3-14-51926/17 · 3-14-51926/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51926

Haldusasi I.A.i kaebus Tallinna Vangla vastu Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus I.A.ile. 2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri teadmiseks kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 01.09.2014 esitas I.A. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles kaebaja palub kohtul tuvastada Tallinna Vangla käskkirjade nr 1414-d, 1466-d, 1467-d ja 1497-d õigusvastasus. Kaebuse esitaja põhjendab kaebust sellega, et viidatud käskkirjade koostamisel ei ole arvestatud faktiliste asjaoludega ning sellega, mis tingis kaebaja poolt vastavate rikkumiste toimepanemise (konflikt kaaskinnipeetavatega, kaebaja avalduse tema ümberpaigutamiseks teise kambrisse rahuldamata jätmine ja tema psüühiline seisund). Kaebaja märgib, et viidatud käskkirjadega karistati teda distsiplinaarkorras kartseriga kokku 57 ööpäeva. Kaebaja leiab, et vastavad karistused ei olnud proportsionaalsed. Kaebaja selgitab, et vastava kaebuse esitamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks, kuna kaebaja soovib esitada hiljem kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

Kaebaja taotleb kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamist maksejõuetuse tõttu lisades menetlusabi taotluse ning majandusliku seisundi teatise.

Kaebaja on lisanud kaebusele oma haigusloost väljavõtted (tl 6 ja 8) ja Tallinna Vangla 07.10.2013 vastuse nr 5-8/13/31218-2.

2. 03.09.2014 saabus kohtule I.A.i riigi õigusabi taotlus.

I.A. märgib taotluses, et esitas 01.09.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse seoses kambris nr 208 juhtunuga ja 57 päevase kartserikaristusega.

2

Samas esitas I.A. taotluse kohaselt Tallinna Vanglale vaide koos tähtaja ennistamise taotlusega seoses distsiplinaarkaristuse käskkirjadega nr 1466-d, 1468-d ja 1497-d. Kaebaja taotleb riigi õigusabi, kuna ei oma õiguslikku haridust ega mõistust nende asjade vaidlustamiseks.

I.A. viitab, et vajab riigi õigusabi seoses järgmiste probleemidega: 1) 17.05.2013-24.09.2013 viibis I.A. tugevdatud režiimil kambrites, kus tuli olla 23 tundi koos kinipeetavtega, kellega oli tal konflikt (suitsetamise pärast), millest tulenevalt palus ta ennast ka 22.08.2013 viia üle teise kambrisse. Seoses sellega lõhkus kaebaja ära mitu korda akna, mille eest karistati kaebajat distsiplinaarkorras. 2) 22.07.2014.18.08.2014 viibis kaebaja esimese üksuse kambris nr 144, mis ei vastanud nõuetele – õhku ei olnud (palavus), kamber ei vastanud nõuetel (soovib ekspertiisi), kambris oli varas, kellega oli kaebajal konflikt; 3) asjaolusid ei uuritud piisavalt ning jäeti välja selgitamata kaebaja motiivid. Kaebaja viitab ka haldusasjale nr 3-13-70099, kus tuvastati, et kaebaja juhtumit uuriti pinnapealselt 2013 aastal. Ei uuritud, miks toimus akende lõhkumine, põleng, uputamine, samuti kuidas mõjutas kaebaja psüühikat teiste kinnipeetavate poolt enda lõikumine jne.

Taotleja leiab, et temale käskirjade nr 1414-d, 1466-d, 1467-d ja 1497-d alusel määratud karistusi tuleb lühendada 12 päeva võrra riigivastutuse seaduse § 11 alusel ning kaebaja vajab selleks õigusabi.

3. 09.09.2014 kohtunõudega palus kohus Tallinna Vanglal esitada kohtule kõik I.A.i poolt märgitud Tallinna Vangla käskkirjad koos vastavate haldusmenetluse materjalidega. Samuti palus kohus teatada, kas ja millised I.A.i poolt nimetatud käskkirjad on ta vaidlustanud vaide korras Tallinna Vanglas koos vastavate haldusmenetluse materjalidega. Menetlusabi taotluse lahendamiseks palus kohus esitada ka I.A.i (isikukood: xxxxxxxxxx) K-Raha väljavõtte perioodi 25.08.2014-03.09.2014 kohta.

Palutud materjalid saabusid kohtule 15.09.2014.

4. 22.09.2014 määrusega jättis kohus I.A.i kaebuse ja taotluse riigi õigusabi saamiseks käiguta ja andis I.A.ile aega kaebuses esinevate puuduste sh kaebuse eesmärgi ja nõude täpsustamiseks ja riigi õigusabi taotluses esinevate puuduste sh riigi õigusabi taotlusega seotud nõude täpsustamiseks, kõrvaldamiseks 15 päeva arvates käesoleva määruse kättesaamisest.

5. 16.09.2014 esitas I.A. kohtule täiendava menetlusdokumendi koos K-Raha väljavõttega, mis saabus tõlkest peale kohtu 22.09.2014 määruse tegemist.

6. 25.09.2014 saabus kohtule kaebaja avaldus, milles kaebaja palub tagastada kõik tema poolt esitatud materjalid, et kaebaja saaks esitada kahju hüvitamise nõude Tallinna Vanglale vastavalt kohtu 22.09.2014 määruses lk 4 märgitud selgitustele. Kaebaja märgib, et kui tema avaldust seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei lahendata, siis esitab ta kahju nõude kohtule.

7. 22.10.2014 määrusega jättis kohus I.A.i 25.09.2014 avalduse käiguta. Kohus palus kaebajal teatada, kas ta soovis ühtlasi kohtule teatada, et ta loobub käesolevast kaebusest ja kohtu 22.09.2014 määrust täitma ei asu, kuna esitab vastavalt kohtu poolt antud soovitusele koheselt tõhusama nõude ehk kahju hüvitamise nõude vanglale ja hiljem vajadusel kohtule. Ühtlasi märkis kohus, et kui kohus mõistis kaebaja 25.09.2014 avaldust ebaõigesti ja kaebaja soovib esitatud kaebuse menetluse jätkamist, siis tuleb tal täita käesoleva määruse täitmise ajaks kõik 22.09.2014 määruses märgitud nõuded.

3

8. 27.10.2014 esitas kaebuse esitaja kohtule menetluse peatamise taotluse, kuna kaebaja esitas 25.09.2014 mittevaralise kahju hüvitamise nõude vanglale seoses samade käskkirjadega ning paralleelselt kahe asja menetlemine ei ole võimalik. Kaebaja palub seega käesoleva haldusasja menetluse peatada, kuni kaebaja kahju hüvitamise nõude lahendamiseni. Kaebaja märgib, et tema oma kaebusest ei loobu.

9. Vastuseks kohtunõudele edastas Tallinna Vangla kohtule I.A.i 25.09.2014 kahju hüvitamise nõude (tl 155-159) ning teatas, et seda veel lahendada ei ole jõutud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Halduskohtumenetlus seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

11. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse paludes tuvastada Tallinna Vangla käskkirjade nr 1414- d, 1466-d, 1467-d ja 1497-d õigusvastasus. Kaebaja on märkinud, et kaebuse esitamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks, kuna kaebaja soovib esitada tulevikus kahju hüvitamise nõude vanglale.

Kohus tõlgendades kaebaja kaebust saab aru, et kaebaja leiab, et talle on tekitatud mittevaralist kahju käskkirjade nr 1414-d, 1466-d, 1467-d, 1468-d ja 1497-d alusel järjest kantud ebaproportsionaalselt pika kartserikaristusega (kokku 57 ööpäeva) ja sellest tulenevalt palus kaebaja kohtule esitatud kaebuses tuvastada ka vastavate käskkirjade õigusvastasus.

Kuigi kaebajal tuli seda täiendavalt kinnitada ja kaebaja kohtule sisuliselt vastu ei vaielnud, siis loeb kohus, et kaebaja soovis vastava nõude - tuvastada käskkirjade nr 1414-d, 1466-d, 1467-d, 1468-d ja 1497-d alusel määratud ja järjest kantud ebaproportsionaalselt pika kartserikaristuse (kokku 57 ööpäeva) õigusvastasus - kohtule esitada.

Samas on kohus seisukohal, et kaebaja tuvastamiskaebusega ei ole võimalik saavutada enam kaebuse eesmärki. Samuti ei ole vastava nõude esitamine enam vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

Nimelt kohtule Tallinna Vangla poolt esitatud I.A.i kahju hüvitamise nõudest vangale (tl 155-159) nähtub, et kaebuse esitaja on esitatud samal alusel juba Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude (kuigi kaebaja on oma taotluse pealkirjas märkinud ainult käskkirjad nr 1414-d, 1466-d ja 1497-d, siis taotluse tekstist on aru saadav, et kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist ka käskkirjade nr 1467-d ja 1468-d alusel kantud ebaproportsionaalselt pika kartserikaristuse ja asjaolude pinnapealse uurimise eest), mis on tõhusam õiguskaitsevahend ja mille kasutamist soovitas kaebajale ka kohus.

Peale vastava mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamist vangla poolt (või tähtaegselt lahendamata jätmist) on kaebajal võimalik pöörduda kohtu poole uue kaebusega ja seda juba mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, millega on ühtlasi hõlmatatud ka õigusvastasuse tuvastamise nõue (vt HKMS § 41 lg 5).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas samade distsiplinaarkäskkirjade alusel kokku kantud ebaproportsionaalselt pika kartserikarisutse (kokku 57 ööpäeva) suhtes õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlemine ei ole enam eesmärgipärane ega vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja on asunud oma õigusi realiseerima juba kahju nõude menetluses.

Samuti ei pea kohus vajalikuks rahuldada kaebuse esitaja taotlust käesoleva haldusasja menetluse peatamiseks, kuni vastava haldusmenetluse lõppemiseni. HKMS § 95 lg 1 kohaselt võib kohus

4

juhul, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole, kuna tuvastamisnõude lahendamine ei sõltu kuidagi kahju hüvitamise nõude menetlusest. Samas ei ole nagu ka kaebaja ise õigesti märgib kahe paralleelse menetluse jätkamine otstarbekas, eriti veel arvestades asjaolu, et kahju hüvitamise nõue on sisuliselt hõlmatud ka õigusvastasuse tuvastamise nõudega.

Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab I.A.i esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

Kuna kohus tagastas I.A.i kaebuse, siis puudub vajadus ka I.A.i menetlusabi taotluse I.A.ile riigi õigusabi korras esindaja määramiseks lahendamiseks.

12. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik