3-14-51719/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51719 Otsuse kuupäev

20. november 2014 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Xe kaebus Tartu Vangla 16. mai 2014 käskkirja nr 6-3/87 osaliseks tühistamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla

1. Jätta Xe kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 22. detsember 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik

1. 16. mai 2014 käskkirjaga nr 6-3/87 määras Tartu Vangla kinnipeetav Xe tööle vangla majandustööle abitöölise ametikohale alates 19. maist 2014 kuni 31. oktoobrini 2014. Kinnipeetava töötasuks määrati käskkirja punktiga 2 0,64 eurot tunnis. X esitas Tartu Vanglale käskkirja peale vaide, leides, et määratud töötasu ei ole kooskõlas vangistusseaduse (VangS) §-st 41 tuleneva inimväärikuse austamise põhimõttega. 10. juuli 2014 vaideotsusega nr 1-11/278-2 jättis Tartu Vangla vaide rahuldamata.

2. Tartu Halduskohtusse saabus 11. augustil 2014 Xe kaebus, milles ta vaidlustab Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2000 määruse nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lõiget 2, mis sätestab, et täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl on 95,87 eurot kuus. Juhul, kui kohus Vabariigi Valitsuses määruses põhiseadusega vastuolu ei leia, nõuab ta Tartu Vangla 16. mai 2014 käskkirja nr 6-3/87 p

2 tühistamist.

3. 12. augusti 2014 määrusega tagastas Tartu Halduskohus kaebuse Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2000 määruse nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lõike 2 põhiseadusevastaseks tunnistamise nõude osas. Ülejäänud osas jättis kohus kaebuse käiguta, kuna kaebuselt polnud tasutud riigilõivu ega esitatud menetlusabi taotlust.

4. 15. augustil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja teade riigilõivu tasumise kohta.

5. Tartu Halduskohus võttis 28. augustil 2014 kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks.

6. Tartu Vangla palub 18. septembri 2014 kirjalikus vastuses kaebusele jätta kaebuse läbi vaatamata, kuna sellega pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Alternatiivselt palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata.

7. 7. oktoobril 2014 määras Tartu Halduskohus asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 6. novembrini 2014. Ühtlasi teatas kohus, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20. novembril 2014.

8. Oma 13. oktoobril 2014 Tartu Halduskohtusse saabunud avalduses märgib X, et soovib oma tasutud riigilõivu jätta vastustaja kanda. Ühtlasi märgib ta, et tühistamiskaebus teenib tema huve piisavalt hästi. Kaebuse põhjendused

9. X on seisukohal, et lähtuvalt VangS §-st 41 oli vanglal kohustus tagada isikutele, kellel puudus õigus tööst keelduda, töö eest õiglane tasu. Vabariigi Valitsuse määras kehtestab küll minimaalse tasu, kuid ei tee vanglale takistusi töötasu tõstmisel. Kaebaja märgib, et isikule, kellel karistuse ähvardusel puudub õigus tööst keelduda, tuleb tagada inimväärne töötasu. Tal on alaealine laps ning samuti peaks ta toetama oma pensionäridest vanemaid. Ta peab tasuma igakuiselt elektri eest ning vangla kaupluses müüdavad toiduained on 20% kallimad kui vabaduses. Samuti on tunduvalt kallim telefoniga helistamine. Seetõttu on sisuliselt tegemist sunnitööga.

10. 13. oktoobril 2014 kohtusse saabunud avalduses märgib X, et saavutades käskkirja õigusvastasuse on temal lihtne saavutada võimalik suurem töötasu ja ühtlasi ka võimalik kompensatsioon aja eest, mil ta on töötanud sisuliselt midagi vastu saamata. Iga kord ei ole ta tööle läinud mitte vabatahtlikult, vaid käsu korras. Kuna 0,64 euro suurune tasu ei ole tekitanud soovi oma intellekti ja füüsist täiel määral rakendada, on ta naasnud kambrisse esimesel võimalusel, kui vanglateenistus seda lubanud on. Samas selgitab kaebaja, et ta ei näeks selles töös probleemi, kui seda teeksid kõik osakonna kinnipeetavad võrdselt rotatsiooni korras ilma töötasuta. Kui aga neist valitakse neist mingi grupp, kelle tegevust defineeritakse tööna, siis peab ka palk olema mõistlik. Vastustaja vastuväited

11. Vastustaja on seisukohal, et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki, kuna vaidlustatud käskkirja punkti 2 tühistamise korral muutuks käskkiri kaebaja õigusi rikkuvaks ja õigusvastaseks. Seetõttu oleks ta pidanud esitama ka kohustamisnõude. Samuti märgib vangla, et kaebaja töötasu on Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2014 määruse „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lõikega 2 kooskõlas. Kohustuse töötada näevad ette nii põhiseaduse § 29 lg 2 kui ka VangS § 37 lg 1. Seega ei saa see olla inimväärikust alandav. VangS § 43 lg 2 sätestab, et kinnipeetava töötasu peab olema vähemalt 10% töölepingu seaduse § 29 lõike

5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Kinnipeetava töö tasustamisel ei pea arvestama sellega, kas kinnipeetaval on ülalpeetavaid või kas saadav tasu võimaldab tal rahuldada kõik soovid vangla kauplusest sisseoste tehes. Kohtu seisukoht

12. Vastustaja hinnangul ei ole Xel käesolevas asjas tühistamisnõudega võimalik saavutada kaebusega taotletavat eesmärki. Kohus vastustaja seisukohaga ei nõustu.

Vastavalt VangS § 43 lg-le 1 kinnipeetava töötamisel makstakse talle töötasu. Töötasu makstakse ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla majandustöödel. Seega on vastustajal vahetult seadusest tulenev kohustus maksta kaebajale tehtud töö eest tasu. Tartu Vangla 16. mai 2014 käskkirja nr 6-3/87 osaline tühistamine ei tooks kaasa vastustaja vabanemist seaduses sätestatud kohustusest. Seetõttu juhul, kui kaebus rahuldatakse tekib vastustajal kohustus määrata kaebajale töötasu uuesti, arvestades vajadusel kohtu põhjendusi käskkirja tühistatud osa õigusvastasuse kohta. Seetõttu ei ole kaebaja õiguste kaitseks vältimatult vajalik kohustamisnõude esitamine käesolevas asjas.

13. Vaidlustatud käskkirjaga on kaebaja määratud vangla majandustööle, abitöölise ametikohale töötasuga 0,64 eurot tunnis. Tulenevalt VangS § 43 lg-st 2 peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Toodud sõnastuses kehtib säte alates 27. juunist 2009, kui kinnipeetava töötasu määra alandati varasemalt 20% töötasu alammäärast. Riigi 2009. aasta teise lisaeelarvega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (eelnõu 511 SE III) seletuskirja kohaselt oli muudatus vajalik ja ei kahjustanud isikute õigusi ebaproportsionaalselt. Seletuskirja järgi kuna kinnipeetav on riigi ülalpidamisel, riik kindlustab talle nõuetekohase toitlustamise ja elamistingimused, on järelejäänud summa siiski piisav, et tagada kinnipeetavale esmatarbekaupade ja hügieenitarvete ostmise võimalus hädavajalikus koguses. Kui kinnipeetaval ei jätku raha nende kaupade ostmiseks, tagab hügieenitarbed riik ehk vangla.

14. Kohus nõustub, et regulatsioon, mis lubab kinnipeetavale maksta töötasuna alla üldise töötasu alammäära ei piira isikute õigusi ebaproportsionaalselt, sätestades minimaalselt lubatavaks töötasu määraks 10% töötasu alammäärast. On ilmne, et kinnipeetaval ei ole oma igapäevase elu korraldamisega seotud vabaduses viibiva isikuga sarnaseid rahalisi väljaminekuid. Kui vabaduses viibiv isik peab ise tasuma oma eluaseme, toitlustamise ja transpordi kulud, siis kinnipeetava eest katab kulud riik. Seejuures ei ole kinnipeetavate töötamise eesmärgiks tagada isikule võimalus vabaduses viibivate lähedaste toetamine. Töökohustuse otstarbeks on eelkõige peetud vangistuse üldiste eesmärkide saavutamise soodustamist isikute tööalase kvalifikatsiooni tõstmise, sotsiaalse vastutuse arendamise, füüsilise ja vaimse võimekuse parandamise ja eneseteadvuse tõstmise kaudu1. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb ilmselt põhjendatuks pidada kinnipeetavate töö tasustamist. Samas oleks eesmärkide saavutamisega vastuolus töö tasustamine vabaduses viibivate isikutega võrreldavas määras. Sel juhul asetataks kinnipeetavad, kes ei osale enda olmekulude kandmisel, vabaduses viibivate isikutega võrreldes paremasse olukorda, muutes sellega ka vangistuse kui karistuse olemust.

15. Vangistusseaduse § 43 lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2000 määrusega nr 382 kehtestatud „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ (kord) § 2 lg 2 järgi on täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl 95,87 eurot kuus. Töölepinguseaduse § 29 lg 5 alusel Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 sätestab, et 1. jaanuarist 2014 on tunnitasu alammääraks 2,13 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 355 eurot. Seega moodustab kinnipeetava töötasu alammäär 27% üldisest töötasu alammäärast. Sellega on kinnipeetavate töötasu alammäär 2014. aastal 2,7 korda kõrgem VangS § 43 lg-s 2 sätestatud minimaalsest määrast. Olukorras, kus kohtu hinnangul VangS § 43 lg 2 regulatsioon iseenesest ei

1 Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak (Juura 2014), lk 113 ole kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt piirav, ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks ka korra §

2 lg-s 2 sätestatud töötasu alammäära 95,87 eurot kuus.

16. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja töötasuks määratud 0,64 eurot tunnis on kooskõlas korra § 2 lg-ga 2, sest tagab täistööajaga töötamise korral minimaalse töötasu 97,28 eurot kuus. Tartu Vangla 16. mai 2014 käskkirja nr 6-3/87 punkti 2 ei muuda kaebaja õigusi rikkuvaks ka asjaolu, et kaebajale on määratud töötasu minimaalselt lubatule lähedases määras. Kaebaja on määratud vangla majandustööle abitöölise ametikohale. Seega on kaebaja tööülesanded sellist laadi, mille täitmine ei nõua eriteadmisi või oskusi ega ole seotud kõrgendatud vastutusega. Kuna ka kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis õigustaksid kõrgema tasu maksmist, siis tuleb kaebajale määratud töötasu lugeda õiguspäraseks.

17. Kohus märgib täiendavalt, et täistööajaga töötamise korral kaebajale vastavalt vaidlustatud käskkirjale makstav töötasu on ilmselt piisav, et tagada kaebajale võimalus minimaalselt vajalike hügieenivahendite soetamiseks vangla vahendusel ning elektriseadmete kasutamise tasu maksmiseks. Kaebaja igakuise töötasu jäämine vahemikku 5,33 kuni 17,92 eurot (tl 17-20) ei ole tingitud sellest, et vaidlustatud käskkirjaga määratud töötasu oleks ebamõistlikult madal, vaid sellest, et kaebajat on rakendatud tööle täistööajast oluliselt väiksema koormusega. See ei ole aga põhjuseks, et muuta hinnangut vaidlustatud käskkirja õiguspärasusele.

18. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tartu Vangla 16. mai 2014 käskkirja nr 6-3/87 punkt 2 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus jääb rahuldamata.

19. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar kohtunik