3-13-2092/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-2092 Haldusasi M.T. kaebus Maksuja Tolliameti 05.07.2013. a vastutusotsuse nr 13-7/320-16 osaliselt tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 17.01.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M.T. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja M.T. Vastustaja Maksuja Tolliamet

RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.01.2014. a otsus muutmata. 2. Jätta kaebaja poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 22.12.2014 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) kohustas 05.07.2013. a vastutusotsusega nr 13-7/320-16 (I kd, tl 8-24) A.T. tasuma solidaarselt KÜ Ehituspartner OÜ maksuvõlga summas 29 251,38 eurot, millest 3104,43 euro ulatuses vastutab ka M.T. . Vastutusotsus on tehtud KÜ Ehituspartner OÜ maksuvõla sissenõudmiseks maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 alusel A.T. le ja M.T. le, kellest M.T. oli juhatuse liikmeks 29.01.2008 kuni 29.10.2010. Maksuhaldur tuvastas, et juhatuse liikmena omas M.T. Danske Bank AS Eesti filiaalis äriühingu deebetkaarti ning tema juhatuse liikmeks oleku ajal oli arvelduskontolt võetud välja sularaha summas 15 658, 35 eurot. Maksuhaldur pidas sularaha väljavõtmisi otseselt seotuks maksuvõla tekkimisega ning leidis, et M.T. juhatuse liikmeks oleku ajal on tekkinud äriühingul maksuvõlg (periood 10.06.2010

2

kuni 29.10.2010) summas 5324,97 eurot. Maksuhaldur asus seisukohale, et juhul kui M.T. oleks kontrollinud ettevõttele kuuluva raha kasutamist teise juhatuse liikme poolt ja takistanud sularaha väljavõtmisi ettevõtlusega mitteseotud otstarbel ning kasutanud seda maksukohustuse (MKS § 8 lg 1) täitmiseks, siis ei oleks äriühingul maksuvõlga tekkinud. Maksuhaldur märkis, et kuna M.T. vastutab ettevõtte maksuvõla eest raskest hooletusest tingitud rikkumise tõttu, kohaldub tema suhtes MKS § 98 lg-s 1 sätestatud 3-aastane maksusumma määramise aegumistähtaeg. Eeltoodust lähtuvalt määras maksuhaldur M.T. vastutuse ulatuseks alates augustist 2010 sissenõutavaks muutunud ning kuni oktoober 2010 tekkinud maksuvõla summas 3103,43 eurot.

2. MTA jättis 04.09.2013. a vaideotsusega nr 6-1/1652-2 (I kd, tl 99-102) M.T. vaide (I kd, tl 32-34p) rahuldamata.

3. M.T. esitas 03.10.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 3-7), milles ta palus tühistada MTA 05.07.2013. a vastutusotsus nr 13-7/320-16 teda puudutavas osas. Lisaks palus kaebaja peatada vaidlustatud haldusakti täitmine teda puudutavas osas kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebuse põhjendused:

Juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisele peavad viitama konkreetsed tõendid ja individualiseeritavad asjaolud, mitte üksnes fakt, et teine juhatuse liige on samaaegselt pannud toime rikkumisi. Vajalik on tuvastada asjaolud, mis võimaldavad üheselt väita, et rikkumisi mittesooritanud juhatuse liige oli teadlik rikkumistest ja oleks saanud astuda konkreetseid samme rikkumiste takistamiseks. Äriühingu teine juhatuse liige A.T. võttis septembris 2010. a välja KÜ Ehituspartner OÜ pangakontolt 60 000 krooni sularaha, mille kohta kaebaja nõudis A.T. lt selgitusi. Vastutusotsuses pole pööratud tähelepanu faktile, et kaebajal puudus alternatiivne käitumisvõimalus A.T. suhtes ning kui kaebaja oleks nõudnud A.T. lt rahasumma tagasikandmist, oleks see arestitud ABRAHAM INVEST OÜ nõude katteks. Kaebajale on teadmata, kuidas A.T. tema kätte jäänud ressursse kasutas. Isegi kui kaebaja on juhatuse liikmena mingeid äriühingu juhatuse liikme kohustusi rikkunud või käitunud mingis situatsioonis teisiti kui seda õigusnormid ette näevad, ei saaks kaebaja toimimist käsitleda raske hooletusena.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 08.10.2013. a määrusega (I kd, tl 103-105) M.T. esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatas MTA 05.07.2013. a vastutusotsuse täitmise M.T. t puudutavas osas kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kohus jättis õiguskaitse kohaldamise ajaks MTA-le õiguse teha MKS § 130 lg 1 p-des 1-5¹ sätestatud täitetoiminguid (s.o taotleda kinnistule nr 993804 käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse).

5. MTA esitas 30.10.2013 vastuse (I kd, tl 122-126p), milles ta palus jätta M.T. kaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:

Nii A.T. kui ka M.T. süülise käitumise vormid on vastutusotsuses välja toodud. M.T. t on süüdistatud selles, et tema hoolimatu käitumise läbi juhatuse liikmeks oleku ajal jäid äriühingul täitmata rahalised kohustused. Kaebaja vastutab solidaarselt KÜ Ehituspartner OÜ maksuvõla eest põhjusel, et jäi vastutusotsuses kirjeldatud asjaoludel tegevusetuks olukorras, kus äriühingu pangakontolt võeti kaebajale süüks arvataval perioodil välja sularaha ettevõtlusega mitteseotud kuludeks. Kaebaja ei ole käitunud juhatuse liikme hoolsusega ning kaebajale oli teada, et alates maist 2010 jäid äriühingul maksukohustused täitmata. Äriühingu kohustuste puhul ei ole oluline, kes juhtorgani liikmetest täidab kohustusi, vaid oluline on, et kõik kohustused on nõuetekohaselt ja tähtaegselt täidetud. Välistatud ei ole kaebaja pahausksusele viitav olukord,

3

et KÜ Ehituspartneri OÜ-st välja võetud sularaha jõudis algkapitalina uude äriühingusse. Kuna pangakontol olnud raha on paigutatud mujale kui maksuseadusest tuleneva äriühingu kohustuste täitmiseks, siis on põhjuslik seos kaebaja raske hooletuse süüküsimusega. Kaebaja süü vormi määratlemisel on maksuhaldur lähtunud asjaolust, et kaebaja ei tegutsenud tahtlikult õigusvastaselt konkreetsete toimingute kaudu, vaid tema tegevusetus seisnes teise äripartneri (poja) õigusvastase tegevuse teadlikus tolereerimises.

6. M.T. esitas 19.12.2013 Tartu Halduskohtule täiendava seisukoha (II kd, tl 150-145p), milles ta palus jätta tähelepanuta vastustaja seisukohad kaebusele. Kaebaja rõhutas, et tal on seaduslik õigus keelduda maksumenetluses oma alaneja sugulase (poja) suhtes teabe andmisest. Kaebaja väitel ei ole ta raskest hooletusest rikkunud KÜ Ehituspartner OÜ juhatuse liikme kohustusi ning puudub põhjuslik seos vastustaja poolt etteheidetava teo ja saabunud tagajärje vahel. Kaebaja leidis, et maksuhaldur ei ole välja toonud, milline on tema kohustus, mida ta on rikkunud sel määral, et seda saab lugeda raskeks hooletuseks. Kaebaja märkis, et vastustaja ei saa lugeda kaebajale etteheidetavaks käitumiseks seda, kui maksukohustust ei täideta tähtajaks, kui vastustaja ise on tähtaega muutnud.

7. MTA esitas 20.12.2013 Tartu Halduskohtule vastuse täiendavale seisukohale (II kd, tl 152-154p), milles ta jäi oma esialgsete seisukohtade juurde. Vastustaja hinnangul klassifitseerus kaebaja tegevusetus raske hooletusena ning äriühingu juhatuse liikmete vahelised kokkulepped juhtimisülesannete jaotamise osas ei vabasta kaebajat vastutusest.

8. Tartu Halduskohus jättis 17.01.2014. a otsusega (II kd, tl 159-165) M.T. kaebuse rahuldamata ning tühistas 08.10.2013. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Otsuse põhjendused:

M.T. KÜ Ehituspartner OÜ juhatuse liikmena on rikkunud raskest hooletusest MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi, kuna on jätnud olulisel määral täitmata juhatuse liikme hoolsuskohustuse, jättes kontrollimata teise juhatuse liikme poolt raha kasutamise ning täitmata kohustuse, et oleks tagatud seadusest tulenevate kohustuste täitmine. Samas oli M.T. teadlik teise juhatuse liikme A.T. pahatahtlikust käitumisest, kuid ta ei võtnud midagi ette selleks, et takistada A.T. l sularaha väljavõtmist, mida ei kasutatud ettevõtluses, ja ei vältinud maksuvõla teket ega selle suurenemist. Teabe andmisest keeldumine ei ole olnud vastutusotsuse tegemise aluseks, vaid vastutusotsuse aluseks on olnud maksuhalduri poolt kogutud tõendid. Esineb põhjuslik seos toime pandud teo ja maksuvõla tekkimise vahel, rikutud on kohustust tagada maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning kohustuste rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Maksuhaldur on piisava põhjalikkusega motiveerinud, milles seisneb M.T. poolne juhatuse liikme kohustuste oluline rikkumine. Juhatuse liikmena oli M.T. vastutav ettevõtte raamatupidamise eest ning pidi vastutama ettevõtte rahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Nimetatud kohustused on M.T. jätnud täitmata. Asjakohatu on kaebajal välja tuua näiteid äriühingu Soklimeistrid OÜ majandustegevusest, kus kaebaja on olnud tegevuses ja peab oma tegevust õiguspäraseks, kuna selles äriühingus tegutsemine ei ole käesoleva asjaga seotud. Äriühingu sularahakasutus on kaebaja poolt jäänud tõendamata, mistõttu tema ülejäänud väited kaebuse täienduses on paljasõnalised ja korduvad. Maksuvõla tasumise ajatamistaotluse on esitanud äriühingu teine juhatuse liige A.T. alles 23.11.2010 ning selleks ajaks oli kaebaja vastutus lõppenud (29.10.2010), kuid see ei muuda kaebaja varasemat tegevust (tegevusetust) olematuks tema juhatuse liikmeksoleku perioodi vältel (29.01.2008-29.10.2010) ning samas on kaebajal olnud võimalus esitada kuni 29.10.2010 samalaadne taotlus maksuhaldurile, mida kaebaja teinud ei ole.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4

9. M.T. esitas 08.02.2014 apellatsioonkaebuse (II kd, tl 177-185), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 17.01.2014. a otsus ja teha uus otsus, millega tühistada MTA 05.07.2013. a vastutusotsus M.T. t puudutavas osas. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

Halduskohus on otsuses ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi (MKS § 40 lg 1) ning otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud (HKMS § 157 lg 1). Etteheidetava käitumise ja maksuvõla vahel peab olema põhjuslik seos. KÜ Ehituspartner OÜ oli 29.10.2010 seisuga, mil kaebaja juhatusest lahkus, toimiv ja jätkusuutlik äriühing, millel oli piisavalt rahalisi vahendeid kohustuste täitmiseks. Olukorras, kus äriühing on etteheidetavast väärkasutusest hoolimata võimeline oma kohustusi täitma, ei saa olla tegemist maksuvõla tekkimiseni viinud väärkasutusega, mistõttu puudub alus vastutusotsuse tegemiseks. Kui maksuvõlg, s.h kaebaja äriühingu juhatusest lahkumise seisuga 29.10.2010, on maksuhalduri poolt ajatatud, siis ei saa selle varasemat mittetasumist pidada õigusvastaseks ega etteheidetavaks käitumiseks, mis võimaldaks MKS § 40 lg 1 alusel vastutusotsuse tegemist. Maksukohustuse ühekorraga mittetäitmine ei kujuta veel oma kohustuste rikkumist raske hooletusega. Asjassepuutumatu on väide, et KÜ Ehituspartner OÜ ei täitnud hiljem maksuvõla tasumise ajakava, mistõttu tunnistas vastustaja maksuvõla ajatamise otsuse 02.02.2011 kehtetuks. Tegemist on sündmustega, mis leidsid aset ajal, mil kaebaja ei olnud enam äriühingu juhatuse liige, mistõttu ta ei saanud tagada, et ajakava täidetaks. Asjas tuvastatud asjaolud ei võimaldada teha järeldust, et kaebaja on oma kohustusi raskest hooletusest rikkunud. Vastutusotsus kaasneb üksnes selliste rikkumistega, mis põhjustavad maksuvõla. A.T. rikkumised seda vähemalt 29.10.2010 seisuga veel ei teinud. Ebaõige on eeldada, et juhatuse liikmed kannavad kollektiivset vastutust. Esmakordselt ületas A.T. poolt KÜ Ehituspartner OÜ pangakontolt väljavõetud sularaha tavapärase piiri 2010. a septembris, mil see oli 60 000 krooni. Kaebaja pöördus toona A.T. poole. Kaebajale ei ole teada, miks A.T. hiljem oma lubadusi ei täitnud või kuidas ta seda raha reaalselt kasutas. Halduskohus ei ole otsuses põhjendanud, millist kaebaja kohustust on ta rikkunud sellisel määral, et seda rikkumist tuleks lugeda raskeks hooletuseks. Ükski reaalselt tegutsev äriühing ei toimi selliselt, et üks juhatuse liige iga tööpäeva lõpus kontrollib teise juhatuse liikme poolt tehtud tööd, mistõttu eeldades, et tegemist on rikkumisega, võiks seda äärmisel juhul lugeda kergeks hooletuseks. Kohtuotsuses ei ole näidatud, millised oleksid olnud kaebaja alternatiivsed tegutsemisvõimalused, mille järgimise puhul ei saaks lugeda kaebajat oma kohustusi rikkunuks.

10. MTA esitas 03.03.2014 vastuse apellatsioonkaebusele (II kd, tl 192-200), milles ta palub jätta M.T. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.01.2014. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused:

Otsus tugineb seadusel ja on igati motiveeritud, mistõttu vastab see põhjendamiskohustuse (HKMS § 157 lg 1, § 165 lg-d 1 ja 2) nõuetele. Vastutusotsuses on A.T. ja M.T. süü erinevad vormid eristatavalt välja toodud. Maksukohustused, mis äriühingul tekkisid ja olid süüksarvataval perioodil jõukohased täita, oleks tulnud kaebaja hoolsal juhatuse liikme kohustuste täitmisel täita täielikult ja tähtaegselt, sest see võimalus kaebajal eksisteeris. Kuna kaebajale süüks arvatava maksukohustuste täitmata jätmine on ettevõtluse ebaotstarbeka korraldamise ja kaebaja puuduliku juhtimisega vahetus põhjuslikus seoses, siis on tegemist MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmata jätmisega, mis on aluseks juhatuse liikme vastutusele vastavalt MKS § 40 lg-le 1. Kaebaja lähtus põhjendamatult juhatuse liikmete vahelise tööjaotuse kokkulepetest. Ajatamisgraafiku täitmisega seonduvad väited on asjakohatud ja ei muuda kaebaja eelnevat tegevusetust oma kohustuste täitmata jätmisel olematuks. Ekslik on kaebaja veendumus, et tema tegevusetus ei olnud talle süüks arvatava maksukohustusega põhjuslikus seoses. Rahaliste vahendite olemasolu maksukohustuslasel

5

maksukohustuse tekkimise ajal ei välista kaebaja kohustust maksukohustust selle arvelt ka täita. Väär on kaebaja arvamus, et maksuvõlg pole reaalne seni, kuni äriühingul on pangakontol vahendeid selle tasumiseks, aga tekkinud kohustusi riigi ees ei täideta. Kaebaja on rikkunud oma kohustusi raskest hooletusest tingituna, kuna juhatuse liikmena tegutsemisel kehtisid kaebajale kõrgendatud nõudmistega standardid, mis on jäetud olulisel määral järgimata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. Käesoleva vaidluse esemeks on küsimus sellest, kas kaebaja osas on vastutusotsuse koostamise eeldused täidetud. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse. Äriühingu maksukohustuste täitmise eest vastutab äriühingu juhatuse liige. Nii sätestab MKS § 8 lg 1, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 kogumis seega tuleneb, et juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: 1) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2) rikutud on kohustust tagada Maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud äriühingul maksuvõlg (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 31. oktoobri 2005. a otsust asjas nr. 3-3-1-41-05, p 12). MKS § 96 lg-st 6 tulenevalt peab maksuvõlg esinema ka vastutusotsuse tegemise aja seisuga ning maksuvõla sissenõudmine ei tohi olla aegunud. Ka ei tohi maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) olla möödunud. MKS § 96 lg 5 kohaselt võib MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot. Ühtlasi peab vastutusotsus olema tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (Riigikohtu 28.01.2013. a määrus nr 3-3-1-16-12, p 10; 27.11.2012. a üldkogu määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 alapunktid e kuni i).

13. Vastutusotsuse p-st 1.1 ja lisast 2 (I kd, tl 27-27p) nähtuvalt nõutakse vastutusotsusega KÜ Ehituspartner OÜ maksuvõlga, mis on tekkinud perioodidel juuni 2010 kuni aprill 2011 äriühingu poolt deklareeritud, kuid tasumata jäetud sotsiaal-, tuluja käibemaksust ning töötuskindlustusja kogumispensionimaksest summas 29 251,38 eurot, millest M.T. juhatuse liikmeks oleku ajal perioodil 10.06.2010 kuni 29.10.2010 tekkinud maksuvõlg on 3631,88 eurot (vastutusotsuse lk-l 23 on ekslikult märgitud summana 5324,97 eurot). Arvestades MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaega, määras maksuhaldur M.T. vastutuse ulatuseks alates augustist 2010 sissenõutavaks muutunud ning kuni oktoobrini 2010 tekkinud maksuvõla summas 3104,43 eurot (I kd, tl 19, 169). Kaebaja juhatuse liikmeks oleku perioodil äriühingul tekkinud ning kaebajalt sissenõutava summa üle vaidlus puudub. Ühtlasi puudub asjas vaidlus selle üle, et M.T. oli KÜ Ehituspartner OÜ (äriregistri andmetel on äriühing kustutatud pärast vastutusotsuse tegemist, 24.10.2013) juhatuse liikmeks 29.01.2008 kuni 29.10.2010. Vastutusotsuse kohaselt on maksuhaldur 04.11.2011. a korraldustega nr 13- 5/1368-1, 13-5/1368-2, 13-5/1368-3, 13-5/1368-4, 13-5/1368-5, 13-5/1368-6 ja 13-5/1368-7 esitanud täitmisavaldused Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale sisse nõudmaks KÜ

6

Ehituspartner OÜ maksuvõlga summas 25 857,84 eurot, millest vastutusotsuse tegemise hetkeks oli laekunud 0 eurot. Lisaks on maksuhaldur 15.04.2013. a korraldustega nr 13- 2.7/197613, 13-2.7/197614, 13-2.7/197615, 13-2.7/197617, 13-2.7/197618, 13-2.7/197619, 13- 2.7/197620, 13-2.7/197621 ja 13-2.7/197622 kohustanud Danske Bank AS Eesti filiaali KÜ Ehituspartner OÜ pangakontolt üle kandma maksuhalduri kontole maksuvõlga summas 29 948,59 eurot, kuid panga andmetel oli äriühingu arvelduskonto jääk 15.04.2013 seisuga 0 eurot. Ajutise pankrotihalduri 17.01.2013. a aruandest (I kd, tl 152-157) nähtuvalt puudub KÜ Ehituspartner OÜ igasugune vara, mille arvelt oleks võimalik äriühingul maksuvõlga tasuda. Seega ei ole käesolevas asjas vaidlust ka selle üle, et maksuhalduril ei ole õnnestunud maksuvõlga äriühingult sisse nõuda. Kuna kaebajalt vastutusotsusega sissenõutav KÜ Ehituspartner OÜ maksuvõlg tekkis kaebaja juhatuse liikmeks oleku perioodil, selle sissenõudmine ei olnud aegunud ning ei ole vaidlust ka selle üle, et maksuvõla sissenõudmine äriühingult oli vastutusotsuse tegemise aja seisuga perspektiivitu, ei oma tähtsust, kas kaebaja äriühingust lahkudes oli äriühingul veel piisavalt rahalisi vahendeid oma kohustuste täitmiseks või mitte. Eeltoodud asjaolusid arvestades on käesolevas asjas vaidlus vaid kaebaja süüküsimuse üle ning selle üle, kas esines põhjuslik seos kaebaja käitumise ning äriühingul tekkinud maksuvõla vahel.

14. Nagu ringkonnakohus juba eelpool märkis, sätestab MKS § 40 lg 1, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Vaidlust ei ole selle üle, et lisaks kaebajale juhtis äriühingu tegevust ka kaebaja poeg, A.T. . Kohtupraktikas on rõhutatud, et iga juhatuse liikme süü on individuaalne ja tuleb tuvastada eraldi. Võimalik on, et mõni juhatuse liige erinevalt teistest pole süüdi või et juhatuse liikmete süü vorm on erinev (Riigikohtu 31.10.2005. a otsus nr 3-3-1-41-05, p 13). Vaidlusaluses vastutusotsuses on maksuhaldur kummagi juhatuse liikme tegevust eraldi kajastanud ja tuvastatud asjaolude pinnalt määratlenud ka nende individuaalse süü vormi. Maksuhaldur asus vastutusotsuse p-s 5.2.1 seisukohale, et M.T. on KÜ Ehituspartner OÜ juhatuse liikmena rikkunud raskest hooletusest MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust seeläbi, et jättis olulisel määral täitmata äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustuse kontrollida ettevõtte raha kasutust teise juhatuse liikme poolt ning tagada, et ettevõte täidaks seadusest tulenevaid kohustusi. Lisaks leidis maksuhaldur, et juhatuse liikme hoolsuskohustust on olulisel määral rikutud ka juhul, kui juhatuse liige on teadlik teise juhatuse liikme pahatahtlikust käitumisest ega võta selle takistamiseks midagi ette, hoidmaks ära maksuvõla tekkimist ja kasvamist. Ringkonnakohus nõustub selles osas maksuhalduriga. Mõisteid „raske hooletus“ ja „tahtlus“ MKS ega maksuseadused ei defineeri. Riigikohus on leidnud, et maksuõigussuhetes on võimalik seadusliku esindaja vastutuse raames lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 regulatsioonist. VÕS § 104 lg-tes 4 ja 5 on rasket hooletust defineeritud kui käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist ja tahtlust kui õigusvastase tagajärje soovimist võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on rõhutanud, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja selle tagajärje soovimine, kuid hooletus on seotud valdavalt objektiivsete tunnustega – kohaste nõuete mittejärgimisega (Riigikohtu 12.12.2012. a otsus nr 3-3-1-23-12, p-d 10-11; 31.10.2005. a otsus nr 3-3-1-41-05, p-d 12-15).

15. Asja materjalidest ilmneb, et kaebaja kasutuses oli äriühingu pangakaart, tal oli õigus teha arveldusarvelt ülekandeid ning ta tegi äriühingu igapäevase ettevõtlusega seonduvaid toiminguid, mis seondusid peamiselt varustamise ja objektidel tööde koordineerimisega (M.T. 28.02.2013. a kirjalike seletuste protokoll (I kd, tl 133-134p, p-d 1 ja 6), A.T. 08.04.2013. a kirjalike seletuste protokoll (I kd, tl 135p-137, p-d 1 ja 4)). Seega oli kaebaja äriühingu tegevuses aktiivselt osalev ning pidi olema ka teadlik äriühingu finantsseisundist ja tasumisele kuuluvatest maksudest. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et äriühingu juhatuse liige peab

7

täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve (Riigikohtu 04.05.2010. a otsus nr 3-2-1-33-10, p 11). Õiguslikult ebaselges olukorras tähendab see kohustust aktiivselt tegutseda, et kõrvaldada takistused juhatuse liikme ülesannete täitmisel, või juhatuse liikme kohalt tagasi astuda (Riigikohtu 13.06.2012. a otsus nr 3-2-1-46-12, p 13). Seega on maksuhaldur vastutusotsuse p-s 5.2.1 asjakohaselt märkinud, et juhatuse liikme kohustus on organiseerida ettevõtte tööd selliselt, et ettevõtja tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele ja ettekirjutustele ning mõistlik juhatuse liige peab pidevalt täitma teiste juhatuse liikmete, alluvate töötajate valiku, juhendamise ja kontrollimise kohustust, et vältida kolmandate isikute kahjustamist. Nimetatud meetmete rakendamine on hõlmatud MKS § 8 lgs 1 sätestatud tagamiskohustuse täitmisega ja kujutab endast käibes vajaliku hoole järgimist VÕS § 104 lg 4 mõttes.

16. MKS § 8 lg-s 1 sätestatud maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmise tagamise kohustus on igal juhatuse liikmel, sõltumata nendevahelisest tööülesannete jaotusest. Juhatuse liige on tagamiskohustuse süüliselt jätnud täitmata ka juhul, kui maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud tema tööjaotuse järgseks ülesandeks, kuid ta pidi olema teadlik kohustuse mittetäitmisest äriühingu poolt ega ole võtnud tarvitusele meetmeid selle vältimiseks. Seega ei ole seaduses sätestatud äriühingu kohustuste puhul määravaks see, kes juhatuse liikmetest kohustusi täidab, vaid oluline on see, et kõik kohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud. Isegi kui üks juhatuse liige huvitub mõneti teise juhatuse liikme tegevusest, ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui äriühingu kohustused siiski täitmata jäävad. Käesoleval juhul puudub vaidlus asjaolu üle, et M.T. volitused seadusliku esindajana kehtisid maksuvõla tekitanud maksukohustuse täitmise tähtpäeva saabumise hetkel, milleks käesolevas asjas on vastava maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäev. Seega oli MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt M.T. KÜ Ehituspartner OÜ seadusliku esindajana kohustatud tagama maksukohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise, kuid ta ei ole seda kohustust täitnud, kuna äriühingul tekkis maksuvõlg. Ringkonnakohus leiab, et maksusummade tasumiseks rahaliste vahendite faktiline olemasolu ei vabasta seaduslikku esindajat kohustuse täitmisest ega õigusta selle täitmata jätmist. Järelikult esineb vastutusotsuses toodud ulatuses põhjuslik seos kaebaja käitumise ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel.

17. Juhatuse liikme kohustuseks on äriühingu juhtimine viimase huvides ning järelevalve äriühingus toimuva üle, kuid M.T. ei teinud midagi selleks, et takistada ettevõtte pangakontolt ettevõtlusega mitteseotud otstarbel sularaha väljavõtmist, et seeläbi ära hoida maksuvõla tekkimine ja suurenemine. Eeltoodut ei väära ka kaebaja väide, et ta pöördus A.T. poole seoses raha väljavõtmisega või et viimane esitas pärast kaebaja juhatuse liikme kohalt lahkumist maksuhaldurile taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks. Samas on kaebaja kinnitanud, et äriühingul oli tegelikult majanduslikult võimalik deklareeritud maksusummad tasuda. Ka juhatuse liikmete perekondlik seotus ei õigusta äriühingu juhtorgani liikmele seadusega pandud kohustuste täitmata jätmist. Asja materjalidest ei saa järeldada, et kaebajal oleksid esinenud objektiivsed takistused KÜ Ehituspartner OÜ tegevuse juhtimises osalemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul oli kaebajal juhatuse liikmena võimalik omapoolse aktiivsuse korral vältida maksuvõla tekkimist või korraldada maksusummade viivitamatu tasumine, kuid ta jäi oma juhatuse liikme kohustuste täitmisel tegevusetuks enama kui nelja kuu jooksul maksuvõla tekkimisest ja laskis maksuvõlal suureneda. Ringkonnakohtu hinnangul on juhatuse liikme poolt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmise suhtes tegevusetus enama kui nelja kuu jooksul maksuvõla tekkimisest käsitatav juhatuse liikme raske hooletusena, kuivõrd tegemist ei ole ühekordse juhtimisveaga, vaid mitme kuu vältel kestnud tegevusetusega, mistõttu ei saa kaebaja käitumist määratleda kerge hooletusena.

8

Kohtumenetluses ei ole esitatud selliseid tõendeid, mis annaksid ringkonnakohtule alust järeldada, et kaebaja süü vorm tuleks määrata teisiti, kui seda on tehtud vastutusotsuses. Ka on halduskohus otsuses (lk 5-6) selgelt põhistanud kaebaja raskest hooletusest kohustuste rikkumist, mistõttu on kaebaja vastupidine väide ebaõige.

18. Ringkonnakohus on kokkuvõttes seisukohal, et käesolevas asjas on vastutusotsuse tegemise tingimused täidetud ning MTA on vastutusotsuses nõuetekohaselt tuvastanud ja motiveerinud kaebaja süü maksuvõla tekkimises. KÜ Ehituspartner OÜ õigusvõime ei olnud vastutusotsuse tegemise ajal lõppenud, M.T. oli äriühingu juhatuse liikmeks tema osas vastutusotsusega hõlmatud ajavahemiku jooksul, äriühingul esines maksuvõlg, mille sissenõudmine ei olnud aegunud ning mida ei olnud maksuhalduril õnnestunud sisse nõuda. Kaebaja oli äriühingu seadusliku esindajana MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt vastutav äriühingu poolt deklareeritud maksusummade tähtaegse ja täieliku tasumise eest ning kuna ta rikkus oma kohustusi raske hooletusega, siis peab kaebaja MKS § 40 lg 1 järgi vastutama selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt äriühinguga. Halduskohus on õigesti sisustanud MKS § 40 lõike 1 ning halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud (HKMS § 157 lg 1). Kaebaja vastupidine väide on põhjendamatu.

19. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus M.T. apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.01.2014. a otsuse muutmata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel