3-14-51393/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 19.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51393 Haldusasi Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.09.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.09.2014. a määrus muutmata. 2. Jätta määruskaebuse esitaja taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Määruskaebuse esitaja esitas 06.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3), milles märkis, et ta sai Tartu Vangla 02.07.2014. a vastused nr 1-13/824-2 ja 1-13/826-2. Määruskaebuse esitaja selgitas, et ta ei ole nõus vastusega ning esitab hagi 5000 eurot selle eest, et ta viibib vanglas ebaseaduslikult, kuna puudub 25.04.2003 jõustunud kohtuotsus nr 2- 1-103. 2. Tartu Halduskohus 10.09.2014. a määrusega (tl 7-7p) tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 alusel. Halduskohus märkis, et HKMS § 43 lg 1 p 3 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitaja on esitanud käesolevas asjas nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema ebaseadusliku viibimisega Tartu Vanglas. Halduskohus viitas, et kohtute infosüsteemist nähtub, et

määruskaebuse esitaja on ka haldusasjas nr 3-14-50531 esitanud Tartu Halduskohtule hüvitamiskaebuse, milles kirjeldas, et tema suhtes kohtuasjas nr 2-1-103/03 tehtud kohtuotsus ei saanud jõustuda, kuna puudub 25.04.2003 toimunud kohtuistungil viibinud kohtuniku, Mihhail Komtšatnikovi allkiri, ning väitis mittevaralise kahju tekkimist seoses ebaseadusliku viibimisega kinnipidamisasutuses. Halduskohtu hinnangul on käesolevas asjas hüvitamiskaebus eelviidatud osas esitatud sama nõudega ja samal alusel nagu haldusasjas nr 314-50531. Halduskohus selgitas, et haldusasjas nr 3-14-50531 on halduskohus tagastanud määruskaebuse esitaja kaebuse. Määruskaebuse esitaja on tagastamise määruse vaidlustanud ja määruskaebuse menetlemine on pooleli. Halduskohus märkis, et seega puudub kohtuasjas nr 314-50531 jõustunud lõpplahend ning varasem kaebus on kohtu menetluses. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. Määruskaebuse esitaja esitas 24.09.2014 määruskaebuse (tl 13), milles märkis, et siiani ei ole antud kaitsjat. Määruskaebuse esitaja lisas, et ei ole selge kohtunike positsioon ning arvamus on tema jaoks arusaamatu. Määruskaebuse esitaja palus vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole sissetulekut. 4. Tartu Halduskohus 10.10.2014. a määrusega (tl 18-18p) jättis käiguta määruskaebuse esitaja määruskaebuse ja andis puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Halduskohus märkis, et määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleb määruskaebuse esitajal märkida ringkonnakohtule esitatav taotlus (HKMS § 205 lg 1 p 3) ja määruskaebuse põhjendus (HKMS § 205 lg 1 p 4). Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitaja ei ole oma määruskaebuses märkinud ringkonnakohtule esitatavat taotlust ning ilma taotluseta ei ole halduskohtul võimalik määruskaebust menetleda. Halduskohus lisas, et määruskaebuse esitaja ei ole sisuliselt määruskaebust põhjendanud, märkides vaid, et kohtuniku arvamus on arusaamatu ning tal ei ole endiselt kaitsjat. Määruskaebuse esitaja ei ole selgitanud, mille poolest on tema kaebuse tagastamine õigusvastane. 5. Määruskaebuse esitaja esitas 26.10.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 23), milles märkis, et ta sai 10.10.2014. a määruse. Määruskaebuse esitaja lisas, et siiani ei ole talle antud kaitsjat ja ta ootab kaitsjat. 6. Tartu Halduskohus 11.11.2014. a määrusega (tl 29-29p) vabastas määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10.09.2014. a määrusele; jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10.09.2014. a määrusele ning edastas määruskaebuse läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 10.09.2014. a määruse üle, millega halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse. 8. Esmalt lahendab ringkonnakohus 24.09.2014 esitatud määruskaebuse (I). Seejärel võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebuse esitaja esitatud riigi õigusabi taotluse osas (II). I 2 2

9. 10.09.2014. a määrusest nähtuvalt tagastas halduskohus määruskaebuse esitaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. HKMS § 43 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab halduskohus kontrollima, kas kaebaja on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning kas varasem kaebus on juba menetluses. Kui määruskaebuse esitaja on esitanud juba kaebuse sama nõudega samal alusel, siis ei ole kaebuse esitamine lubatud ning kaebus tuleb määrusega tagastada juhinduvalt HKMS § 121 lg 1 p 3. 10. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas halduskohus on HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaldamisel õigesti veendunud, et määruskaebuse esitaja on esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on menetluses. 11. Õige on halduskohtu seisukoht, et käesolevas asjas esitatud hüvitamiskaebus, millega määruskaebuse esitaja taotleb kahju hüvitamist seoses tema ebaseadusliku viibimisega Tartu Vanglas, on esitatud sama nõudega samal alusel nagu haldusasjas nr 3-1450531. Kohtute infosüsteemist nähtub, et määruskaebuse esitaja on ka haldusasjas nr 3-14-50531 esitanud hüvitamiskaebuse, milles taotleb kahju hüvitamist seoses tema ebaseadusliku viibimisega Tartu Vanglas, kuna puudub 25.04.2003 jõustunud kohtuotsus nr 2-1-103. 12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja 24.09.2014 esitatud määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.09.2014. a määruse muutmata. 13. 16.10.2014 pöördumises märkis määruskaebuse esitaja, et talle ei ole siiani antud kaitsjat ja ta ootab kaitsjat. Ringkonnakohus tõlgendab seda määruskaebuse esitaja soovina saada riigi õigusabi määruskaebuse läbivaatamisel. Ringkonnakohus ei nõustu Tartu Halduskohtu seisukohaga 11.11.2014. a määruses, et 25.09.2014. a määruskaebuses ja 26.10.2014. a pöördumises toodud viited kaitsja vajadusele on pigem määruskaebuse põhjendused ning mitte eraldiseisev taotlus riigi õigusabi määramiseks. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse osas seisukoha alljärgnevalt (II). II 14. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebuse esitaja 16.10.2014. a pöördumises märgitut tõlgendada taotlusena riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida määruskaebuse esitaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida määruskaebuse esitaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et 3 3

määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna määruskaebuse esitaja määruskaebus on ringkonnakohtule arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei mõjuta määruskaebuse lahendamist, siis on määruskaebuse esitaja võimeline oma õigusi määruskaebuse esitamisel ise kaitsma, mistõttu jääb esitatud riigi õigusabi taotlus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 4 4