3-14-50175/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 19. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50175 Haldusasi L.L.i kaebus AS Ühisteenused 11.12.2013 viivistasu otsuse nr 0066013429 tühistamiseks ning tasutud viivistasu tagastamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja: L.L. Vastustaja: AS Ühisteenused Vastustaja seaduslik esindaja: Hendo Priimägi Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 3. Sekretäril edastada kohtuotsus kaebajale ja vastustajale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest ehk hiljemalt 19.12.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 11.12.2013 kell 08:29 koostas AS Ühisteenused viivistasu otsuse nr 0066013429 mootorsõidukile BMW, registreerimismärgiga xxxxxx Maneeži tn 5 kõrval, kuna parkimistasu oli maksmata. 2. 12.12.2013 esitas L.L. Tallinna Transpordiametile viivistasu otsuse nr 0066013429 peale vaide, kus palus viivistasu otsuse tühistamist ja tasutud viivistasu tagastamist. Tallinna Transpordiamet jättis 13.01.2013 vaideotsusega nr 89218 vaide rahuldamata.

2

3. 12.02.2014 (koos 18.03.2014 kaebuse täpsustusega) saabus Tallinna Halduskohtule L.L.i kaebus AS Ühisteenused 11.12.2013 viivistasu otsuse nr 0066013429 tühistamiseks ning tasutud viivistasu tagastamiseks. 4. 26.03.2014 määrusega võttis kohus L.L.i kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks AS Ühisteenused ning viis läbi eelmenetluse. 23.10.2014 määrusega (tl 43-44) määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ning määras menetlusosalistele lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja ning kohtuotsuse kuulutamise aja. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED 5. Kaebaja palub tühistada AS Ühisteenused viivistasu otsuse nr 0066013429 ja tagastada tasutud trahvisumma alljärgnevatel põhjustel. 5.1. Kaebaja selgitab, et viivistasu otsuses nr 0066013429 märgitud parkimiskoha aadress, Maneeži tn 5 kõrval, ei ole õige. Sõiduk oli pargitud Maneeži tn 7A elektri-alajaama kõrval. 5.2. Riigikohtu 16.03.2005 lahendis nr 3-3-1-8-05 (p 12) on kolleegium jõudnud seisukohale, et parkimistasu või viivistasu ei tohi võtta parkimise eest kohas, kus parkimine ei ole õiguspärane, ega määrata ka viivistasu parkimise õigusvastasuse korral. Vaidlustatava viivistasu määramise ajal oli sõiduk pargitud Maneeži tn 7A elektri-alajaama kõrval (osundan, et viivistasu otsusel märgitud parkimiskoht ei ole õige). Majandusja kommunikatsiooniministri 26.03.2007 määrus nr 19 „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 2 lg 6 sätestab, et alajaama seinast 2 meetri kaugusele ulatub kaitsevöönd. Elektriohutusseaduse § 12 sätestab, et elektripaigaldise kaitsevööndis kehtivad ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kasutuspiirangud, seejuures on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele ning tekitada olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda. Sõidukite parkimisel kaitsevööndis, vahetus läheduses alajaamale, tuleb arvestada, et alajaamast tulenev elektromagnetväli mõjub sõidukile, kuna auto kere on maast isoleeritud (rehvid), siis indutseeritakse auto keresse elektrilaeng, mis võib olla ohtlik näiteks südamehaigele inimesele ja tundlikuma auto elektrisüsteemile. Eeltoodut tõlgendades leiab kaebaja, et parkimine elektripaigaldise kaitsevööndis ei saa olla õiguspäraselt korraldatud ning vaidlustatav viivistasuotsus on seega õigustühine. Tallinna Transpordiamet ei käsitlenud oma vastuses, milles teavitati, et vaiet viivistasu otsusele ei rahuldata, osundatud elektrirajatise kaitsevööndis parkimise õiguspärasust. 5.5. Tõendamaks asjaolu, et Maneeži 7A asub alajaam esitab kaebaja väljavõtte Ehitisregistrist: http://www.ehr.ee/v12.aspx?loc=0197&pageNr=0 .

VASTUSTAJA SEISUKOHAD 6. Vastustaja leiab, et esitatud kaebus viivistasu otsuse 0066013429 tühistamise nõudes ei ole põhjendatud ja palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 6.1. Tallinna Linnavolikogu määrusega on kehtestatud tasuline parkimisala, mille kohaselt kaebuses ja viivistasu otsuses märgitud parkimiskoht kuulub kesklinna avaliku tasulise parkimisala hulka. 6.2. Asjaolu, et mootorsõiduk oli pargitud elektri-alajaama kõrval avalikku tasulisse parkimise alasse jääval alal, ei tähenda, et vastavas kohas parkimine on elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuse ja kaitsevööndis tegutsemise korra kohaselt keelatud. 6.3. Vastustaja hinnangul ei tulene elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuse ja kaitsevööndis tegutsemise korrast parkimise keeldu, kui elektripaigaldise omaniku poolt ei ole vastavas kohas

3

parkimise piirangut kehtestatud ja sellest liikluskorraldusvahendite või vastava märgistusega teada antud. 6.4. Käesoleval juhul ei olnud parkimiskohas pandud mõjualamärgile 387 vasturääkivaid liiklusmärke/infotahvleid, mis oleksid keelanud elektriala-jaama kõrval avalikku tasulisse parkimise alasse jääval alal parkimise ning kaebuse esitaja pidi seetõttu mootorsõidukit parkides arvestama parkimistasu maksmise kohustusega.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 7. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt. 8. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud: 8.1. 11.12.2013 kell 08:29 koostas AS Ühisteenused viivistasu töötaja Heikki Nuut viivistasu otsuse nr 0066013429 mootorsõidukile BMW, registreerimismärgiga xxxxxx Maneeži tn 5 kõrval, kuna parkimistasu oli maksmata (tl 23). 8.2. Sisulist vaidlust ei ole ka selles, et sõiduk BMW, registreerimismärgiga xxxxxx parkis 11.12.2013 kell 08:29 Maneeži tn 5 kõrval. Kuigi kaebaja viitab, et õige oleks olnud märkida aadressiks Maneeži tn 7A kõrval, siis puudub vaidlus sõiduki asukoha osas. Kohus märgib, et sisuliselt võib öelda, et auto asus ka Maneeži 5 kõrval, sest asukoha määramisel võib öelda ja õige olla, et objekt asub mitme teise objekti kõrval üheaegselt. Käesoleval juhul aga ei oma see vaieldav auto asukoha aadress kohtu hinnangul otsustavat tähendust, sest vastustaja ei ole vastu vaielnud, et kaebaja sõiduk asus kohtule esitatud fotol (tl 2 ja tl 21) märgitud kohas ja sellele ei vaidle vastu ka kaebaja. Kohus märgib, et isegi, kui lugeda, et vaidlusalusele otsusele on ebatäpselt märgitud aadress, ei muuda see otsust õigusvastaseks, sest tegemist oleks käesoleva asja asjaolusid arvestades HKMS § 58 nimetatud vorminõuete rikkumisega, mis ei mõjutanud asja otsustamist, kuna lisamaterjalist (foto) on auto asukoht üheselt tuvastatav ja selle üle vaidlust ei ole. Vaidlust ei ole ka selles, et nii Maneeži 5 kui ka 7A asuvad südalinna parkimistsoonis ja kaebuse esitaja ei olnud parkimistasu maksnud. 8.3. Vaidlust ei ole ka küsimuses, et sõiduki BMW, registreerimismärgiga xxxxxx omanikuks on L.L. (vt tl 24 ja selle pöördel). 8.4. Samuti on tõendatud, et kaebaja vaidlustas VTO Tallinna Transpordiametis (edaspidi TTA) vaide korras, kes oma 13.01.2014 vaideotsusega nr 89218 jättis vaide rahuldamata (vt tl 5-10). 8.5. Kohus leiab, et asjas on ehitisregistri väljavõttega tõendatud, et Maneeži tn 7A aadressil asub 6-35 kV alajaam ja jaotusseade (tl 22) ja vaidlust ei ole selles, et kaebaja sõiduk BMW, registreerimismärgiga xxxxxx parkis selle kaitsevööndis (tl 2 ja 21 foto). 9. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas AS-l Ühisteenused oli õigus teha sõidukile BMW, registreerimismärgiga xxxxxx, mis parkis 11.12.2013 kell 08:29 Maneeži tn 5 kõrval tl 2 fotol nähtavas kohas, so alajaama kõrval viivistasu otsus või mitte arvestades, et Majandusja kommunikatsiooniministri 26.03.2007 määrus nr 19 „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ (edaspidi Määrus nr 19) § 2 lg 6 sätestab, et alajaama ja jaotusseadme seinast 2 meetri kaugusele ulatub kaitsevöönd. Elektriohutusseaduse (EIOS) § 12 lg 2 sätestab, et elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis massiüritusi.

4

10. Kohus leiab, et kaebaja on küll õigesti välja toonud, et Riigikohus on oma 16.03.2005 lahendis nr 3-3-1-8-05 (p 12) jõudnud seisukohale, et parkimistasu või viivistasu ei tohi võtta parkimise eest kohas, kus parkimine on seaduse järgi üldse keelatud. Samas on kohus seisukohal, et kaebaja poolt viidatud Määruse nr 19 § 2 lg 6 ning EIOS § 12 ei tulene keeldu parkida elektripaigaldise kõrvale, millest tulenevalt võiks olla viivistasu otsuse tegemine õigusvastane. Ka ei ole kaebuse esitaja väitnud ega tõendanud, et vastav ala ei oleks Tallinna linnale kuuluv parkimisala vaatamata sellele, et tegemist on alajaama jaotusseadme kaitsevööndiga. Kohus märgib, et kuigi antud juhul on tegemist alajaama jaotusseadme kaitsevööndiga, ei tulene ühestki õigusaktist otsest keeldu kasutada seda ala parkimiskohtadena, kui sellega ei tekitata elektripaigaldise kahjustamise ohtu (vt Määrus nr 19 § 6 lg 1). Samuti ei ole antud juhul tegemist olukorraga, kus kaebaja oleks takistanud juurdepääsu elektripaigaldisele. Seda ei ole kaebaja ka oma kaebuses väitnud. Elektripaigaldise kaitsevööndi eesmärk on eelkõige kaitsta elektripaigaldist ja vältida selle kahjustumist, mille tagajärjel võiks omakorda tekitada oht inimesele, varale või keskkonnale. Sellest tulenevalt on kehtestatud ka piirangud EIOS § 12 lg 3, mille kohaselt on elektripaigaldise omaniku loata keelatud 1) elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, sealhulgas ehitada tanklat, ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamisja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) veekaabelliinide kaitsevööndis veesõidukiga ankrusse heita, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd; 3) õhuliinide kaitsevööndis sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri; 4) kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis ehitada traattarasid ning rajada loomade joogikohti; 5) maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning ladustada ja teisaldada raskusi. Seega ei ole vastavate piirangute all nimetatud parkimist ja selle korraldamist. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja õigesti märkinud, et elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuse ja kaitsevööndis tegutsemise korrast parkimise keeldu ei tulene, kui elektripaigaldise omaniku poolt ei ole vastavas kohas parkimise piirangut kehtestatud ja sellest liikluskorraldusvahendite või vastava märgistusega teada antud. Järelikult oli sõidukile BMW, registreerimismärgiga xxxxxx, mis parkis 11.12.2013 kell 08:29 Maneeži tn 5 kõrval tl 2 fotol nähtavas kohas alajaama kõrval selle kaitsevööndis parkimistasu maksmata õigus koostada viivistasu otsus. 11. Viivistasu otsuse võis koostada lähtudes alljärgnevalt märgitud regulatsioonist. LS § 187 lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki ja selle haagise juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. LS § 187 lg 5 sätestab, et parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (edaspidi Määrus nr 30) vaidlusaluse viivistasu otsuse koostamise ajal kehtinud redaktsiooni § 6 lg 3 p 2 kohaselt on avaliku tasulise parkimisala südalinna tsoon piiritletud Vabaduse väljaku, Kaarli puiestee, Toompuiestee, Tõnismäe, Pärnu maantee, Liivalaia tänava, Pronksi tänava, Jõe tänava, Ahtri tänava, Mere puiestee, Viru väljaku, Pärnu maantee ja

5

Vabaduse väljakuga. Nii Maneeži tn 5 kui ka Maneeži tn 7A asuvad südalinna tasulises parkimistsoonis. Määruse nr 30 § 9 sätestab maksumäärad tasulisel valveta parkimisalal. Määruse nr 30 vaidlusaluse VTO tegemise ajal kehtinud redaktsiooni § 9 lg 2 p 2 kohaselt on maksumääraks parkimisel südalinna tsoonis iga alustatud parkimisminuti kohta 0,038 eurot (va esimesed 15 minutit). Määruse nr 30 § 8 lg 1 p 2 kohaselt on mootorsõiduki tasulise parkimise aeg südalinna tsoonis esmaspäevast kuni reedeni kell 07:00 kuni 19:00 ja laupäeval kella 08:00 kuni 15:00 ning pühapäeval tasuta. LS § 188 lg 1 kohaselt teeb parkimisjärelevalvet teostav ametiisik viivistasu määramise otsuse kui: 1) parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi; 2) tasutud parkimisaega on ületatud; 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või 4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole LS § 187 lõikes 5 sätestatu kohaselt. Määruse nr 30 § 13 lg 1 sätestab, et parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse (edaspidi viivistasu otsus), kui: 1) parkimistasu on maksmata; 2) tasutud parkimisaega on ületatud; 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud; 4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud määruse §-s 4 sätestatu kohaselt; 5) parkimistasu on tasutud väiksema määra järgi. Kuivõrd käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebuse esitaja sõiduk parkis 11.12.2013 kell 08:29 Maneeži tn 5 kõrval tl 2 fotol nähtavas kohas parkimistasu maksmata, siis tulenevalt eeltoodust oli AS-l Ühisteenused õigus teha kaebajale viivistasu otsus määruses sätestatud suuruses (vt Määruse nr 30 § 13 lg 7). Eeltoodut arvestades on vaidlustatud viivistasu otsus õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Kuna viivistasu otsus on õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu, siis jääb rahuldamata ka kaebuse esitaja kohustamisnõue tasutud viivistasu tagastamiseks. 12. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust kohtukulude väljamõistmiseks. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik