3-14-52098/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 19.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-52098 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 10 eurot seonduvalt vanglas juukselõikusmasina keeluga Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määrus resolutsiooni p 1 osas muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. A. Maksimov esitas 07.02.2014 ja 10.02.2014 Tartu Vanglale 56 venekeelset kahju hüvitamise taotlust. 2. Tartu Vangla jättis 18.02.2014. a otsusega nr 1-13/157-2 (tl 10) A. Maksimovi 07.02.2014 ja 10.02.2014 esitatud 56 venekeelset kahju hüvitamise taotlust menetlusse võtmata ning tagastas need A. Maksimovile. Tartu Vangla märkis, et kaebaja on võimeline eesti keeles kaitsma oma õigusi ning suhtlema vanglaametnikega (vangla sisekorraeeskiri § 491 lg 5). 3. A. Maksimov esitas 15.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2), milles märkis, et ta sai Tartu Vangla vastuse nr 1-13/175-2 ja ta ei ole nõus vastusega. Kaebaja selgitas, et ta pöördub kohtusse hagiga 10 eurot. Lisaks palus A. Maksimov vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, kuna tal ei ole vahendeid. 4. Tartu Halduskohus 30.09.2014. a määrusega (tl 29-30) tagastas A. Maksimovi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus leidis, et kuivõrd kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla kahju

hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt ja sellest tulenevalt on kaebajal kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla vastusest nähtuvalt on vangla keeldunud kaebaja 07.02.2014 ja 10.02.2014 esitatud 56 venekeelse kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmisest ning need on tagastatud põhjusel, et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta (VSkE § 491 lg 5). Halduskohus selgitas, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse. Kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui hüvitamistaotlus tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks pidanud kinni vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast (Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-2392). Halduskohus leidis, et käesoleval juhul on Tartu Vangla A. Maksimovi kahju hüvitamise taotluse tagastanud õiguspäraselt. 5. A. Maksimov esitas 12.10.2014 määruskaebuse (tl 37-38), milles märkis, et ta sai 30.09.2014. a määruse ning ta ei ole nõus kohtuniku arvamusega. Kaebaja selgitas, et seejuures on absurdne väide, et kaebaja valdab eesti keelt hindele „hea“, kuna tal on ainult algkategooria „A“, mis ei saa olla näitajaks eesti keele oskamise kohta. Lisaks märkis A. Maksimov, et siiani ei ole kaitsjat ning ta ootab kaitsjat. 6. Tartu Halduskohus 29.10.2014. a määrusega (tl 45-46) jättis A. Maksimovi taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata; vabastas A. Maksimovi riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 30.09.2014. a määrusele; võttis menetlusse A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.09.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 ja p 6 alusel rahuldamata. Halduskohus märkis, et mõistab käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Halduskohus selgitas, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, ja leidis, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et A. Maksimov on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Halduskohus selgitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Halduskohus selgitas, et samuti välistab kaebajale riigi õigusabi andmise RÕS § 7 lg 1 p 6, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Halduskohus märkis, et kaebuse sisust nähtuvalt võib teha järelduse, et kaebaja taotleb hüvitist mittevaralise kahju tekitamise eest. Seega ei ole riigi õigusabi andmine lubatav, kuna asjas ei esine tungivat avalikku huvi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. A. Maksimov esitas 04.11.2014 määruskaebuse, milles märkis, et ta sai 29.10.2014. a määruse. Kaebaja selgitas, et siiani ei ole kaitsjat ning ta ootab kaitsjat. 8. Tartu Halduskohus 12.11.2014. a määrusega võttis menetlusse A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale; jättis 2 2

määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määruse üle, millega halduskohus jättis rahuldamata A. Maksimovi taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 1). 10. HKMS § 2 lg 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p 1 osas. Kuigi 04.11.2014 esitatud määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, nähtub selles märgitust, et kaebaja soovib vaidlustada 29.10.2014. a määrust, kuna määruskaebusele on lisatud käesolevas asjas tehtud halduskohtu 29.10.2014. a määrus ning määruskaebuse põhjendused seonduvad vaid kaitsja andmata jätmisega. Eeltoodust järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määruse resolutsiooni p 1 osas. 11. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 6 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4. 12. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. 13. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Maksimovi 04.11.2014. a määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.10.2014. a määruse resolutsiooni p 1 osas muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 3 3