3-14-52194/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-52194 Määruse kuupäev

19. november 2014 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Aleksei Maksimovi kaebus Resolutsioon

1. Jätta Aleksei Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

2. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus haldusasjas nr 3-14-52194.

3. Kaebus koos võimalike lisadega kuulub tagastamisele pärast käesoleva määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest

Asjaolud ja menetluse käik

1. Kinnipeetav Aleksei Maksimov esitas 23. septembril 2014 Tartu Halduskohtule avalduse, milles märgib, et pöördub kohtusse HKMS § 43 lg 2 alusel. Avalduse kohaselt palub A. Maksimov vabastust riigilõivu tasumisest. Avaldusele on lisatud Tartu Vangla kaudu Justiitsministeeriumile adresseeritud 3. veebruari 2014 vene keelne kahju hüvitamise nõue. Kaebaja palub anda kaitsjat.

2. Kohus käsitas A. Maksimovi avaldusena pealkirjastatud pöördumist kaebusena. Tartu Halduskohtu 27. oktoobri 2014 määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti kaebajale võimalus kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

3. novembril 2014 saabus halduskohtusse A. Maksimovi pöördumine, milles kaebaja märgib, et ta sai kätte 27. oktoobri 2014 määruse. Kaebaja viitab sellele, et talle ei ole siiani võimaldatud kaitsjat, rikutud on võrdsuse põhimõtet ja et ta ootab kaitsjat. Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Tartu Halduskohus andis 27. oktoobri 2014 määrusega kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 27. oktoobri 2014 määruse kätte 31. oktoobril 2014.

Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 1. novembril 2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 10. november 2014. Kohus selgitas kaebajale 27. oktoobri 2014 määruses, et kaebajal tuleb kaebuses märkida kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37. Kuna kaebuses puudus igasugune viide vaidlustatavale haldusorgani tegevusele, siis seetõttu tuli kaebajal vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 6 ja 7 välja tuua ka vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetus, kuupäev, number ja selle andnud või teinud haldusorgan ning kaebuse faktiline põhjendus ehk miks kaebaja leiab, et mingi haldusorgani toiming või haldusakt on õigusvastane. Ühtlasi tuli kaebajal vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 nimetada tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus selgitas kaebajale lisaks ka kahju hüvitamise nõudes kaebuse esitamise korda. Kaebaja ei ole kohtu poolt antud tähtajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud ega esitanud ka taotlust puuduste tähtaja pikendamiseks. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse nõuet ja alust sisustama kaebusele lisatud dokumentide pinnalt. Kohus selgitas kaebuse käiguta jätmise määruses, et kaebajal tuleb esitada nõuetele vastav kaebus, vastasel juhul tagastab kohus kaebuse, kuna esitatud kujul ei ole see menetletav. Kaebajal oli võimalus kaebust täpsustada. Kuna kaebaja ei ole esitanud kohtule nõuetele vastavat kaebust, siis ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38.

4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

5. Seonduvalt kaebaja poolt esitatud riigilõivust vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus tagastatakse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.

6. Kaebaja on esialgses kaebuses ja kohtus 3. novembril 2014 registreeritud pöördumises märkinud, et ootab kaitsjat. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab kaebaja taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika, kuid see ei tähenda seda, et kaebaja ei peaks kaebuse menetlemiseks vajalike asjaolude väljaselgitamisele kaasa aitama. Kohus leiab, et kaebaja oli võimeline iseseisvalt vastama halduskohtu 27. oktoobri 2014 määrusele, milles kaebajal paluti kõrvaldada kaebuses esinevad puudused. Kaebaja ei vajanud selleks juriidilist abi, sest kaebuse aluseks olevatest asjaoludest on teadlik vaid kaebaja ise. Kaebuse nõude esitamine ning selle aluseks olevate asjaolude kirjeldamine, kaebuse põhjendamine, tõendite esitamine ja asja läbivaatamise vormi täpsustamine on võimalik ka juriidilisi teadmisi omamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik