1-10-4493/134 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-4493

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2014. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-4493 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Prokuröri abi Jüri Vissak (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi Süüdimõistetu Olaf Tšarnetski tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega Süüdimõistetu OLAF TŠARNETSKI elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood: 35102214729; garanteeritud töökoht (vabanemisel) puudub Kohtuistungi toimumise aeg 05.11.2014. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta Olaf Tšarnetski temale Harju Maakohtu 29.02.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-4493 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 29.02.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-4493 tunnistati Olaf Tšarnetski süüdi KarS § 113 – 22 lg 3 järgi ja arvestades KarS § 60 ja 61 sätestatut mõisteti temale karistuseks vangistus 3 aastat.

2

Kinnipeetava karistusaeg algas 02.01.2013. a ja lõppeb 02.01.2016. a. Vangla toetab Olaf Tšarnetski vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Olaf Tšarnetski tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab Olaf Tšarnetski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Olaf Tšarnetski selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Olaf Tšarnetski, leiab, et Olaf Tšarnetski tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole põhjendatud. 2. Olaf Tšarnetski kannab käesoleval ajal karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Olaf Tšarnetski temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud ning ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Olaf Tšarnetski vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub Olaf Tšarnetski emale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Olaf Tšarnetski vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 3. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1. Olaf Tšarnetski on kriminaalkorras karistatud kahel korral, käesolev vangistus on esimene reaalne vangistus. Varasemalt on Olaf Tšarnetski süüdi tunnistatud ametialuse lohakuse ja tuludeklaratsioonis ebaõigete andmete esitamise eest (Lääne Maakohtu 11.09.1996. a otsus).

3

Käesoleval ajal kannab Olaf Tšarnetski karistust tapmisele kaasaaitamise eest. Kuriteo pani Olaf Tšarnetski toime töötades Murru Vangla vangistusosakonna valvurina, kus tema ametikoha eesmärgiks oli ametijuhendi p 2 järgi kinnipeetavate üle järelevalve teostamine ja isolatsiooni nõuete täitmine, sisevalvepiirkonnas kambrite juures, kinnipeetavate eluosakonnas, sööklas ja kartseris õigusaktidega kehtestatud kinnipidamistingimuste täitmise kindlustamine ning ametijuhendi p 3 järgi kuulusid tema tööülesannete hulka kambris ja kartseris olevate kinnipeetavate üle järelevalve teostamine ja erilise tähelepanu pööramine kinnipeetavate käitumisele. Kuritegu seisnes selles, et Olaf Tšarnetski toimetas kinnipeetava xxxxxxxxxxxxxxx kinnipeetava xxxxxxxxxxa palvel kambrisse nr x, kus xxxxxxxxxxxxxxxle tekitati eluohtlikud kehavigastused. Seejärel toimetas Olaf Tšarnetski kinnipeetava tagasi oma kambrisse, kus ta tekitatud vigastustesse samal õhtul suri. Esmalt mõisteti Harju Maakohtu 13.10.2010. a otsusega Olaf Tšarnetski süüdi KarS § 113- § 22 lg 3 alusel. 09.05.2011.a otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 13.10.2010. a otsuse kriminaalasjas nr 1-10-4493 Olaf Tšarnetski süüdistuses KarS § 113- § 22 lg 3 järgi täies ulatuses ja mõistis Olaf Tšarnetski KarS § 113 - § 22 lg 3 järgi õigeks. 21.10.2011.a otsusega Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2011. a ja Harju Maakohtu 13.10.2010. a kohtuotsused Olaf Tšarnetski süüdistuses KarS § 113- § 22 lg 3 järgi täies ulatuses ja saatis kriminaalasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Harju Maakohtu 29.02.2012. a otsusega mõisteti Olaf Tšarnetski süüdi KarS § 113- § 22 lg 3 järgi. 21.07.2012.a otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 29.02.2012. a otsuse Olaf Tšarnetski KarS § 113 - § 22 lg 3 järgi süüditunnistamises ja karistamises muutmata. 15.10.2012. a määrusega jättis Riigikohus kassatsiooni menetlusse võtmata. Esmalt leiab kohus, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda nendest kuriteo asjaoludest, milles süüdimõistetu on süüdi mõistetud. Olaf Tšarnetski ise ennast süüdi ei tunnista ja selgitab, et täitis vaid valvurite vanema käsku. Ta leiab, et kui ta oleks keeldunud, oleks teda järgmisel päeval ilmselt vallandatud. Olaf Tšarnetski tunneb, et teda on ebaõiglaselt süüdi mõistetud (kuna teda mõisteti õigeks, eelistati eluaegse vangi ütlusi tema ütlustele ja hiljem rikuti kaitseõigust) ja jääb selle juurde. Olaf Tšarnetski on pöördunud kaebusega ka Euroopa Inimõiguste Kohtu poole, mis on arutlusele võetud, kuid otsustust tehtud ei ole. Kohus peab oluliseks osundada, et Olaf Tšarnetski versiooni kuriteost, mida kinnipeetav selgitas 05.11.2014. a kohtuistungil, ei kinnita Harju Maakohtu 29.02.2012. a otsuse põhjendavas osas toodud asjaolud (tema enda ütlused, mille kohaselt sisuliselt xxxxxxxxxxx palvel rikkus sisekorraeeskirju). Seega on Olaf Tšarnetski käesolevaks ajaks muutnud oma positsiooni. Kohus on seisukohal, et Olaf Tšarnetski poolt toimepandud kuriteo asjaolud on äärmiselt rasked. Olaf Tšarnetski on kuritegu toime pannes eiranud talle kui vanglaametnikule pandud kohustusi (viies kinnipeetava palvel tapetud kinnipeetava võrrasse kambrisse) ja seeläbi on realiseerinud äärmiselt raske tagajärg – ühe kinnipeetava tapmine. Olaf Tšarnetski kui Murru Vangla ametniku ülesandeks oli tagada kinnipeetavate kinnipidamine, nende üle piisav järelevalve ja julgeoleku tagamine vanglas. Juba ainuüksi sellest faktist lähtuvalt on kohus arvamusel, et Olaf Tšarnetski on toimepandud teoga riivanud raskelt ühiskonna õiglusja õigustunnet ning, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja Olaf Tšarnetskile mõistetud karistust (alla alammäära mõistetud 3 aastat vangistust), on kohus seisukohal, et Olaf Tšarnetski poolt ärakantud karistus ei ole proportsionaalne tema poolt toimepandud kuriteoga. Kohtu arvates kehtivad vanglaametniku suhtes kõrgendatud ootused, kuid Olaf Tšarnetski, tegutses vastavalt kinnipeetavate soovidele ja tahtele ning aidates neil realiseerida oma tegevusplaane, mis ei haaku vangla sisekorraeeskirjaga, on neid ootusi väga tugevalt riivanud. Lisaks eeltoodule puudub kohtul käesoleval ajal veendumus, et Olaf Tšarnetski puhul on täidetud karistuse eesmärgid ka seetõttu, et Olaf Tšarnetski hinnangul on tema süüdimõistmine ebaõiglane, kuigi jättes konkreetsed ja selged põhjused arusaadavalt väljendamata (osundanud mitmetele

4

erinevatele faktidele – vahepealne õigeksmõistmine, valvuri käsk, eluaegse vangi ütluste eelistamine tema ütlustele, kaitseõiguse rikkumine ringkonnakohtus). Kohus peab oluliseks rõhutada, et mingil juhul ei ole süüdimõistetule etteheidetav süü mittetunnistamine. Samal ajal on kohtu arvates tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline aga arvestada kinnipeetava suhtumist toimepandusse, kuna ka seeläbi on võimalik hinnata, kas karistus on saavutanud oma eesmärgid (nii erikui ka üldpreventiivsed). Mõistagi on karistuse eesmärkide saavutamine kaheldav olukordades, kus süüdimõistetu on asunud positsioonile, et tema kuritegu sooritanud ei ole, teda on ebaõiglaselt süüdi mõistetud või on asunud oma teguviisi õigustama. Sellisel juhul ei ole kinnipeetava vabastamine kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna õiglustundega. 3.2. Individuaalset täitmiskava on Olaf Tšarnetski täitnud vastavalt isiklikule motivatsioonile ja vangla võimalustele. Vangla hinnangul on Olaf Tšarnetski motiveeritud maandama kuriteopõhiseid riske ja läbima ettenähtud taasühiskonnastavaid tegevusi. Olaf Tšarnetski on osalenud majandusabitöödel ja käesolevalt on alustanud sotsiaalprogrammiga Õige Hetk. Distsiplinaarkaristused puuduvad. 3.3. Enne vangistust elas Olaf Tšarnetski koos elukaaslase ja lastega xxxxxxx. Vabanemise korral soovib Olaf Tšarnetski esialgu elama asuda oma invaliidist ema juurde, kes vajab hooldamist. Perekonda kuuluvad veel abikaasa, poeg ja tütar. Töökoht Olaf Tšarnetskil puudub, ta on pensionär, kuid ta sooviks midagi leida, sest haginõudeid tuleb tasuda. Enda hinnangul tuleb ta vabaduses hästi toime elektroonilise järelevalvega ning kohtu määratud kohustustega. 4. Kohus, võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Olaf Tšarnetski tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et kuigi Olaf Tšarnetski suhtes esineb positiivseid asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal, toetav perekond, sissetulek pensioni näol, elukoht), ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt just kuriteo toimepanemise asjaolud ja fakt, et kohtu arvates ei ole Olaf Tšarnetski poolt senini ärakantud karistus proportsionaalne toimepandud kuriteoga. Kohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus olla veendunud ka selles, et Olaf Tšarnetski suhtes on mõistetud karistus täitnud oma eesmärgid. Eeltoodust tulenevalt tuleb Olaf Tšarnetski jätta tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik