3-12-2531/67 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-2531 Haldusasi WestNett OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 31. oktoobri 2012. a maksuotsuse nr XXXXXXX tühistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25. aprilli 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus WestNett OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja WestNett OÜ Vastustaja Maksuja Tolliamet RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. aprilli 2013. a otsus muutmata. 2. Jätta apellandi taotlus istungi korraldamiseks rahuldamata. 3. Tagastada apellatsioonkaebuse lisad. 4. Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 22. detsember 2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti 31. oktoobri 2012. a maksuotsusega vähendati WestNett OÜ poolt 2010. a märtsikuul deklareeritud sisendkäibemaksu 1 675 000 krooni võrra ja jäeti rahuldamata WestNett OÜ tagastusnõue sama suure summa osas. Maksuotsuse kohaselt ei soetanud WestNett OÜ Tartus aadressil Lääne 2 asuvat kinnistut Valiser Trade OÜ-lt, vaid võttis varjatult Lampe Invest OÜ-lt kolmanda isiku Valiser Trade OÜ osalusel üle konkreetselt eristatava ja tervikliku majandusüksuse, mille eesmärgiks oli kinnistu arendus koos selle juurde kuuluvate asjade, õiguste ja kohustustega.

2

2. WestNett OÜ esitas kaebuse maksuotsuse tühistamiseks ja esitatud tagastusnõude täitmiseks kohustamiseks. Kaebuse kohaselt oli kinnistul uusehitis ja seega oli tegemist maksuvaba käibega. Samuti oli enammakse tagastamisnõue esitatud 2010. a aprillis, selle menetlus oli lõppenud ja asjas ei saanud teha maksuotsust.

3. Tartu Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 3.1. Kaebaja leiab, et tema poolt 20. aprillil 2010 esitatud tagastusnõude (1 679 193 krooni) menetlus on lõppenud 22. detsembri 2010. a maksuotsuse andmisega. Selle maksuotsusega vähendati kaebaja 2010. a märtsikuu sisendkäibemaksu 1 679 193 krooni võrra ja selle otsuse tunnistas maksuhaldur ise oma 29. detsembri 2011. a otsusega kehtetuks. Enammakse tagastamise menetlust ei saa lugeda lõppenuks alates 22. detsembri 2010. maksuotsusest, vaid alles käesolevas asjas vaidlustatud maksuotsuse andmisest alates. Kaebaja vastupidiseid väiteid ei kinnita ka Riigikohtu seisukohad (RKHKo 3-3-1-64-12). Tagastamisnõude menetlus lõppeb tagastamisnõude täitmisega või haldusakti andmisega selle rahuldamata jätmiseks. Kuna 22. detsembri 2010. a maksuotsus, millega esialgselt tagastamisnõude osas seisukoht võeti, tunnistati kehtetuks, tuli teha nõude osaliselt või täielikult rahuldamata jätmise kohta uus kirjalik otsus uutel asjaoludel. 3.2. Kohus nõustus maksuhalduri seisukohtadega, et kinnistu Lääne 2 näol on üle läinud ettevõte Lampe Invest OÜ-lt kaebajale. Lampe Invest OÜ ja Valiser Trade OÜ vahel vormistatud ostumüügi tehing ei olnud reaalne, vaid näilik tehing. Ettevõtte üleminek vormistati käibemaksu riigilt väljanõudmise eesmärgil. Kaebaja võttis Valiser Trade OÜ-lt üle Lampe Invest OÜ-le kuulunud ettevõtte vara. Erinevalt Valiser Trade OÜ-st, kes ei teinud ehituse jätkamiseks midagi ja ei omanud selleks ka vahendeid, jätkas kaebaja kinnistu arendamisega, kuigi rahastajaks ja tööde korraldajaks oli kinnistu eelmise omaniku Lampe Invest OÜ juhatuse liige J.M. . Üle võetud varade hulgas on kinnisasjad, korteriomandid, ehitusmaterjalid, kirjalikud ja suulised lepingud, kinnisvaraprojekti arendamise dokumentatsioon. Loetletud vara näol koondatud ressursid moodustasid iseseisva ettevõttena toimima terviku, mille eesmärgiks on saada majandustegevuse kaudu tulu.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. WestNett OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 4.1. Riigikohus leidis käesolevas asjas tehtud varasema maksuotsusega seoses esitatud kaebuse lahendamisel, et kuna 22. detsembri 2010. a maksuotsusega otsustas maksuhaldur lõplikult tagastusnõude rahuldamata jätta, lõppes sellega ühtlasi ka tagastusnõude menetlus (RKHKo 3-3- 1-64-12). See kinnitab, et tagastusnõude menetlus on lõppenud ja 2010. a märtsis esitatud tagastusnõude menetluse raames ei saanud enam maksuotsust anda. 4.2. Kuna tagastusnõue oli kantud ettemaksukontole, oli Riigikohtu tõlgendusest tulenevalt nõue aktsepteeritud. 4.3. Halduskohus ei võtnud seisukohta mõistliku menetlusaja möödumise ja hea halduse põhimõtte järgimise osas. 2010. a märtsikuu tagastusnõude kontrolli alustamisest kuni teise maksuotsuse tegemiseni on möödunud 2,5 aastat. Selline menetlusaeg on ebamõistlik ja hea halduse põhimõtet rikkuv. 4.4. Maksuotsust on maksukorralduse seaduse (MKS) § 102 lg-st 1 tulenevalt võimalik kehtetuks tunnistada maksukohustuse suurendamiseks või vähendamiseks, mitte „igaks juhuks“. Halduskohus eksis, leides, et pärast maksuotsuse kehtetuks tunnistamist oli maksuhalduril võimalik maksumenetlust jätkata. 4.5. Uues maksumenetluses pole selgunud ühtegi uut asjaolu või tõendit.

3

4.6. Ehkki asjas olid algatud ka väärteoja kriminaalmenetlused, need lõpetati, kuna maksualast kuritarvitust ei tuvastatud. Kriminaalmenetluse lahend ja maksuotsus ei saa olla omavahel vastuolus. 4.7. Kuna 2010. a tagastusnõude kontroll on lõppenud, on õigustatud ka kaebaja taotlus intresside tasumiseks. Intressi tuleb arvestada MKS § 106 lg-st 2 tulenevalt alates sellest, kui on möödunud 30 päeva taotluse esitamisest. 4.8. Tegemist on topeltmaksustamisega. Kaebaja on soetanud kinnisasja maksustatava käibe tarbeks, korterite edasimüümisel on käibemaks lisatud ning sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamisel on tegemist käibemaksu kumuleerumisega. 4.9. Vaidlusaluse kinnistu müük on käibemaksuga maksustatav käive käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p 3 järgi. Tegemist ei olnud ettevõtte üleminekuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 mõttes. Maksuhaldur ei olnud piiritlenud, milline ettevõte üle läks ja kohtuotsusest ei selgu, miks ta leidis, et toimus ettevõtte üleminek. Maksuhalduri väited on vastuolulised. Kaebaja sõlmis kinnistul ehitustegevuse jätkamiseks lepingu alles pea 2 aastat pärast eelnenud ehitustegevuse lõppu. 4.10. Kohus on tuginenud kaebaja äripartneri või viimase äripartneriga seotud füüsiliste isikute tegevustele ja nende omavahelistele seostele, arvestamata seda, et kaebaja ei ole nende isikutega seotud.

5. Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja põhjendatakse seda järgnevalt: 5.1. Riigikohtu seisukohaga haldusasjas nr 3-3-1-64-12 on kooskõlas järeldus, et enammakse tagastamise menetlus lõppes alles käesolevas asjas vaidlustatud maksuotsuse tegemisega. Kehtivast õigusest ei tulene maksuhaldurile keeldu kontrollimenetluse jätkamiseks ja maksu uuesti määramiseks olukorras, kus maksuotsus on maksuhalduri poolt kehtetuks tunnistatud ja maksusumma määramine ei ole aegunud. 5.2. Maksumenetlust ei saa võrdsustada süüteomenetlusega. Maksumenetluses ei oma isiku süü tähendust, samuti pole maksusumma määramine karistus. Seega ei pea süüteomenetluse lahend ja maksuotsus olema samased. 5.3. Halduskohus on ebamõistliku menetlusaja ja hea halduse põhimõtte rikkumisega seotud väidete kohta oma seisukoha esitanud. Sellega seoses viidatud Riigikohtu lahendid ei ole asjakohased, kuna tegemist on haldusmenetlusega, mitte kriminaalmenetlusega. 5.4. Intressiga seoses esitatud väited on vaidluse sisu arvestades asjassepuutumatud. 5.5. Kohus on õigesti leidnud, et tegemist ei ole topeltmaksustamisega. See tuleneb ka Riigikohtu seisukohast haldusasjas nr 3-3-1-20-22, p 13. 5.5. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et tegemist oli ettevõtte üleminekuga. Üle saab minna nii ettevõte kui ka selle osa. Maksuhaldur on toonud välja piisava hulga kriteeriumeid, millest järeldub, et ettevõte kui varakogum säilitas oma identiteedi, ja jätkati poolelijäänud tegevusega. 5.6. Maksuhaldur on toiminud kooskõlas tehingu tegeliku majandusliku sisu järgi maksustamise põhimõttega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Vaidlustatud maksuotsus on rajatud maksuhalduri seisukohale, et kaebaja võttis üle ettevõtte OÜ-lt Lampe Invest (kolmanda isiku Valiser Trade OÜ kaudu). Maksuõiguslikku tähendust omab see küsimus seetõttu, et ettevõtte üleminekut ei käsitata käibena (KMS § 4 lg 2 p 1) ning seega puuduks niisugusel juhul kaebajal õigus tehingult sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

8. Ettevõte, mille üleminek väidetavalt toimus, on maksuhalduri seisukoha järgi „konkreetselt eristatav ja terviklik majandusüksus, mille eesmärgiks oli kinnistu Lääne 2, Tartu arendus, koos

4

selle juurde kuuluvate asjade, õiguste ja kohustustega.“ (maksuotsuse lk 42). Väidetav ettevõtte üleminek oli vormistatud kahe ostu-müügi lepinguga, mille kohaselt kaebaja ostis 31. märtsil 2010 OÜ-lt Valiser Trade kinnistu asukohaga Lääne tn 2 hinnaga 10 050 000 krooni, sh käibemaks 1 675 000 krooni.

9. Maksuhaldur on põhjendanud seda, miks pole tegemist tavalise kinnistu ostu-müügiga, vaid ettevõtte üleminekuga, muuhulgas sellega, et üleminekule eelnenud ja järgnenud majandustegevus oli sarnane. OÜ Lampe Invest oli soetanud Lääne 2 kinnistu 2005. aastal ja tegeles sealse kortermaja arendusprojektiga kuni 2008. a detsembrini, mil ehitustegevus väidetavalt rahapuuduse tõttu katkes. OÜ WestNett jätkas katkenud ehitustegevust.

Ainuüksi asjaolu, et pärast kinnisasja soetamist, millel on pooleliolev korterelamu, jätkab ostja hoone lõpuniehitamist, ei tähenda tingimata, et aset oleks leidnud ettevõtte üleminek. Sisuliselt tähendaks selline järeldus seda, et igasuguse äriühingule kuulunud asja ostmisega, mida ostja hakkab edasi sihipäraselt kasutama, võiks rääkida ettevõtte osa üleminekust.

10. Käesoleva asja puhul peab aga ringkonnakohus oluliseks seda, et ehitamist alustanud äriühinguga (OÜ Lampe Invest) ja ehitamist lõpetanud ärihingu (kaebaja) vahel säilisid erinevate füüsiliste isikute kaudu arvestatavad sidemed. Nii oli OÜ Lampe Invest juhatuse liige J.M. ajal, mil vaidlusalusel kinnistul hakkas edasi ehitama kaebaja, juhatuse liikmeks OÜ-s Hecla. Viimatinimetatud äriühing andis kaebajale selle arendusprojekti lõpuniehitamise jaoks laenu (läbi ehitusteenust osutava Ravelin OÜ), kusjuures finantseerimise tingimuseks oli see, et kinnistule Lääne 2 seati hüpoteek summas 350 000 krooni, mis seati lõppkokkuvõttes teise J.M. äriühingu Apeki Investeeringud OÜ kasuks. Ka ehitusteenust osutas sama isikute ring, kes algselt selle kinnisvaraprojektiga seotud oli (maksuotsuse lk 35).

Seda arvestades on eksitav apellatsioonkaebuse väide, et kaebaja äripartneri või viimase äripartneriga seotud füüsilistele isikutele ja nende omavahelistele seostele tehtud maksuhalduri viited on asjakohatud, kuna kaebajal endal nende isikutega sidemed puudusid. Kirjeldatud sidemeid arvestades on ilmne, et ka kaebaja oli tegelikkuses nende isikutega piisavalt tihedalt seotud.

Sellisest isikute omavahelisest seotusest ei ole ettevõtte ülemineku kahtluse korral võimalik mööda vaadata. Niisugused asjaolud viitavad ühelt poolt ilmselgelt sellele, et isikud on käitunud teadlikult maksueelise saamise eesmärgil – kaebaja saaks sisendkäibemaksu mahaarvamise ja tagastusnõude esitamise näol tulu ning samal ajal jätab müüja arvel näidatud käibemaksu riigile tasumata. Teiseks on põhjendatud sellist olukorda käsitada ka ettevõtte üleminekuna, kuna üleandja ja omandaja vahel on tihedad sidemed, ning sisuliselt jätkus alustatud majandustegevuse lõpuleviimine teise äriühingu kaudu.

11. Lisaks sellele, et erinevad vaidlusaluse kinnisvaraprojektiga seotud äriühingud olid omavahel seotud läbi J.M. , on maksuhaldur välja toonud sellegi, et kinnistul algselt 2008. aastal ehitustöid teostanud äriühing Levar OÜ oli 2009. a lõpuks tegevuse lõpetanud, kuid 12. aprillil 2010 (seega mõned päevad pärast kaebaja poolt kinnistu ostmist) asutati paljuski samade isikute ringi poolt (juhatuse liikmeks ja projektijuhiks said vastavalt endine Levar OÜ töötaja ning juhatuse liige, osaliselt olid ka töötajad samad) Ravelin OÜ, kes jätkas kinnistul ehitamist, sedakorda juba kaebaja heaks (maksuotsuse lk 37).

Samuti jätkas sama kinnisvaraobjektiga seotud maaklerteenuse osutamist Olgo OÜ, kes oli vahendanud sealsete korterite müüki ka Lampe Invest OÜ heaks.

5

12. Seega ei läinud käesoleval juhul kaebajale üle üksnes omand kinnisasjale. Üle läksid sisuliselt ka ehitusteenuste osutamise lepingud Ravelin OÜ kaudu (ja sellega seotud isiku E.S. kaudu) ning maaklerteenused Olgo OÜ kaudu. Lisaks on maksuhaldur välja toonud, et peale nende teenustega seotud lepingute ja kinnisasjade (korteriomandite) läksid üle ka ehitusmaterjalid, laenulepingud, ja suulised broneeringud, samuti ehitusprojektid, kalkulatsioonid jms dokumentatsioon (maksuotsuse lk 36).

Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et sellised asjaolud iseloomustavad juba ettevõtte üleminekut, mitte üksnes kinnisasja omanikevahetust. Iseäranis oluline on käesoleval juhul, et üle läksid muuhulgas laenulepingud ja ehitusteenuste ning maaklerteenuste osutamise lepingud ja suulised broneeringud. See näitab, et arendusprojekt jätkas funktsioneerimist samasugusel kujul, viisil ja ulatuses, nagu seda algselt planeeriti. Pelgalt poolelioleva ehitise ostmisel olnuks eeldatav, et sellised kirjalikud ja suulised lepingud asjaga kaasa ei lähe või ei lähe vähemalt sellises mahus.

Siinkohal osundab ringkonnakohus, et asjakohatu on kaebaja etteheide, nagu ei oleks maksuhaldur määratlenud ettevõtet, mis üle läks. Ringkonnakohtu arvates nähtub eeltoodust, et maksuhaldur on piisavalt täpselt määratlenud, mis oli ülemineku esemeks (vt ka maksuotsuse lk 36).

13. Vaidlusaluse kinnisvaraobjektiga kokkupuutunud äriühingute omavahelised seosed nähtuvad ka sellest, et algsele arendajale Lampe Invest OÜ andis erinevate laenulepingute alusel laenu Neo Vara OÜ. Viimase kasuks seati Lääne 2 kinnistule hüpoteegid, kusjuures kinnistu järgmine omanik Valiser Trade OÜ müüs kinnistu edasi kaebajale selliselt, et kaebaja ei pidanud ostu eest midagi reaalselt tasuma, vaid müügihind tasaarvestati sellega, et kaebaja võttis üle Valiser Trade OÜ võlgnevuse hüpoteegipidajate ees summas 4 350 000 krooni. Ringkonnakohus nõustub ka maksuhalduri järeldusega, et selline tasaarvestus ei ole eluliselt usutav ja viitab tehingu näilikkusele, kuna lisaks oli hüpoteegisumma peaaegu poole suurem, kui Lampe Invest OÜ-le tasuda jäänud laen. Õige on maksuhalduri järeldus, et sellise tegutsemise eesmärk oli saada suuremat maksueelist, kuna mida suurem on tehingu näidatav hind, seda suurema käibemaksu tagastusnõude võimaldab see maksuhaldurile esitada. Äriühingute, sh kaebaja, omavahelisele seotusele viitab ka see, kuidas kaebaja oma võlgnevusest lõppkokkuvõttes vabanes.

Ka ülejäänud äriühingud, kelle kasuks olid vaidlusalusele kinnistule seatud hüpoteegid (Nauvitsmann OÜ (hiljem omandas selle nõude Apeki Investeeringud OÜ) ja Itver OÜ), olid ühel või teisel moel seotud J.M. ga.

Kokkuvõttes kujunes olukord, kus kaebaja võttis üle rahastaja poolt seatud hüpoteegid ning laenukohustused ja tasus kohustused korterite müügist saadud rahaga, ise arendusest märkimisväärset kasu saamata (maksuotsuse lk 39-40). Needki asjaolud iseloomustavad selgelt ettevõtte üleminekule omast olukorda.

14. Kaebaja on pidanud vajalikuks rõhutada, et kaebaja jätkas ehitustegevust alles ligi kaks aastat pärast selle katkemist. On tõsi, et majandustegevuse katkestamise perioodi pikkus on üks asjaolusid, mida tuleb ettevõtte ülemineku toimumise kontrollimisel samuti arvesse võtta, ning pikem paus räägib selle kasuks, et tegemist ei ole ettevõtte üleminekuga.

Maksuotsuses on sellel küsimusel ka peatutud ning sedastatud muuhulgas, et ehitustegevus katkestati Lampe Invest OÜ poolt 2008. a detsembris, kui raha lõppes, ning ehitustegevus oli seiskunud üldise majanduslanguse perioodil (maksuotsuse lk 41-42). Samas märgitakse, et kinnistu oli müüdud kõigepealt Valiser Trade OÜ-le, kes tegelikult ehitusega tegeleda ei plaaninudki. On ilmne, et ca 8 kuud, mil kinnistu oli Valiser Trade OÜ omandis, pikendas samuti pausi ehitustegevuses.

6

Kokkuvõttes on maksuhaldur välja toonud arvestatavad põhjused, miks oli paus ehitustegevuses nii pikk ning pausi pikkus ei väära järeldust, et ettevõtte üleminek aset leidis.

15. Eeltoodust ilmneb ringkonnakohtu jaoks piisavalt selgelt, et toimunud on ettevõtte üleminek. Kaebajale ei ole üle läinud ainult kinnistu Lääne 2, vaid ka sellega seotud õigused ja kohustused erinevate lepingute näol, hüpoteegid, ehitusdokumentatsioon jne. Selgelt nähtub ka see, et Lääne 2 kinnisvaraarendusega seotud isikute ring on jäänud samaks (eeskätt J.M. näol). Sisuliselt on kujunenud olukord, kus kinnisvaraarendust algselt alustanud isik(ud) on viinud selle lõpuni kaebaja kaudu.

Seega on maksuotsuses põhjendatult käsitatud kujunenud olukorda ettevõtte üleminekuna ja maksuotsus on õiguspärane.

16. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et tagastusnõude menetlus oli lõppenud 22. detsembri 2010. a maksuotsusega ja käesolevas asjas vaidlustatud maksuotsust ei saanud maksuhaldur enam teha. 22. detsembri 2010. a maksuotsuse tunnistas maksuhaldur ise kehtetuks kohtumenetluse ajal, kus kaebaja oli selle maksuotsuse vaidlustanud. Kehtetuks tunnistatud maksuotsusega oli tagastusnõue jäetud rahuldamata. Sellega kujunes olukord, kus tagastusnõude lahendamiseks ei olnud antud ühtegi haldusakti ning maksuhaldur pidigi tagastusnõude uue haldusaktiga lahendama.

Asjakohatu on arutlus, mille järgi on praegu toimunud maksuotsuse kehtetuks tunnistamine „igaks juhuks“ ja see on seetõttu lubamatu. Varasema maksuotsuse kehtetuks tunnistamise loogiline jätk oli käesolevas asjas antud maksuotsus, millega jäeti kaebaja tagastusnõue rahuldamata.

17. Kaebaja poolt esitatud konstruktsioonid, kus ta püüab väita, et uut maksuotsust ei olnud võimalik teha, ei põhine kehtival õigusel ja on vastuolus haldusõiguse üldpõhimõtetega. Riigikohtu poolt haldusasjas 3-3-1-64-12 (haldusasi, milles kaebaja oli vaidlustanud esimese maksuotsuse) väljaöeldu, et 22. detsembri 2010. a maksuotsusega otsustas maksuhaldur lõplikult tagastusnõude rahuldamata jätmise ja sellega lõppes tagastusnõude menetlus, oli öeldud otsuse tegemise ajal valitsenud õiguslike ja faktiliste asjaolude kontekstis, st olukorras, kus ei olnud tehtud uut maksuotsust, mis on käesolevas asjas vaidlustatud. Seega ei saa sellest teha järeldust, nagu oleks Riigikohus lugenud õigusvastaseks uue võimaliku maksuotsuse väljaandmise.

18. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et tagastusnõue on kantud ettemaksukontole ja seega on tagastusnõue aktsepteeritud. Tagastusnõude aktsepteerimine ei tähenda aga keeldu tagastusnõude rahuldamata jätmiseks. Rahandusministri 19. detsembri 2008. a määruses nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustute arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“ eristatakse tagastusnõude aktsepteerimist ja kandmist ettemaksukontole (§ 13) ning tagastusnõude täitmist (§ 14). Sellest regulatsioonist on põhjendatud järeldada, et tagastusnõude aktsepteerimine ei tähenda veel tagastusnõude rahuldamist ehk täitmist. Vastasel juhul puuduks sellisel eraldatud regulatsioonil mõte. Seega saab ka järeldada, et pärast tagastusnõude aktsepteerimist on võimalik jätkata kontrollimenetlust ja tagastusnõue rahuldamata jätta. Käesolevas asjas vaidlustatud maksuotsusega ongi kaebaja tagastusnõue rahuldamata jäetud.

Apellatsioonkaebuses esitatud viited Riigikohtu praktikale ettemaksukonto arestimise osas ei ole asjassepuutuvad, kuna käesolevas asjas ei ole tegemist ettemaksukonto arestimise küsimusega. Ka ei ole võimalik neist lahenditest teha kaebaja soovitud järeldust, nagu ei oleks pärast tagastusnõude aktsepteerimist võimalik enam maksuotsust teha ja tagastusnõuet rahuldamata jätta. Sellist seisukohta neis lahendites väljendatud ei ole.

7

19. Nõustuda ei saa ka kaebaja seisukohaga, et maksuotsus on antud pärast mõistliku menetlusaja möödumist ja sellest tulenevalt on rikutud hea halduse põhimõtet. Vaidlust ei ole selles, et maksuotsuse andmisel ei ole rikutud aegumistähtaega. Seadusandja poolt kehtestatud aegumistähtaja eesmärk ongi kaitsta isikut selle eest, et maksuotsus tehakse pärast mõistliku tähtaja möödumist. Kuna seda tähtaega pole rikutud, on kaebaja poolt konstrueeritud ja karistusõigusest üle võetud mõistliku menetlustähtaja rikkumise argument haldusõiguses asjakohatu.

20. Küsimus, kas uues maksumenetluses on selgunud uusi tõendeid, ei ole uue maksumenetluse õiguspärasuse seisukohalt määrav. Uus maksuotsus on tehtud teistsugustest põhjendustest lähtudes kui varasem maksuotsus (tuginetakse ettevõtte üleminekule, mitte tehingute näilikkusele). Kuskilt ei tulene, et pärast algse haldusakti kehtetuks tunnistamist samas küsimuses uuesti antud haldusakt peab tuginema tingimata uutele asjaoludele.

21. Nõustuda ei saa väitega, et süüteomenetluses tehtavad lahendid ja maksuotsus ei tohi olla omavahel vastuolus ning kuna süüteomenetlused lõpetati, ei oleks tohtinud ka maksuotsust teha. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri poolt apellatsioonkaebuse vastuses toodud selgitustega maksumenetluse ja süüteomenetluste erisuse osas, ning järeldusega, et neis menetlustes tehtavad lahendid ei pea olema samasihilised. Ringkonnakohus märgib ka, et kaebaja loogikast lähtudes peaks seega igale maksukohustuslase suhtes negatiivsele maksuotsusele järgnema karistusõiguslik tagajärg. On ilmne, et selline lähenemine ei ole põhjendatud.

22. Topeltmaksustamise väite osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu ja vastustaja viitega Riigikohtu seisukohale, kus on kokkuvõttes leitud, et sellises olukorras, kus on tegemist ettevõtte üleminekuga, ei saa ostja käibemaksu maha arvata (RKHKo 3-3-1-20-11, p 13-14). See, et kaebaja on korterite edasimüümisel käibemaksu hinnale lisanud, ei tähenda käibemaksu kumuleerumist, kuna ettevõtte üleminekul käivet ei toimu (KMS § 4 lg 2 p 1) ning kinnistu müüjad ei ole riigile käibemaksu tasunud.

23. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks jääb rahuldamata põhjusel, et kaebaja nõustus apellatsioonkaebuse esitamisel asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Istungi korraldamise soov tuleb HKMS § 182 lg 1 p 9 järgi märkida apellatsioonkaebuses ning menetlusseadustik ei näe ette sellise soovi esitamiseks hiljem. Lisaks ei näe ringkonnakohus vajadust asjas istungi korraldamiseks.

24. Koos apellatsioonkaebusega esitatud kaebaja ja kaebaja juhatuse liikme pangakontode väljavõtted kuuluvad apellandile tagastamisele, kuna nendega soovis kaebaja tõendada oma maksevõimetust riigilõivu tasumiseks apellatsioonimenetluses. Kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise küsimuse lahendas ringkonnakohus täiendavalt küsitud dokumentide alusel ning apellatsioonkaebusega koos esitatud kontoväljavõtete säilitamine toimikus ei ole vajalik.

25. Menetluskulud (apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot) jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Agu Timmi Einar Vene