4-14-7821/28 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Lahendi tegemise aeg ja koht 06.november 2014.a Tartu, Tartu kohtumaja Väärteoasja number kohtumenetluses

Kohtuvälises menetluses nr

4-14-7821

2602,14,003523

Kohtunik

Kohtuistungisekretär Heli Sillaots

Mari Jürgenson

Väärteoasi

menetlusaluse isiku R.N

kaitsja vandeadvokaadi abi Andi Tubin´a kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 04.09.2014.a

kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas

nr 2602,14,003523 selle otsuse tühistamiseks ja

väärteomenetluse lõpetamiseks R.N

käitumises väärteotunnuste puudumise tõttu või

siis alternatiivselt – kui R.N käitumises

tuvastatakse väärteo tunnused, siis lõpetada väärteoasjas menetlus otstarbekuse kaalutlusel

Vaidlustatav otsus

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

04.09.2014.a kiirmenetluse otsus, millega R.N

karistati liiklusseaduse § 249 lg 1 alusel

rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot selle

eest, et kasutas 24 tunni jooksul pärast eelmise

ööpäevase puhkeperioodi lõppu 15.08.2014 kell

06:02 kehtestatud 9 tunni pikkuse asemel kuni

2 tundi lühemat ööpäevast puhkeperioodi - pikima

katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus oli 15.08.2014 kell 21:42 kuni 16.08.2014 kell 06:02.

2

2

Menetlusalune isik

Kaitsja kokkuleppel

R.N elukoht XXXX XXXX isikukood XXX autojuht XXXX

Andi Tubin andi@casus.ee

Kohtuvälise menetleja ametnik Kert Kotkas – Lõuna prefektuurist 06.11.2014.a kohtuistungil louna@politsei.ee kert.kotkas@politsei.ee

RESOLUTSIOON Väärteomenetluse seadustiku § 134 lg 3 ja V™S § 132 p 1 alusel jätta R.N (V™S)

kaitsja kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 04.09.2014.a kiirmenetluse otsus muutmata.

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 04.09.2014.a otsusega karistuseks mõistetud rahatrahv 100 eurot tasuda kohtuvälise menetleja 04.09.2014.a otsuses märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga.

Rahatrahvi kohtuotsuse peale edasikaebamistähtaja jooksul (s.o 21.novembrist 2014.a arvates

30 päeva jooksul) tasumata jätmise korral edastatakse V™S § 204 lg 3 ja V™S § 202 lg 3

sätestatud korras jõustumise märkega otsuse koopia täitmiseks kohtutäiturile. Kohtutäituri kaudu rahatrahvi sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

Otsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Jõustunud otsuse andmed edastada karistusregistrile.

EDASIKAEBAMISE KORD V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada. V™S § 135 lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras. V™S § 155 lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. V™S § 20 lg 4 alusel saab menetlusalune isik kassatsiooni esitada advokaadi vahendusel. V™S § 156 lg 1 ja V™S § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva

jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav 21.novembril 2014.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise V™S § 156 lg 1 ja V™S § 135 lg 4 p 3 mõttes. V™S

§ 135 lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui

3

3

kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

PÕHIOSA, ASJAOLUD 04.09.2014.a Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri kiirmenetluse otsusega (lk 6, 20) karistati R.N liiklusseaduse § 130 lõikes 1 ja EÜ Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 561/2006 artiklis 8 märgitud nõuete täitmata jätmise eest liiklusseaduse § 249 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot riigituludesse, selle eest, et R.N, juhtides mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kasutas 24 tunni jooksul pärast eelmise ööpäevase puhkeperioodi lõppu 15.08.2014.a kell 06:02 kehtestatud 9-tunni pikkuse

puhkeaja asemel kuni kaks tundi lühemat ööpäevast puhkeperioodi - pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus oli 15.08.2014.a kell 21:42 kuni 16.08.2014.a kell 06:02; puhkeperioodi ei kasutanud ka kehtestatud korras kahes osas (lk 6, 20).

Kiirmenetluse otsuses kajastatu kohaselt puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud (lk 6, 20).

Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt peeti R.N juhitud Scania G 480, tüübikoodiga N3, reg.märgiga XXX kontrollimiseks kinni 04.09.2014.a kell 08:53 Tartumaal, Vara vallas, Vara saeveski esises parklas, kus selle sõiduki sõidumeeriku andmetest ja selle sõidukiga seotud

R.N juhikaardi andmetest tuvastati R.N poolt puhkeaja nõude rikkumise toimepanemine - ühes ööpäevas vahemikus 15.08.2014 kell 06:02 kuni 16.08.2014.a kell 06:02 kehtestatud minimaalselt nõutava 9 tunni puhkeaja asemel oli R.N 9-st tunnist lühem puhkeperiood kestvusega 15.08.2014 kell 21:42 kuni 16.08.2014 kell 06:02.

Kiirmenetluse otsus on koostatud 04.09.2014.a kuupäevaga (lk 20). Kiirmenetluse otsuse

koostas politseiametnik S.H.(lk 20). Ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll on

koostatud 04.09.2014.a kuupäevaga ning menetlusaluse isiku ülekuulamise viis samuti kohtuvälise menetleja ametnikuna läbi politseiametnik S.H.(lk 21).

Kohtuvälises menetluses oli väärteoasja menetlejaks Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri politseiametnik S.H..

Kuigi menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil ja kiirmenetluse otsusel on nende

koostamise kuupäevaks 04.09.2014.a, on menetlusalune isik kajastanud omakäeliselt kiirmenetluse otsusele selle kättesaamise ajaks 05.09.2014.a kuupäeva. Ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli on R.N omakäeliselt kajastanud ütluste andmise kuupäevaks

05.09.2014.a. Kohtuistungil 06.11.2014.a avaldas R.N, et sai kiirmenetluse otsuse kätte 04.09.2014.a, s.o samal päeval kui ta ka kinni peeti (lk 68). Veel avaldas R.N 06.11.2014.a kohtuistungil, et tema 05.09.2014.a kuupäeva kandvad allkirjad peaksid olema 04.09.2014.a kuupäevaga, kuna kõik toimus ühel päeval (lk 68). Menetlusaluse isiku R.N

06.11.2014.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei oska ta öelda, miks ta märkis kuupäevaks 05.09.2014.a, kuid ilmselt on tegemist veaga ja õige kuupäev on 04.09.2014.a (lk 71).

Patrullilehelt nähtuvalt olid S.H.ja P.K. politseiametnikena tööl 04.09.2014.a kell 07:00 – 19:00 ning kella 08:50 paiku on nad tegelenud sõiduki reg nr XXX juhi R.N tööja puhkeaja kontrollimisega (lk 25). Tunnistaja P.K.ütluste kohaselt teostasid nad liiklusjärelevalvet koos

S.H.politseiametnikena enda töökohustusi täites 04.09.2014.a, kui peatasid kontrolliks

metsamaterjali vedava autorongi ja kontrollisid selle juhti, kelleks osutus R.N , ja tuvastasid R.N kasutuses olnud autorongil digitaalse sõidumeeriku ja selle sõidukiga seotud R.N juhikaardi andmetest nähtuva puhkeaja nõude rikkumise (lk 69 pöördel – lk 70 pöördel).

4

4

R.N kasutuses olnud metsaveoki Scania reg nr XXX (kategooria N3; lk 26) sõidumeeriku andmetest on väljatrükk tehtud tema juhikaardiga seonduvalt 04.09.2014.a kell 09:03:06 (lk 22) ning 15.08.2014.a kuupäeva käsitlevas osas on olemas eraldi väljatrükk (lk 23), millele on kantud vahetult ennelõunasesse aega jäävana käsitsi kirjas tekst: „Lõpetasin vahetust, ei jõudnud õigel ajal õhtule. Ratta vahetus tee peal“ (lk 23 pöördel).

Eelnevalt kajastatust nähtub üheselt, et R.N on eksinud kuupäeva numbris nii kiirmenetluse otsusel (lk 20) kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil (lk 21). Kuna nii patrullilehelt (lk 25) kui ka digitaalse sõidumeeriku andmete väljatrüki (lk 22) kohaselt ning

ka tunnistaja P.K.ütlustest nähtuvalt teostas politsei R.N juhitud digitaalse sõidumeerikuga sõiduki reg nr XXXkontrolli 04.09.2014.a ning samal päeval vormistati ka kõik sellega seonduvad dokumendid, sealhulgas menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja kiirmenetluse otsus, ning ka R.N on kinnitanud, et kõik toimus ühel ja samal päeval, sealhulgas ka dokumentide vormistamine, siis on usaldusväärselt tõendatud, et metsaveokist

autorongi juhi R.N puhkeaja nõuete järgimist kontrolliti ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja kiirmenetluse otsus koostati ja vormistati lõpuni ning allkirjastati ühel ja samal kuupäeval – 04.09.2014.a.

Neil eelkajastatud asjaoludel on usaldusväärselt ja veenvalt tõendatud, et R.N sai kiirmenetluse otsuse isiklikult allkirja vastu kätte 04.09.2014.a.

V™S § 114 lg 1 p 1 ja V™S § 114 lõikes 3 sätestatu kohaselt on kiirmenetluse otsuse peale õigus esitada kaebus maakohtule selle kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul – käesoleval juhul 04.septembrist 2014.a arvates 15 päeva jooksul.

Kiirmenetluse otsuse sai R.N kätte isiklikult allkirja vastu kätte selle koostamisega samal päeval - 04.09.2014.a.

R.N kokkuleppel kaitsja Andi Tubin esitas kaebuse 04.09.2014.a kiirmenetluse otsuse peale 19.09.2014.a (lk 8) - V™S § 114 lg 3 tähenduses tähtaegselt, s.o viimasel päeval kaebuse

tähtaegseks esitamiseks. Kaebuse esitamise tähtaegsuse on kohus kajastanud ka kohtu 22.10.2014.a määruses (lk 29-31) kaebuse kohtulikule arutamisele määramise kohta:

19.09.2014.a koostatud ja kohtule 19.09.2014.a kell 21:34 (reedel) elektroonselt edastatud kaebuses

(lk 1-5,8)

taotletakse Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 04.09.2014.a

kiirmenetluse otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist R.N käitumises

väärteotunnuste puudumise tõttu. Alternatiivselt - kui kohus leiab, et R.N-ile

etteheidetavas teos esinevad väärteo tunnused, siis taotleb menetlusaluse isiku kaitsja väärteomenetluse lõpetamist liiklusseaduse § 249 lg 1 rikkumise osas otstarbekuse kaalutusel.

Veel taotletakse kaebuses menetlusaluse isiku kasuks õigusteenuste eest tasutud summade

väljamõistmist vastavalt kohtukulude nimekirjale, mis esitatakse menetluse käigus

(lk 4).

Kaebusele on lisatud vaidlustatud kiirmenetluse otsus (lk 6) ja sõidumeerikust andmete väljatrükk (lk 7).

5

5

Kaebuses osundatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 15.03.2006.a määruse (EÜ)

nr 561/2006 artiklitele 8 ja 12, tõstes esile artiklit 12, mis lubab erandeid samas määruses sätestatust. Kaebuses märgitu kohaselt on Euroopa Komisjon andnud tõlgenduse määruse artiklile 12, mis

on kaebuses kajastatud järgnevalt: „ “ (lk 2) Kaebuses märgitu kohaselt on menetlusalune isik juba ülekuulamisprotokollis selgitanud, et

tema veokil purudes trassil sõites rehv ja sama on R.N märkinud ka 15.08.2014.a sõidumeeriku väljatrükile ning tagamaks kaasliiklejate ohutust, oli menetlusalune isik sunnitud

rehvi kohapeal vahetama, millest tulenevalt ei saanud menetlusalune isik järgida plaanitud sõidugraafikut ning kuna puhkeajale mineku hetkeks menetlusalune isik sobivat peatuskohta ei leidnud, vähenes ka tema ettenähtud 9-tunnine ööpäevane puhkeaeg 42 minuti võrra. Kaebuses kajastatu kohaselt on kaitsja seisukohal, et menetlusaluse isiku käitumine oli kooskõlas määruse nr 561/2006 artiklis 12 sätestatuga ja seda järgmistel põhjustel:

a) rehvi purunemine ei saanud menetlusalusel isikul mitte mingil juhul teada olla enne reisi

algust, tegemist oli vältimatu asjaoluga;

b) trassil ei olnud sobivat peatuskohta, mistõttu oli juhil sõidukis asuvate isikute, sõiduki

või selle lasti ohutuse ning liiklusohutuse tagamiseks ülioluline jõuda esimesse sobivasse peatuspaika ja mitte peatuda trassil.

Kaebuses kajastatu kohaselt on kaitsja eeltoodust tulenevalt seisukohal, et menetlusaluse isiku

karistamine määruse nr 561/2006 artikli 8 rikkumise eest ei ole põhjendatud, kuna menetlusaluse isiku käitumine on käsitletav määruse nr 561/2006 artiklis 12 sätestatud erandi piirides (lk 2)

Alternatiivselt ollakse kaebuses seisukohal, et kui kohus ei lõpeta menetlust käesolevas asjas V™S § 29 lg 1 p 1 alusel menetlusaluse isiku käitumises väärteotunnuste puudumise tõttu, siis esinevad alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutusel V™S § 30 lg 1 p 1 alusel menetlusaluse isiku vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, lähtudes menetlusökonoomilistest kaalutlustest ja ka proportsionaalsuse põhimõttest ning välistamaks

karistuse kohaldamist juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt

mittemõõdukas. Kaebuses on siinkohal osundatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsustele järgmistes kohtuasjades: nr 3-1-1-81-06, p 6; nr 3-1-1-146-03, p 8; nr 3-1-1- 85-04, p 15-16; 3-1-1-105-09, p 11; 3-1-1-29-11, p 14. Kaebuse lõpuosas ollakse seisukohal, et menetlusalusele isikule etteheidetud rikkumine ei ole suur - määruses nr 561/2006 ettenähtud 9-tunnine ööpäevane puhkeaeg on lühenenud 42 minuti võrra ning seda tulenevalt asjaolust, et menetlusaluse isiku veokil purunes rehv ja liiklusohutuse tagamiseks oli ülioluline jõuda esimesse sobivasse peatuspaika ning mitte peatuda trassil.

Kaebuses ollakse seisukohal, et menetlusaluse isiku ööpäevane puhkeaeg küll lühenes, kuid ööpäevasele puhkeajale järgnesid laupäev (16.08.2014.a) ning pühapäev (17.08.2014.a), s.o juhi

6

6

iganädalane kohustuslik puhkeaeg, mida menetlusalune isik ka järgis ning mil ta puhkas. Eeltoodust tulenevalt jõutakse kaebuses seisukohale, et ei saa väita, et menetlusaluse isiku rikkumine võis ohustada kaasliiklejaid - silmas pidades asjaolu, et ööpäevase puhkeaja 42 minutilise rikkumise kompenseeris iganädalasele puhkeajale minek, redutseerus oht, mis võis kaasliiklejatele järgmisel päeval kaasneda välja puhkamata juhi liikluses osalemisega, nullini. Kaebuses ollakse seisukohal, et pigem oli määruse nr 561/2006 artiklist 8 kõrvalekaldumine kaasliiklejate ohutust silmas pidades vajalik, kuna pimedal ajal trassi äärde pargitud raskeveok võis kujutada kaasliiklejatele otsest ohtu (lk 3).

Kaebuses tehakse viide Euroopa Komisjoni määruse nr 561/2006 artikli 12 tõlgendusele, mille kohaselt peab määrust täitev ametnik kontrollimisel lähtuma oma ametialasest äranägemisest ning hindama, kas sõidupiirangutest kõrvalekaldumine on õigustatud ning muuhulgas kontrollima, kas juht järgib tavaliselt sõiduja puhkeaja eeskirju, kas sõiduaja piirangutest kõrvalekaldumine on

korrapärane. Kaebuses kajastatu kohaselt puuduvad menetlusalusel isikul kehtivad sõiduja puheaja nõuete rikkumised, millest nähtuvalt saab väita, et juht on eeltoodud rikkumiste osas olnud

seadusekuulekas ning käesoleval juhul on tegemist olnud pigem erakorralise kui korrapärase juhtumiga.

Menetlusaluse isiku R.N kaitsja koostatud kaebuses peetakse vajalikuks kaebuse menetlemist kohtuistungil, kui kohus ei pea põhjendatuks väärteomenetlust lõpetada V™S § 119 lg 1 alusel (lk 4).

23.09.2014.a kirjaga nõudis kohus kohtuväliselt menetlejalt V™S § 116 alusel välja väärteoasja toimiku ning ühtlasi edastati kohtuvälisele menetlejale kaebuse koopia ja sellele lisatust koopiad ühes eksemplaris ning küsiti kohtuvälise menetleja kirjalikku seisukohta kaebuse suhtes (lk 14-16).

22.10.2014.a saabus kohtuvälisest menetlusest kohtusse väärteoasja toimik koos

kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga

(lk 19)

kaebuse kohta

(lk 18: 20.10.2014.a kaaskiri toimiku kohtule edastamise kohta ja kohtu 22.10.2014.a kuupäevaga tempel kaaskirjal toimiku kohtusse saabumise kohta).

22.10.2014.a kohtusse saabunud kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas kaebuse

kohta (lk 19) ei nõustu kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku kaitsja koostatud kaebuse rahuldamisega. Kohtuväline menetleja märgib enda kirjalikus seisukohas, et R.N sõidukil lõhkes küll rehv, kuid seda hommikusel ajal; R.N olles teadlik rehvi purunemisest, jätkas töö tegemist peale selle vahetamist; hoolsa suhtumise korral saanuks R.N vaadata oma tööülesanded üle ja ära jätta viimase reisi, et alustada nõuetekohast puhkeaega õigel ajal (lk 19).

Kirjalikus seisukohas kaebuse kohta taotleb kohtuväline menetleja kohtusse kutsuda tunnistajana vanemliikluspolitseinik P.K., kes viibis 04.09.2014.a tööl koos liikluspolitseinik S.H., mille kinnituseks on lisatud ka patrullileht S.H.ja P.K.viibimise kohta 04.09.2014.a koos tööl (lk 19).

22.10.2014.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja määrusega (lk 29-31) määrati väärteoasja

menetleda 06.11.2014.a kohtuistungil ja kohtuistungile kutsuda menetlusalune isik R.N , menetlusaluse isiku kaitsja advokaat Andi Tubin, kohtuväline menetleja, s.o Politseija

Piirivalveametist kohtuvälise menetleja ametnik, ning veel määrati kohtuistungile kutsuda

kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas taotletud tunnistaja P.K.

(lk 29). 22.10.2014.a määruses selgitas kohus muuhulgas, et tõendid tuleb esitada hiljemalt kohtuistungil - juhul kui alles kohtuistungil hakatakse taotlema kohtult aega täiendavate tõendite esitamiseks ja sellega seoses kohtuliku arutamise edasilükkamist ja uue kohtuistungi määramist, siis võib kohus seda

7

7

käsitleda poole pahatahtliku käitumisena ja menetluse pahatahtliku venitamisena ning jätta seetõttu hilinenult esitatud taotlused rahuldamata ja kohtulikku arutamist mitte edasi lükata. (lk 30) Pärast 22.10.2014.a kohtumäärust ja enne 06.11.2014.a kohtuistungit kohtule taotlusi ei esitatud.

06.11.2014.a kohtuistungil jäid menetlusalune isik R.N ja tema kaitsja esitatud

kaebuse juurde ning kohtuvälise menetleja ametnik taotles jätkuvalt kaebuse rahuldamata

jätmist ja vaidlustatud otsuse muutmata jätmist

(lk 68-72: kohtuistungi protokoll, lk 63: tunnistaja allkirjaleht).

06.11.2014.a kohtuistungil taotles kohtuvälise menetleja ametnik jätkuvalt tunnistajana

politseiametnik P.K.ülekuulamist, kes viibis 04.09.2014.a tööl koos politseiametnik S.H.. Menetlusaluse isiku kaitsja vaidles P.K.tunnistajana ülekuulamisele vastu ja P.K.tunnistajana

ülekuulamisega ei nõustunud, viidates V™S §-s 31 3

sätestatule, ning avaldades, et kohtuvälises menetluses ei ole P.K.it tunnistajana üle kuulatud, kohtuvälises menetluses ei ole koostatud ja esitatud P.K.tunnistajana ülekuulamise protokolli ning neil asjaoludel oleks kaitsja

hinnangul kohtuvälise menetleja ametniku P.K.tunnistajana ülekuulamine käsitletav menetlusõiguse rikkumisena. Kaitsja hinnangul ei ole täidetud V™S §-s 31 3 sätestatut ning P.K.il tulnuks anda enda ütlused kohtuvälises menetluses (lk 68 pöördel).

Menetlusalune isik R.N oli enda kaitsjaga samal seisukohal ja ei nõustunud P.K.tunnistajana ülekuulamisega (lk 68 pöördel). Samas ei vaidlustanud R.N asjaolu, et ta kohtus 04.09.2014.a läbi viidud kontrolli käigus P.K.iga (lk 68 pöördel).

Kohus tuvastas 06.11.2014.a kohtuistungil 04.09.2014.a kiirmenetluse otsusest (lk 20) ja 04.09.2014.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (lk 21), et kohtuvälises menetluses oli kohtuvälise menetleja ametnikuna väärteoasja menetlejaks politseiametnik S.H., kes koostas

nii kiirmenetluse otsuse kui ka viis sellele eelnevalt läbi menetlusaluse isiku ülekuulamise.

Kohus tuvastas 06.11.2014.a kohtuistungil, et väärteoasja toimikust nähtuvalt ei ole P.K.

kohtuvälises menetluses väärteoasja menetlejaks kohtuvälise menetleja ametnikuna olnud –

P.K. ei ole väärteoasja menetlejana midagi koostanud. 06.11.2014.a kohtuistungil tuvastas

kohus, et patrullilehelt (lk 25) nähtuvalt olid S.H.ja P.K. 04.09.2014 kell 07:00 – 19:00 politseiametnikena täitmas oma töökohustusi liiklusjärelevalve alal ning patrullilehel on olemas ka sissekanne selle kohta, et kella 08:50 ajal on tegeletud R.N nimelise isiku tööja puhkeaja kontrollimisega. Ka menetlusalune isik R.N võttis 06.11.2014.a kohtuistungil õigeks, et kohtus 04.09.2014.a politseiametnik P.K.iga (lk 68 pöördel).

06.11.2014.a kohtuistungil jäi kohus 22.10.2014.a kohtumääruses (lk 29-31) kajastatud

seisukohale, et kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas esitatud taotlus (lk 19)

P.K.tunnistajana ülekuulamiseks kuulub rahuldamisele ja on põhjendatud P.K. tunnistajana kohtuistungil kohtulikul uurimisel üle kuulata (lk 69), mida 06.11.2014.a kohtuistungil ka tehti. 06.11.2014.a kohtuistungil enne isikute ülekuulamisi ei tõusetunud kahtlusi ja vaidlust selles

osas, kas politseiametnik P.K. oli 04.09.2014.a koos S.H. töökohustusi täitmas ja kas P.K.

suhtles kontrolliks 04.09.2014.a peatatud metsaveoki Scania reg nr XXX juhiga R.N-iga

. Ka menetlusalune isik R.N kinnitas 06.11.2014.a kohtuistungil politseiametnik P.K.iga kohtumist 04.09.2014.a kontrolli käigus. Kohtu hinnangul vastas ja

vastab P.K. jätkuvalt käesolevas väärteoasjas tunnistaja mõistele ja teda oli ja on jätkuvalt põhjendatud käsitleda käesolevas väärteoasjas tunnistajana ning seda V™S §-s 2, V™S § 31 lõikes 1, KrMS § 63 lõikes 1 ja KrMS § 66 lõikes 1 sätestatust kogumis lähtudes. KrMS § 66

lõikes 1 sätestatu kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Tulenevalt V™S §-s 2, V™S § 31 lõikes 1 ja KrMS § 63 lõikes 1 sätestatust

8

8

kuulub ka väärteomenetluses kohaldamisele KrMS § 66 lõikes 1 sätestatu tunnistaja mõiste kohta. Kuna P.K. viibis 04.09.2014.a politseiametnikuna tööl enda töökohustusi täitmas ja kohtus tööja puhkeaja kontrolli käigus ka R.N-iga, kes peeti kontrolliks kinni metsaveokist autorongi Scania reg nr XXX juhina, siis oli ja on põhjendatult alust arvata, et P.K. võib teada

tõendamiseseme asjaolusid, mis seonduvad metsaveoki juhile R.N-ile etteheidetava puhkeaja nõude eiramisega 15.-16.08.2014.a.

V™S § 31 3 lõikes 1 sätestatu kohaselt võib kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult

tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis, kiirmenetluse otsuses või hoiatamisotsuses, osaleda kohtuvõi kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta.

V™S §-s 31

3

sätestatu ei välista P.K.tunnistajana ülekuulamist. Kohus selgitas ka 06.11.2014.a kohtuistungil, et V™S §-s 31 3 sätestatu ei välista P.K.tunnistajana ülekuulamist

V™S § 2, V™S § 31 lg 1 ja KrMS § 66 lg 1 alusel. Kohus selgitas 06.11.2014.a kohtuistungil, et V™S §-s 31 3 sätestatu annab võimaluse tunnistajana üle kuulata väärteoasja

kohtuvälises menetluses menetlenud kohtuvälise menetleja ametnikku. Käesoleval juhul

saanuks tunnistajana üle kuulata antud väärteoasjas kiirmenetluse otsuse 04.09.2014.a

koostanud S.H.. Kohtule S.H.tunnistajana ülekuulamiseks ühtegi taotlust enne 06.11.2014.a kohtuistungit ja ka 06.11.2014.a kohtuistungil ei esitatud. Kohus omaalgatuslikult ei pidanud samuti vältimatult vajalikuks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetlenud, sealhulgas ka kiirmenetluse otsuse 04.09.2014.a koostanud ja selles otsuses väärteo tehiolusid kirjeldanud

kohtuvälise menetleja ametniku S.H.ülekuulamist. Väärteoasjas oli ja on jätkuvalt olemas

küllaldaselt tõendeid väärteoasja õigeks lahendamiseks ning veel ühe täiendava isiku tunnistajana ülekuulamine toonuks endaga neil asjaoludel kaasa põhjendamatu menetluse venimise.

Õigusnormistik, mis vahetult seondub käesolevas väärteoasjas esitatud kaebuse lahendamisega Eesti Vabariigis kehtiva liiklusseaduse § 130 lõikes 1 kajastatu kohaselt sätestab veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõiduja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ)

nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklis 2 on sätestatud, et seda

määrust kohaldatakse autoveo korral, mille puhul on tegemist kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklis 4 on sätestatud, et

ööpäevane puhkeperiood on ööpäevane ajavahemik, mida juht võib vabalt kasutada ja mis hõlmab „regulaarset ööpäevast puhkeperioodi“ ja „lühendatud ööpäevast puhkeperioodi:

- seda

regulaarne ööpäevane puhkeperiood on vähemalt 11-tunnine puhkeperiood; regulaarset ööpäevast puhkeperioodi võib jagada kahte ossa, kusjuures esimene osa peab

hõlmama vähemalt kolmetunnist katkematut ajavahemikku ja teine osa vähemalt üheksatunnist ajavahemikku;

- lühendatud ööpäevane puhkeperiood on vähemalt 9-tunnine, kuid lühem kui 11-tunnine puhkeperiood.

9

9

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklis 8 on sätestatud:

- ;

juht peab kinni pidama ööpäevastest ja iganädalastest puhkeperioodidest

-

24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi peab juht

alustama uut ööpäevast puhkeperioodi;

- kui ööpäevase puhkeperioodi 24-tunnisesse ajavahemikku jääv osa moodustab

vähemalt 9 tundi, kuid vähem kui 11 tundi, loetakse kõnealune ööpäevane puhkeperiood vähendatud ööpäevaseks puhkeperioodiks;

- juht tohib kahe iganädalase puhkeperioodi vahel võtta maksimaalselt kolm vähendatud

ööpäevast puhkeperioodi.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklis 12 on sätestatud:

- tingimusel, et liiklusohutus pole seeläbi ohustatud, võib juht sobivasse peatuskohta

jõudmisel kalduda käesoleva määruse artiklite 6 kuni 9 sätetest kõrvale ulatuses, mis

tagab sõidukis asuvate isikute, sõiduki või selle lasti ohutuse; juht peab kõrvalekaldumise laadi ja põhjuse hiljemalt sobivasse peatuskohta jõudmisel märkima käsitsi sõidumeeriku salvestuslehele või väljatrükile või oma töögraafikusse.

Eesti Vabariigis kehtiva liiklusseaduse § 130 lg 12 punktis 1 kajastatu kohaselt ei rakendata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid juhtide suhtes

riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutavad põllumajandus-, aiandus-, metsandusvõi kalandusettevõtjad oma veoste veol kuni 50 kilomeetri raadiuses kohast, kus sõiduk tavaliselt paikneb, kaasa arvatud linnad, mis jäävad sellesse piirkonda.

Eesti Vabariigis kehtiva liiklusseaduse §-s 249 on sätestatud karistused mootorsõidukijuhile kehtestatud ööpäevase puhkeaja nõuete rikkumise eest ja need on järgmised:

- lõikes 1 sätestatu kohaselt karistatakse kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase

puhkeaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt rahatrahviga kuni 100 trahviühikut;

- lõikes 2 sätestatu kohaselt karistatakse kehtestatust üle kahe tunni lühema ööpäevase

puhkeaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Maakohtu seisukoht Kohus, hinnanud kõiki väärteoasjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et menetlusaluse

isiku R.N kaitsja koostatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud 04.09.2014.a

kiirmenetluse otsuse tühistamiseks alust ei ole ning kaitsja koostatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud kiirmenetluse otsus muutmata.

Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et 04.09.2014.a juhtis R.N metsaveokist autorongi Scania reg nr XXX, tehes sellel päeval aktsiaseltsi XXXXtöötajana autojuhina metsamaterjali vedusid, kui ta kontrolliks Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri politseiametnike P.K.ja S.H.poolt kella 08:53 ajal Tartumaal, Vara vallas, Vara saeveski esises parklas tööja puhkeaja kontrolliks kinni peeti. Eelkajastatud asjaolusid, et 04.09.2014.a juhtis R.N aktsiaseltsis XXXX töötava

autojuhina metsaveokist autorongi Scania reg nr XXX, tehes sellel päeval metsamaterjali vedusid, kui ta kontrolliks Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri politseiametnike P.K.ja S.H.poolt kella 08:53 ajal Tartumaal, Vara vallas, Vara saeveski esises parklas tööja puhkeaja kontrolliks kinni peeti, tõendavad kogumis alljärgnevad tõendid:

10

10

patrullileht (lk 25), Maanteeametist liiklusregistrist tehtud andmete väljatrükk metsaveoki

Scania G 480 reg märgiga XXX kohta (lk 26), äriregistrist andmete väljatrükid aktsiaseltsi

XXXX kohta (lk 49-51), e-maksuametist andmete väljatrükk R.N kohta (lk 32); 04.09.2014.a kell 09:03:06 sõidumeeriku väljatrükk (lk 22), sõidumeerikust andmete väljatrükk 15.08.2014.a kohta koos sellele käsitsi tehtud kandega rehvivahetuse kohta (lk 23), tunnistaja P.K.06.11.2014.a kohtuistungil antud ütlused (lk 69 pöördel - 70 pöördel) ja ka menetlusaluse

isiku R.N 06.11.2014.a kohtuistungil antud ütlused (lk 70 pöördel – 71) ning ka

asjaolud, et kohtuvälises menetluses on 04.09.2014.a menetlusaluse isikuna ütlusi andnud

R.N (lk 21: R.N omakäeliselt käsitsi kirja pandud ja allkirjastatud ütlused) ja 04.09.2014.a on menetlusaluse isiku R.N suhtes koostatud kiirmenetluse ostus, otsuse koostas politseiametnik S.H.ja sellele on käsitsi teinud kandeid ka menetlusalune isik R.N , kes on muuhulgas kinnitanud kiirmenetlusega nõustumist ja selle otsuse kättesaamist (lk 20).

Eelkajastatud tõenditest lühiülevaade on järgmine:

- Patrullilehelt (lk 25) nähtuvaga on tõendatud, et 04.09.2014.a kell 07:00 – 19:00 olid

liiklusjärelevalve korras oma töökohustusi täitmas politseiametnikud P.K. ja S.H., kes 08:50 paiku teostasid R.N juhitud sõiduki XXX sõidumeeriku andmete ja juhikaardi andmete järgi kontrolli R.N tööja puhkeaja osas.

- Maanteeametist liiklusregistrist tehtud andmete väljatrükiga on tõendatud, et R.N

kasutuses 04.09.2014.a ning ka 15.08.2014.a olnud sõiduk Scania G 480 reg märgiga XXX on N3 tüüpi kategooriaga metsaveok, mille vastutavaks kasutajaks on aktsiaselts XXXX(lk 26).

- Äriregistrist andmete väljatrükkidega aktsiaseltsi XXXXkohta (lk 49-51) on tõendatud,

et selline äriettevõte on reaalselt olemas ja äriregistrisse kantud.

- E-maksuametist andmete väljatrükiga R.N kohta (lk 32) on tõendatud, et

viimase väljamakse on R.N-ile teinud aktsiaselts XXXXseptembris 2014.a; väljatrükk e-maksuametist on tehtud 24.10.2014 (lk 32).

- 04.09.2014.a kell 09:03:06 tehtud sõidumeeriku väljatrükiga (lk 22) ja 15.08.2014.a

sõidumeeriku andmete väljatrükiga koos sellel oleva käsitsi tehtud kandega

rehvivahetuse kohta (lk 23) on tõendatud, et 04.09.2014.a kontrolliti R.N

juhikaardi ja tema kasutuses olnud sõidumeeriku andmete väljatrükkide alusel metsaveoki juhi R.N tööja puhkeaja nõuetest kinnipidamist.

- Tunnistaja P.K.06.11.2014.a kohtuistungil antud ütlustega (lk 69 pöördel - 70 pöördel)

on tõendatud, et ta teostas 04.09.2014.a koos liikluspolitseinik S.H.liiklusjärelevalvet

Tartumaal, Vara vallas, Vara külas, kus peatasid kontrolliks metsamaterjali vedava

autorongi ja kontrollisid selle juhti, kelleks osutus R.N; kontrollimiseks

peatatud sõidukil oli digitaalne sõidumeerik ja teostas ka töö-, sõiduja puhkeaja andmete kontrollimise.

- Menetlusaluse isiku R.N 06.11.2014.a kohtuistungil avaldatuga on tõendatud,

et ta töötas ja töötab aktsiaseltsis XXXXautojuhina ja kiirmenetluse otsuse sai kätte 04.09.2014.a, s.o samal päeval kui ka politseinike poolt kontrollimiseks kinni peeti (lk 68). Menetlusaluse isiku R.N 06.11.2014.a kohtuistungil antud ütlustega (lk 70 pöördel – 71) on tõendatud, et ta kasutas metsamaterjali vedude tegemiseks 04.09.2014.a ja 15.08.2014.a ühte ja sama sõidukit Scania.

- 04.09.2014.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et

kohtuvälises menetluses andis väärteomenetluses 04.09.2014.a menetlusaluse isikuna

ütlusi R.N (lk 21), kes andis ütlused omakäeliselt käsitsi kirjutades;

menetlusaluse isiku ülekuulamise viis kohtuvälise menetleja ametnikuna läbi liikluspolitseinik S.H.(lk 21).

11

11

- 04.09.2014.a kiirmenetluse otsusega (lk 20) on tõendatud, et menetlusaluse isiku R.N

suhtes koostati kiirmenetluse otsus 04.09.2014.a ja sellele on käsitsi teinud

kandeid ka menetlusalune isik R.N , kes on muuhulgas kinnitanud kiirmenetlusega nõustumist ja kiirmenetluse otsuse kättesaamist (lk 20). Kiirmenetluse

otsuse koostas politseiametnik S.H.(lk 20). Kiirmenetluse otsuses kajastatu kohaselt

peeti R.N juhitud Scania G 480, tüübikoodiga N3, reg märgiga XXXkontrollimiseks kinni Tartumaal, Vara vallas, Vara saeveski esises parklas ja seal tuvastati puhkeaja nõude rikkumine - 24 tunni vältel ajavahemikus 15.08.2014 kell 06:02

kuni 16.08.2014 kell 06:02 kasutati ettenähtust lühemat ööpäevast puhkeperioodi,

nõutavast lühemaks jäänud puhkeperiood oli vahemikus 15.08.2014 kell 21:42 kuni 16.08.2014 kell 06:02.

Neil eelnevalt kajastatud asjaoludel, kuna vastuolusid eeltoodu vahel ei ole, pole kohtul alust

kahelda selles, et aktsiaseltsis XXXXautojuhina töötava R.N juhitud metsaveokist

autorong Scania reg nr XXX peeti kontrollimiseks kinni Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri politseiametnike P.K.ja S.H.poolt 04.09.2014.a hommikul, orienteeruvalt kella 08:53 paiku, Tartumaal, Vara vallas, Vara saeveski esises parklas.

Väärteoasjas ei ole vaidlust ka selles, et 04.09.2014.a hommikul teostatud R.N juhtimisel olnud autorongi Scania G 480 reg märgiga XXX, (tüübikoodiga ja kategooriaga N3)

kontrolli käigus tuvastati selle metsaveoki sõidumeeriku andmetest ja juhikaardi andmetest nähtuva alusel 15. ja 16.08.2014.a käsitlevas osas puhkeaja nõude rikkumine – R.N

kasutas 24 tunni vältel ajavahemikus 15.08.2014 kell 06:02 kuni 16.08.2014 kell 06:02 ettenähtust ja minimaalselt nõutavast 9-st tunnist lühemat ööpäevast puhkeperioodi; nõutavast

lühemaks jäänud puhkeperiood oli vahemikus 15.08.2014 kell 21:42 kuni 16.08.2014 kell 06:02, s.o vältas 8 tundi 20 minutit, kuigi oleks pidanud olema vähemalt 9 tundi.

04.09.2014.a kell 09:03:06 tehtud sõidumeeriku väljatrükiga (lk 22) ja sõidumeerikust andmete väljatrükiga 15.08.2014.a kuupäeva käsitlevas osas (lk 23) on tõendatud, et 04.09.2014.a tehti

R.N juhitud sõiduki XXX tööja puhkeaja kontrollimiseks R.N juhikaardiga seonduvalt R.N käsitlevas osas sõidumeerikust andmete väljatrükk, mille alusel tuvastati 24-tunnise ööpäeva vältel ajavahemikus 15.08.2014 kell 06:02 (mil algas uus sõiduajaga tööpäev pärast eelmist ööpäevast puhkeperioodi) kuni 16.08.2014.a kella 06:02-ni minimaalselt nõutavast

9 tunnist lühem ööpäevane puhkeaeg, mis vältas 15.08.2014.a kell 21:42 kuni 16.08.2014.a kell

06:02, s.o 8 tundi 20 minutit, jäädes kehtestatud nõutavast minimaalsest määrast (9 tundi) lühemaks 40 minuti võrra.

04.09.2014.a kell 09:03:06 tehtud sõidumeeriku väljatrükiga (lk 22) ja sõidumeerikust 15.08.2014.a kohta andmete väljatrükiga (lk 23) on kooskõlas ka tunnistaja P.K.06.11.2014.a kohtuistungil antud ütlused (lk 69 pöördel - 70 pöördel) selle kohta, et tehes 04.09.2014.a koos

liikluspolitseinik S.H.liiklusjärelevalvet Tartumaal, Vara vallas, Vara külas, kus peatasid kontrolliks metsamaterjali vedava autorongi ja kontrollisid selle juhti, kelleks osutus R.N , tuvastasid sellel digitaalse sõidumeerikuga sõidukil töö-, sõiduja puhkeaja andmete

kontrollimisel, et 15.augustil alanud ööpäeva vältel oli juht R.N jätnud tegemata normikohase ööpäevase puhkeaja, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 561/2006 artikkel 8-st, mille kohaselt peab 24 tunni sees sõiduki juht tegema vähemalt 11- tunnise katkematu puhkeaja, erandina kuni 3 korda nädalas on juhil õigus seda vähendada 9 tunnini; sellel päeval oli sõidukijuhi tööpäeva pikkuseks rohkem kui 15 tundi, s.o ligemale 16 tundi, ja juhi käest selgitust küsides esitas R.N sõidumeeriku väljatrüki 15.08.2014.a kohta, mille taha küljele oli tehtud märge selle kohta, et juht kasutab sama määruse artikli 12

12

12

kohast erandit, mille puhul on lubatud kõrvalekalle artikkel 8 normidest. Tunnistaja P.K.ütluste (lk 69 pöördel - 70 pöördel) kohaselt sai juhiga vesteldes ja päeva analüüsides selgeks, et rehvi

purunemine 15.08.2014.a oli toimunud tema esimese reisi jooksul, hommikul peale 10-t, mispeale selgitas juhile, et erandi kasutamine on lubatud ainult siis, kui on tegemist ootamatu olukorraga, mida juht ette näha ei saanud; ettenägematu olukord oli hommikupoolikul, esimese reisi jooksul, millest tulenevalt oli järgmist reisi tehes teada, et hommikul sündmus juhtus ja juht oleks pidanud päeva ümber planeerima selliselt, et ta ei saa kõiki hommikul planeeritud

toiminguid teha; juht R.N sai sellest eksimusest aru, S.H.koostas kiirmenetluse otsuse. Tunnistaja P.K.ütlustest (lk 69 pöördel - 70 pöördel) nähtuvalt tegi juht 15.08.2014.a veel reise

uue koorma järele ja uude sihtkohta, millega oli ka välistatud artiklis 12 märgitud erandi kasutamine. Tunnistaja P.K.ütluste (lk 69 pöördel - 70 pöördel) kohaselt tegi ta 04.09.2014.a R.N juhikaarti kasutades sõidumeerikust andmete laadimise ja sealt saadud andmete analüüsist rikkumine selguski, mida menetles S.H..

Tunnistaja P.K.ütlustega on valdavas osas kooskõlas ka menetlusaluse isiku R.N

ütlused. Tunnistaja P.K.ja menetlusaluse isiku R.N 06.11.2014.a ütluste vahel on lahknevus täheldatav autorongil rehvi purunemise aja osas.

Menetlusalune isik avaldas 06.11.2014.a kohtuistungil, et töötab aktsiaseltsis XXXXautojuhina ja kiirmenetluse otsuse sai kätte 04.09.2014.a, s.o samal päeval kui ta ka kinni peeti (lk 68). Menetlusaluse isiku R.N 06.11.2014.a kohtuistungil antud ütlustega (lk 70 pöördel –

71) on tõendatud, et R.N kasutas autojuhina metsamaterjali vedude tegemiseks 04.09.2014.a ja 15.08.2014.a ühte ja sama sõidukit Scania. Menetlusaluse isiku R.N 06.11.2014.a kohtuistungil antud ütluste (lk 70 pöördel – 71) kohaselt venis tal tööpäev 15.08.2014.a pikemaks rehvi purunemise tõttu, mistõttu ta ei osanud arvestada, et ei jõua lõppsihtkohta. R.N 06.11.2014.a istungil antud ütluste kohaselt

hakkas ta 15.08.2014.a hommikul tulema Kundast Võru poole sellesama Scaniaga, mis

fikseeriti ka 04.09.2014.a; vedas 15.08.2014.a metsmaterjali lähemaid otsi Võru kandis saeveskite vastuvõtupunktidesse ning õhtu poole, kui sai koorem peale, sai tulema hakatud ja rehv purunes, kui hakkas Krabi kandist Võru poolt tulema – rehv purunes sõidu alguses, vahetas selle ära ja sõitis edasi, kuid tee peal selgus, et Tartusse jõudmisega jääb ajahätta. R.N

ütluste kohaselt sõitis ta siiski edasi Tartusse, Tartumaale ja sealt edasi Jõgevamaale

Mullavereni välja, kus jättis auto järgmisele vahetusele sõitmiseks. R.N ütluste kohaselt oli temal 15.08.2014.a viimane vahetuspäev sõita. R.N ütluste kohaselt lõhkes rehv teel olles, mistõttu pidi rehvivahetuse tegema trassil

olles; rehvivahetus võis aega võtta kolmveerand tundi; enne lõpp-punkti jõudmist ei oleks leidnud autorongile sobivat peatuskohta ja autorongi ei saanud ka tee peale jätta, kuna see oleks tekitanud liiklusohtliku olukorra (lk 71). R.N kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tal 15.08.2014.a väiksemaid koormaid paar tükki, hommikul alustas ja tuli Kundast, tee peal tuli Põlvast koorem võtta, pärast tegi veel paar väikest vedu ja viimase koormaga tuli tagasi. R.N ütluste kohaselt määrab ta tööde

tegemise järjekorra ise, kuid arvestab ka seda, millega tööde tellija (RMK) on arvestanud, samuti, kes ja millal koorma saab vastu võtta – mõni ettevõte võtab varem, mõni hiljem; nii tuleb kellaajaliselt enda aega vaadata, et kuhu jõuab, ja kuidas tellimusi täita (lk 71). R.N ütluste kohaselt ei oska ta öelda, millal täpselt rehvivahetus oli, aga õhtupoole see jäi, kuid rehvivahetus oli enne, kui hakkas Tartu poole tulema (lk 71). R.N 06.11.2014.a antud ütlustest nähtuvalt oli ta 04.09.2014.a kontrollimise ajal nõus, et tööpäev läks pikemaks 40 minutit ja selle võrra lühenes puhkeaeg – saab aru, et 9-tunnine puhkeaeg selle (öö)päeva sisse ära ei mahtunud ja 40 minutit jäi sellest puudu (lk 71).

13

13

R.N 06.11.2014.a antud ütluste kohaselt küsiti temalt 04.09.2014.a, et kas ta nõustub kiirmenetlusega ja ta oli siis sellega nõus; sai aru, et asja on võimalik menetleda ka pikemas menetluses (lk 71).

Kaebusele lisatud sõidumeeriku väljatrükist (lk 7) ja kohtuvälise menetleja väärteotoimikusse

pandud sõidumeeriku väljatrükist (lk 23 ja 23 pöördel) nähtub käsikirjaline ülestähendus: „Lõpetasin vahetust, ei jõudnud õigel ajal õhtule. Ratta vahetus tee peal.“ Märge on tehtud 15.08.2014.a väljatrükile ennelõunasele ajale, pärast kella 11:46 ja enne lõunat (vt lk 23 ja 23

pöördel 15.08.2014.a kohta sõidumeeriku andmete väljatrükki ja sellele tehtud käsikirjalist märget). Sealjuures

on oluline täheldada, et sõidumeeriku 15.08.2014.a väljatrükile käsitsi tehtud märge rehvivahetuse kohta on ja saab olla tehtud pärast selle väljatrükkimist ning kuna väljatrükilt

nähtuv eelviimane kellaaeg on 11:46 (järgmine aeg ei ole selgelt väljaloetav – näib olevat

algusega 12) ja toimikus leheküljel 22 asuvast sõidumeeriku väljatrükist nähtuvalt on

sõidukijuhil juhtimisega seonduvad tegevused jätkunud kuni sama päeva õhtuni - 15.08.2014.a kella 21:42-ni, siis sai ja pidi rehvivahetus jääma 15.08.2014.a ennelõunasesse aega.

15.08.2014.a ennelõunasel ajal sõidumeerikust väljatrüki tegemisega ja sellele käsitsi rehvivahetuse kajastamisega täitis R.N Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 561/2006 artiklis 12 on sätestatud nõude selle kohta, et juht peab kavandatust

kõrvalekaldumise laadi ja põhjuse märkima käsitsi sõidumeeriku salvestuslehele või väljatrükile või oma töögraafikusse.

Sõidumeeriku andmete väljatrükist (lk 23 ja 23 pöördel) nähtuv rehvivahetuse aeg ennelõunasel

ajal on kooskõlas ka tunnistaja P.K.ütlustega. Rehvivahetuse aeg ennelõunasel ajal on

kooskõlas ka menetlusaluse isiku R.N enda faktilise käitumisega 04.09.2014.a kontrollimise ajal – tunnistas siis rikkumise toimepanemist (lk 21: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll)

ja nõustus kiirmenetlusega

(lk 21, 20)

ning ühtegi sellist asjaolu ei avaldanud, mis

tinginuks üldmenetluse läbiviimist, sealhulgas olid siis ka õigusrikkumise asjaolud selged (V™S § 55 lg 1) ja ei olnud vajalik üldmenetlust läbi viia, et täiendavalt põhjalikumalt selgitada välja asjaolusid.

V™S § 55 lõikes 1 sätestatu kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on:

1. teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud V™S §-s 19;

2. selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata;

3. võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub

kiirmenetlusega.

Kohtu hinnangul olid 04.09.2014.a olemas VTMS § 55 lõikes 1 nimetatud kiirmenetluse kohaldamiseks vajalikud nõutavad eeldused:

- 04.09.2014.a seisuga olid õigusrikkumise asjaolud selged, sealhulgas oli R.N

ise metsaveokist autorongi juhina esitanud 15.08.2014.a kohta sõidumeeriku andmete

väljatrüki (väljatrükk tehtud ennelõunasel ajal) ja sellele oli R.N ise käsitsi kajastanud kande rehvivahetuse kohta; väärteoasja toimikust ei nähtu kuskilt tarvidust

üldmenetluse läbiviimiseks, sealhulgas seda, et R.N oleks 04.09.2014.a

vaidlustanud 15.08.2014.a sõidumeeriku väljatrükilt nähtuvat ja sellelt nähtuvat ennelõunast rehvivahetuse aega;

- menetlusalusele isikule R.N-ile olid selgitatud V™S §-s 19 kajastatud

menetlusaluse isiku õigused ja kohustused ning R.N-ile oli selgitatud, et

14

14

kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ja R.N-ile võimaldati anda kiirmenetluse kohta ütlusi, ning R.N ise vabatahtlikult nõustus kiirmenetlusega

– need asjaolud nähtuvad nii 04.09.2014.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist

(lk 21) kui ka 04.09.2014.a kiirmenetluse otsusest (lk 20), aga ka tunnistaja P.K.06.11.2014.a antud ütlustest ja menetlusaluse isiku R.N 06.11.2014.a antud ütlustest kogumis.

R.N 06.11.2014.a kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt sai ta 04.09.2014.a aru, et väärtegu on võimalik menetleda ka pikemas menetluses, kuid ta oli nõus ja valis kiirmenetluse (lk 71).

Kohtul ei ole eelkajastatud asjaoludel alust kahelda selles, et R.N enda vabal tahtel menetleti käesolevat väärteoasja kohtuvälises menetluses kiirmenetluses.

V™S § 55 lõikes 2 sätestatu kohaselt võib kiirmenetluses määrata füüsilisele isikule

karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. 04.09.2014.a kiirmenetluse otsusega karistati R.N 25 trahviühikuga (100€) ja see määr mahub V™S § 55 lg 2 punktis 1 kajastatud nõude raamidesse - see karistus ei ületa 100 trahviühikut. V™S § 55 lõikes 3 on sätestatud juhtumid, millal kiirmenetlust ei kohaldata ja alustatakse üldmenetlust. V™S § 55 lõikes 3 sätestatu kohaselt ei kohaldata kiirmenetlust ja alustatakse üldmenetlust, kui:

- menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14- kuni 18-aastane või

psüühikahäirega;

- on vaja otsustada konfiskeerimine, aresti kohaldamine või põhivõi lisakaristusena

sõiduki juhtimise õiguse, riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse,

riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse või loomapidamise õiguse äravõtmine. V™S § 55 lõikes 3 sätestatud asjaoludest ühtegi 04.09.2014.a ei esinenud, s.t ühtegi V™S § 55 lõikes 3 märgitud takistust kiirmenetluse kohaldamiseks ei olnud. Kohtu hinnangul oli eelkajastatud asjaoludel 04.09.2014.a kiirmenetluse kohaldamine lubatav ja kiirmenetlust kohaldati 04.09.2014.a põhjendatult.

Kuna 04.09.2014.a seisuga olid väärteo toimepanemise asjaolud selged ning vaidlust väärteo

toimepanemise osas polnud, sealhulgas nähtus puhkeaja nõude rikkumine nii sõidumeeriku

andmete 04.09.2014.a väljatrükist (lk 22) kui ka sõidumeeriku andmete 15.08.2014.a

väljatrükist (lk 23) ning ka menetlusalune isik kinnitas 04.09.2014.a ütlustes, et tunnistab rikkumist

(lk 21: „Tunnistan seda, et läks tööpäev pikemaks seoses kummi purunemisega. Tunnistan rikkumist.“)

, avaldades seejuures soovi kiirmenetluse kohaldamiseks, puudus kohtuvälisel

menetlejal 04.09.2014.a seisuga reaalne vajadus ja tarvidus täiendavate tõendite juurde

kogumiseks, sealhulgas puudus 04.09.2014.a seisuga vajadus kohtuvälises menetluses

tunnistajana politseiametnik P.K.ülekuulamiseks. Neil asjaoludel ei ole kohtu hinnangul

kohtuvälisele menetlejale põhjendatud teha etteheiteid selles osas, miks kohtuvälises

15

15

menetluses ei ole juurde kogutud rohkem tõendeid, s.h miks on jäetud üle kuulamata tunnistajana politseiametnik P.K..

Kohtu hinnangul puuduvad R.N käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

R.N, jätkates ka pärast rehvivahetust 15.08.2014.a lõunasel ajal ja ka pärastlõunal vedude tegemist, välistas sellega igasuguse võimaluse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 561/2006 artiklis 12 on sätestatud erandi kohaldamiseks. R.N oli pärast rehvivahetust hiljemalt 15.08.2014.a lõunast alates võimalik sättida enda töögraafik, s.o vedude tegemise graafik, selliseks, mis võimaldanuks tal täita ööpäevas vähemalt 9-tunnist katkematu puhkeaja nõuet. Näiteks olnuks R.N võimalik jätta ära enda tööpäeva lõpust üks või

paar vedu või enamgi vedusid ning sellisel juhul ei oleks tekkinud võimalust ööpäevase puhkeperioodi nõude täitmata jätmiseks. R.N, jätkates ka pärast rehvivahetust vedude

tegemist, jättes Võrumaalt Tartu kaudu Jõgevamaale naasmise tööpäeva lõpuossa, pani puhkeaja nõude rikkumise toime kavatsetult. Kohtule ei ole veenev ja usutav, et igapäevaselt Eesti Vabariigi piires metsaveokiga autojuhi tööd tegeval R.N ei olnud võimalik välja

selgitada ja et talle ei olnud teada orienteeruv metsaveokiga Võrumaalt Tartu kaudu Jõgevamaale jõudmiseks vajalik sõiduaeg.

Kohtu hinnangul ei välistuks R.N käitumise õigusvastasus ka sellisel juhul, kui võtta aluseks ja lähtuda R.N alles 06.11.2014.a kohtuistungil antud ütlustest nähtuvast selle kohta, et rehvivahetus jäi 15.08.2014.a õhtupoolsesse aega viimase veo ajale. Kohtu hinnangul olnuks R.N ka tema väidetud nn viimase veo ajal küllaldaselt aega ja võimalusi, et

leida enda juhitud autorongile sobilik ja kaasliiklejatele ohutu peatumisja parkimiskoht, täitmaks metsaveokist autorongi juhina tööja puhkeaja nõudeid. Eesti Vabariigi teede võrgustik ei ole enamarenenud Euroopa Liidu maadele omane – puudub

laiaulatuslik kiirteede võrgustik, kuskohast mahasõitmiseks ja autorongile sobiliku parkimiskoha leidmiseks on raske leida sobilikke võimalusi. Pigem vastupidi – soovi ja tahtmise korral on Eestis võimalik hõlpsasti leida laiemaid teeäärseid alasid, ka parklaid ning

parkimiskohti (ka tanklate ja poodide lähistel) selleks, et sinna jätta ja parkida järgmisele vahetusele üleandmiseks autorong. Ka Võrumaalt Tartu kaudu Jõgevamaale sõites väidetavalt autorongile peale laaditud veos – metsamaterjal ei ole oma omadustelt selline, mis välistaks autorongi koos veosega parkimise, kuna oma raskuselt ja mõõtmetelt on sellist koormat raske võõrastel omastada-teisaldada-varastada-lõhkuda. Eesti teeoludest lähtudes, kus puudub laiaulatuslik kiirteede võrgustik, ning teeäärtesse ja teega külgnevatele aladele ning kõrvalteedele ja ka parklatesse ning tanklatesse ja teeäärsete poodide

juurde on tavapäraselt maanteedelt mahasõidud vabad ja takistusteta, olnuks R.N

kohtu hinnangul selleks soovi ja tahtmise korral igakülgselt aega ja võimalusi pärast rehvivahetust Tartu suunas sõites selleks, et leida enda juhitud autorongile sobilik peatumis-ja parkimiskoht, kuhu autorong üleandmiseks järgmisele vahetusele jätta. Rehv purunes R.N väitel Võru poolt Tartu suunas alanud reisi alguses. Eesti Vabariigis on vähe kiirteid ja ka teisi teid, mille äärde või vahetusse lähedusse poleks võimalik leida autorongi parkimiseks liiklusohutuse aspektist sobilikku kohta. Kohtule ei ole eluliselt usutav ja veenev, et soovi ja tahtmise korral ei olnud võimalik leida Võru kandist Tartu suunas sõites mitte ühtegi sellist laiemat teeäärega sobilikku parkimiskohta või teeäärset parklat või parklaga tanklat või muud taolist kohta, kuhu oleks võinud ja saanud autorongi järgmisele vahetusele üleandmiseks ja vastuvõtmiseks jätta. Kõige hiljemalt Tartu lähistel, kuna Tartust ja Tartu äärelinnast hargnevad erinevates suundades laiali laiade teeäärtega teed, millede juurde jääb ka kõigile avalikuks kasutamiseks mõeldud teeäärseid parklaid, oli võimalik parkida ja jätta liiklusohutult autorong järgmisele vahetusele vastuvõtmiseks ning puhkeaja nõuded oleksid saanud sellisel juhul ka järgitud. Eeltoodud asjaoludel oli kohtu hinnangul R.N-ile puhkeaja nõuete eiramine

16

16

välditav ning küllaldaselt põhjendatud alust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklis 12 sätestatud erandi kohaldamiseks ei ole.

Järgnevalt peab kohus vajalikuks lühidalt käsitleda kaebuses kajastatud väiteid selle kohta, et R.N ööpäevane puhkeaeg küll lühenes, kuid kuna ööpäevasele puhkeajale järgnesid

laupäev (16.08.2014.a) ning pühapäev (17.08.2014.a), milliseid päevi kasutas R.N puhkamiseks, siis ei saavat väita, et puhkeaja nõude rikkumine võis ohustada kaasliiklejaid.

Kohus peab siinkohal vajalikuks täheldada, et ööpäevase puhkeaja lühenemisega alla

minimaalselt nõutava 9 tunni pikenes R.N ööpäevane tööaeg 15.08.2014.a ja seda

vähemalt 40 minuti võrra. Puhkeaja lühenemisest tingitud tööaja pikenemisega, sealhulgas

tööpäeva lõpuossa jäänud sõiduaja pikenemisega, kaasnes liiklusesse üks metsaveokist metsamaterjali vedava koormaga autorong, mille juht oli väsinud (tööpäev algas sõiduajaga juba kell 06:02 15.08.2014.a), ja mille juht oleks vähemalt 40 minutit enne sõitmise tegelikku lõpetamist 15.08.2014.a kell 21:42 pidanud lõpetama raske ja liikluses ohtliku autorongi juhtimise. Kohtu hinnangul ei ole alust väitel, et puhkeaja lühenemisega kaasnenud tööja sõiduaja pikenemine

oleks olnud oma olemuselt vähetähtis rikkumine ja teistele liikluses osalejatele ohutu

rikkumine. Pigem vastupidi – rasket metsamaterjali koormat vedav autorong, mille juhi

puhkeaja lühenemise tõttu pikenes juhi tööja sõiduaeg (vähemalt 40 minuti võrra), on kaasliiklejatele potentsiaalselt ülimalt suure ohtlikkusega. Oluline on täheldada, et R.N tööpäev algas 15.08.2014.a sõitmisega kell 06:02 ja lõppes samal päeval õhtul alles kell 21:42.

On ilmselge, et niivõrd pika tööpäevaga ja tööpäeva lõpus rasket metsamaterjali koormat

vedava autorongi juht on õhtuks väsinud ja kui juhi sõiduaeg pikenes puhkeaja lühenemise võrra vähemalt 40 minutit, siis kätkes see kaasliiklejatele ning ka R.N-ile endale suurt ohtu. On üldteada, et võimalus liiklusõnnetuseks suureneb liikluses osaleva juhi väsimuse ja tööpäeva pikenemise tõttu.

Kuna R.N ütlustest nähtuvalt teostab ta aktsiaseltsis XXXX töötava autojuhina vedusid

terve Eesti Vabariigi piires, sealhulgas 15.08.2014.a algas tema tööpäev Kundast ja kulges Võrumaale, kuskohast pärast vedude tegemist suundus Tartu kaudu metsamaterjali veosega Jõgevamaale Mullaverre (Palamuse vald) järgmises vahetuses töötavale autojuhile autot üle andma, siis ei kohaldu ning ei välista R.N käitumise õigusvastasust ka Eesti Vabariigis kehtiva liiklusseaduse § 130 lg 12 punktis 1 sätestatu, mille kohaselt ei rakendata Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid juhtide suhtes

riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutavad põllumajandus-, aiandus-, metsandusvõi kalandusettevõtjad oma veoste veol kuni 50 kilomeetri raadiuses kohast, kus sõiduk tavaliselt paikneb, kaasa arvatud linnad, mis jäävad sellesse piirkonda.

R.N, jättes täitmata Eesti Vabariigis kehtiva liiklusseaduse § 130 lõikes 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklis 8 sätestatud nõude, mille kohaselt

peab juht kinni pidama ööpäevastest puhkeperioodidest, sealhulgas peab tegema ööpäevas vähemalt 9-tunnise puhkeperioodi, pani sellega toime liiklusseaduse § 249 lõikes 1 märgitud väärteo. Kuna R.N ei täitnud ka regulaarse ööpäevase puhkeperioodi nõuet, s.o vähemalt 11-tunnise puhkeperioodi nõuet, millist 11 tundi võib jagada kahte ossa (3 + 9), siis hindab kohus kohaseks kiirmenetluse otsuses tehtud kajastuse ka selle kohta, et puhkeperioodi (11 tundi) ei kasutatud kahes osas (3 + 9).

R.N 24-tunnine ööpäev algas 15.08.2014.a kell 06:02 sõitmisega (sõiduajaga; vt lk 22: sõidumeerikust andmete väljatrükk) ja vältas kuni 16.08.2014.a kella 06:02-ni (vt lk 22: sõidumeerikust andmete väljatrükk). Selle 24-tunnise ööpäeva vältel oli pikim katkematu puhkeperiood kestusega

17

17

8 tundi 20 minutit vahemikus 15.08.2014 kell 21:42 – 16.08.2014 kell 06:02

(vt lk 22: sõidumeerikust andmete väljatrükk). Seega jäi puhkeperiood ühes ööpäevas lubatud minimaalseimast määrast, s.o 9-st tunnist lühemaks 40 minutit.

Eesti Vabariigis kehtiva liiklusseaduse § 249 lõikes 1 sätestatu kohaselt karistatakse kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Kohtuvälise menetleja 04.09.2014.a kiirmenetluse otsusega karistati R.N

liiklusseaduse § 249 lg 1 järgi 25 trahviühikuga (100€), see on sanktsioonis sätestatud maksimummäärast ¼ ulatuses. Karistusseadustiku § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 56 lg 1 alusel lähtub kohus R.N-ile karistuse mõistmisel süü ulatusest –

ööpäevase lühendatud puhkeaja, s.o minimaalselt nõutava vähemalt 9 tunni puhkeaja lühenemisega 40 minuti võrra kaasnes 40 minuti võrra tööpäeva pikenemine – sõiduaeg pikenes

40 minuti võrra. Puhkeaja nõude rikkumise pani igapäevaselt autojuhina töötav R.N toime tahtlikult, kavatsetult, kuigi puhkeaja nõude eiramine olnuks R.N-ile hõlpsasti välditav tööpäeva teisest poolest mõne veose vedamata jätmisega, s.o mõne veotellimuse sellel tööpäeval täitmata jätmisega. Oma olemuselt kätkeb selline rikkumine kaasliiklejatele ja ka rikkumise toime pannud juhile kõrgendatud võimalust liiklusõnnetuse toimumiseks, kuna varahommikul kell 06:02 alanud ülipikk veoautojuhi tööpäev pikenes veelgi 40 minuti võrra, lõppedes alles sama päeva õhtul kell 21:42. Karistust raskendavad ja ka kergendavad asjaolud

puuduvad. Puhkeaja nõude rikkumise toimepanemist R.N senini kahetsenud pole, sealhulgas puudub ka puhtsüdamlik kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses). R.N on

09.07.2014.a karistatud veoteenuse osutamisega seonduva väärteo toimepanemise eest teeseaduse § 40¹ lg 1 järgi - karistuseks mõistetud rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200€ tasuti

18.07.12014.a (lk 24). Teeseaduse § 40¹ lõikes 1 sätestatu kohaselt on väärteona karistatav teerajatise püsivust

ohustava sõidukiga liiklemine – normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil

teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemine eest, samuti liiklemine liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks

mitteettenähtud teerajatisel.

Neil eelkajastatud asjaoludel hindab kohus R.N käitumise mõjutamiseks ja õiguskorra kaitsmise huvides proportsionaalseks ja põhjendatuks R.N puhkeaja nõude rikkumise eest karistamise rahatrahviga 1/4 ulatuses sanktsiooni maksimummäärast - 25 trahviühikuga, s.o 100 euroga riigituludesse.

Eeltoodud asjaoludel kajastab kohtuvälise menetleja valitud karistuse määr küllaldaselt muuhulgas ka asjaolu, et rasket tagajärge puhkeaja nõude rikkumisele ei järgnenud – ühtegi

registreeritud intsidenti ja liiklusõnnetust väärteoasja toimikus selle puhkeaja nõude rikkumisega seonduvalt kajastatud ei ole.

Õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, tõstmaks metsavedusid tegevate metsaveokite juhtide

õiguskuulekust, sealhulgas kehtestatud töö-, sõiduja puhkeaja nõuetest kinnipidamist, tagamaks sellega liikluses suuremat turvalisust, on käesolevas väärteoasjas kohtu hinnangul olemas avalik menetlushuvi, mistõttu ei ole põhjendatud menetlust väärteoasjas V™S § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel lõpetada ja R.N toimepandud väärteo eest karistamata jätta. Metsaveokist autorongi juht, kes igapäevaselt enda töökohustuste täitmisest tulenevalt osutab autojuhina metsamaterjali vedamise teenust, jättes seejuures ettekavatsetult

18

18

täitmata vähemalt 9 tunni puhkeaja nõude, kätkeb liikluses suurt ohtlikkust mitte ainult endale,

vaid ka kaasliiklejatele, mistõttu ei ole menetluse lõpetamine V™S § 30 lg 1 p 1 alusel

otstarbekuse kaalutlusel proportsionaalne ja põhjendatud. Metsaveoki juhi süü, kes täiesti teadlikult ja ettekavatsetult jätab täitmata puhkeaja nõude, pikendades puhkeaja arvelt enda

tööaega, sealhulgas metsmaterjali veosega sõiduaega enda tööpäeva lõpus, ei ole väike, mistõttu ei ole proportsionaalne ja põhjendatud sellist autojuhti karistamata jätta.

Ka on käesoleval juhul kohtuvälise menetleja määratud karistus ainult ¼ sanktsiooni maksimummäärast (100€) ja selle kandmine, arvesse võttes asjaolu, et autojuhina on R.N olemas alaline sissetulek, ei saa olla R.N-ile suur ja raske karistus.

V™S § 132 punktis 2 sätestatust lähtudes ei ole maakohtul kaebemenetluses lubatud menetlusaluse isiku olukorda raskendada.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/