. MTA tollikorralduse liikuvkontrollitalitus pidas 08.05.2014 kinni Novus Oil OÜ veose vaidlusaluse emulsioonõliga, pärast mida deklareeris kaebaja ise aine vedela põlevaine, s.h biokütusena ning tasus sellelt aktsiisimaksu. Oma kodulehel reklaamib Novus Oil OÜ vaidlusalust ainet kütteainena ja mootorikütusena. 18.07.2014 on kaebaja esindaja maksuhaldurile kinnitanud, et ainet on võimalik mootorikütusena kasutada ja see ongi eesmärk. Maksuhaldur on 03.04.2014 vaatluse käigus fikseerinud, et loamenetluses näidatud aadressil majandustegevust ei toimu. Maksuhaldur on 07.04.2014 otsusega tuvastanud, et kaebaja Eestis ettevõtlusega ei tegele. Ettevõtlusega tegelemine on aga loamenetluses oluliseks tingimuseks. Kaebaja on 26.06.2014 maksuhaldurile väitnud, et müüs oma tootmisseadmed ära. Kaebaja on vaidlusalust ainet testinud laevakütusena ning saanud selleks EAS-lt toetust.

6. Novus Oil OÜ palub jätta maksuhalduri apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu 15.01.2014 otsuse muutmata. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde, nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning leiab, et apellatsioonkaebuses viidatud puudusi kohtuotsuses ei esine. Lisaks palub kaebaja tagastada apellatsioonkaebusele lisatud täiendavad tõendid.

Novus Oil OÜ esitas 23.09.2014 kohtule täiendavad tõendid seoses emulsioonõli kuulumisega kaubakoodi 2710 19 99 alla. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 16.06.2014 analüüsi kohaselt on emulsioonõli soovituslik kaubakood 2710 19 99. Sellele analüüsile tuginedes on maksuhaldur 27.06.2014 koostanud kaebaja suhtes otsuse vedelalt põlevainelt tagatise määramise kohta. MTA ei ole seega tõendanud, et 04.10.2012 analüüsiaktis toodud kaubakood ei olnud piisavalt tõendantud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Pooled on apellatsioonimenetluses esitanud mitmeid uusi tõendeid: maksuhaldur on apellatsioonkaebusele lisanud tõendid, mis seonduvad kaebaja poolt 31.07.2013 esitatud korduva energia aktsiisivabastuse loa taotluse menetlusega; 22.10.2014 on maksuhaldur esitanud 23 dokumentaalset tõendit selle kohta, et kaebaja on asunud vaidlusalust toodet turustama biokütusena ja on Eestis ettevõtluse lõpetanud; 23.09.2014 esitas kaebaja tõendid selle kohta, et maksuhaldur on 27.06.2014 vedelalt põlevainelt tagatise määramise otsuses aktsepteerinud emulsioonõli kaubakoodina 2710 19 99.

Ringkonnakohus keeldub kõigi eelnimetatud tõendite vastuvõtmisest ning tagastab need. Tegemist ei ole käesolevas vaidluses asjakohaste tõenditega. Vaidlus käib maksuhalduri

3-13-1540 10(11) 14.06.2013 otsuse üle ning HKMS § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Kohus ei saa otsuse õiguspärasuse kontrollimisel arvestada asjaoludega, mida ei olnud otsuse tegemise ajaks veel saabunud või mida pooled ei saanud otsuse tegemise ajal teada. Uute asjaoludega saab arvestada energia aktsiisivabastuse loa uues menetluses.

8. Halduskohus on õigesti leidnud, et maksuhaldur menetleb loataotlust sisuliselt. ATKEAS § 694 lg 1 p 2 sätestab, et MTA annab energia aktsiisivabastuse loa, kui on esitatud sama seaduse §-s 693 märgitud andmed ja dokumendid. Eeltoodud sõnastus ei tähenda, et maksuhaldur peab kontrollima vaid nende andmete ja dokumentide esitamise fakti nendes esitatud teabe õigsusele tähelepanu pööramata. ATKEAS § 693 kohustab muu hulgas MTA-le esitama kirjaliku taotluse, kust nähtub aktsiisivaba kütuse kasutamise eesmärk ning andmed vedelkütuse vajaduse kohta ja selle koguse põhjendus. Maksuhaldur on pädev taotleja poolt esitatud andmete põhjendatust kontrollima.

9. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu käsitlusega maksuhalduri uurimispõhimõtte ulatusest. Tegemist on soodustava haldusakti (loa) taotlemise menetlusega ning eelduste olemasolu, mis peavad loa saamiseks esinemina, peab tõendama või põhistama loa taotleja. Menetlejal on selgitamiskohustus, s.t ta peab juhtima loa taotleja tähelepanu puudustele taotluses ning andma võimaluse nende kõrvaldamiseks. Menetleja ei pea hakkama ise puudusi kõrvaldama ning loa taotluse edukuse tagamiseks täiendavaid tõendeid koguma. Arvestades ATKEAS § 694 lg-s 3 sätestatud taotluse lahendamise 30-päevast tähtaega, ei oleks sellises ulatuses uurimiskohustuse täitmine ka võimalik.

10. Ringkonnakohus leiab veel, et halduskohus on põhjendamatult leidnud, et käesoleval juhul pole võimalik aru saada, millistel põhjendustel on loa andmisest keeldutud. Lähtuda tuleb vaidlustatud otsuses kajastatust. Kui kohtumenetluses ongi vastustaja esile toonud täiendavaid taotluse puudusi, ei saa see antud juhul viidata kaalutlusveale. Nimelt peavad loa väljastamiseks olema täidetud kõik ATKEAS §-s 693 ja § 694 lg-s 1 nimetatud tingimused. Seega, kui ka üks vaidlustatud otsuses viidatud loa andmisest keeldumise alus on õige, on otsus õiguspärane. Loa andmisest ei ole keeldutud erinevate puuduste tõttu kogumis.

11. ATKEAS § 693 lg 1 p 2 kohaselt peab koos taotlusega esitama andmed aktsiisivaba vedelkütuse vajaduse kohta eelseisval 12 kuul ja selle koguse põhjendus. Maksuhaldur leidis otsuses, et kogust (8 000 000 liitrit diislikütust) ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga. Kaebaja ei olnud taotluse esitamise ajaks emulsioonõlide tootmisega veel alustanud. Tal oli maksuhaldurile ette näidata vaid 14.03.2013 leping Nordicservice OÜ-ga, kus puudus aga täpsem info kauba nimetuse ja koguse kohta. Kaebaja ei ole maksuhaldurile esitanud mingit täpsemat dokumenti, kust oleks näha, milliseid tooteid ta tootma ja turustama asub. Tuginemine Rootsi äriühingu tootmismahtudele ning Eesti Statistikaameti andmetele ei ole piisav. Eriti ettevõttel, kes alles turule siseneb. Maksuhaldurile esitatud parandatud loataotlustest nähtub, et kaebajal pole endalgi veel selge, mida ta täpselt tootma hakkab. 26.03.2013 taotluses on üldsõnaliselt märgitud, et tooteks on emulgeeritud õli, milles on 5-30% vett, 5-30% antifriisi ja 1-5% emulgeerimise stabiilsust tagavaid lisandeid. 02.04.2013 parandatud taotluses on täpsustatud, et tootma hakatakse emulgeeritud õlisid tootenimedega NEM 5, NEM 5 talvine, NEM 10, NEM 10 talvine, NEM 20 ja NEM 20 talvine. Samas edastas kaebaja maksuhaldurile OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus analüüsiakti, kus analüüsitud oli vaid emulsioonkütust koostisega 75% diislikütust, 20% vett ja 5% lisandit. 10.05.2013 taotluses tõi kaebaja välja, et tootma plaanitakse hakata emulgeeritud õli tooteid retseptuuriga NEM 5, NEM 7,5 ja NEM 10. Olukorras, kus taotlejal endal puudub konkreetne arusaamine, mida ta tootma kavatseb hakata, ei saa taotletavat kogust lugeda põhjendatuks. Kogus saab põhjendatud

3-13-1540 11(11) olla juhul, kui taotleja on teinud mingi analüüsi või uuringu oma toodete vajaduse ning turustatavuse kohta. Asjaolu, et sarnaste toodete järele on turul vajadus, ei tähenda, et konkreetsed kaebaja tooted turu leiavad. Selleks, et saada energia aktsiisivabastust nii suures mahus, ei piisa vaid abstraktse äriidee olemasolust. Tegemist ei ole ettevõtlustoetusega, vaid maksuvabastusega kindlate eelduste täitmisel.

Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et vastutus toote sobivuse/vajaduse väljaselgitamisel lasub maksuhalduril. Toote sobivust peab tõendama või põhistama taotleja. Kui ta seda usutavalt teha ei suuda, ei pea maksuhaldur hakkama ise koguma tõendeid selle kohta, et tooteid taotluses märgitud viisil kasutada ei saa.

12. Eelkirjeldatud puudus taotluses oli piisav, et jätta see rahuldamata. Maksuhaldur andis kaebajale korduvalt võimaluse täiendavate dokumentide esitamiseks. Nagu ringkonnakohus eelpool juba märkis, ei pidanud maksuhaldur ise hakkama kaebaja taotluse puudusi kõrvaldama. Selgitamiskohustust on maksuhaldur piisavalt täitnud.

Puudub vajadus hinnata teisi otsuses välja toodud loa andmisest keeldumise aluseid, sest otsuse õiguspärasust see mõjuta. Ringkonnakohus rahuldab maksuhalduri apellatsioonkaebuse ning tühistab halduskohtu otsuse. Halduskohtu otsus tuleb tühistada ka tuvastamiskaebust puudutavas osas. Kui kaebajal ei olnud õigust luba saada, ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda viivitus menetluses. Ringkonnakohus märgib vaid, et halduskohus on vastustaja tegevuse hindamisel jätnud arvestamata kaebaja enda käitumisega. Kaebaja vastas vastutaja puuduste kõrvaldamise kirjadele valikuliselt (ei esitanud kõiki dokumente) ning esitas korduvalt uusi loataotlusi, kus muutis tootenimetusi. Menetlustoimingute mittetegemine ametniku haigestumise ajal võis olla õigusvastane, kuid see ei pruukinud tingida menetluse venimist vastustajale etteheidetavas ulatuses.

13. Ringkonnakohus märgib veel, et kuna vastustaja leidis otsuses, et kaebaja ei esitanud ATKEAS-s sätestatud dokumente ja teavet, oleks olnud kohane jätta taotlus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 3 alusel läbi vaatamata, mitte keelduda loa andmisest. Antud puudus ei too aga kaasa otsuse tühistamist, sest menetlus jõudis õige lõpptulemuseni: puuduste tõttu taotluses luba ei väljastatud.

14. Pooled ei ole menetluskulude hüvitamise taotlusi esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets