2-14-53698/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus, Haapsalu kohtumaja Kohtunik Tambet Grauberg Tsiviilasja number 2-14-53698 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

19. november 2014.a. Haapsalu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasi * * hagi * * vastu igakuise elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 1597,50 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja * *, isikukood *, elukoht * Hageja seaduslik esindaja * *, isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja * *, isikukood *, elukoht * Kohtuistung 17.09.2014.a., 09.10.2014.a. määratud kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista * * kasuks välja elatis 177,50 eurot (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, alates 29.06.2014.a. kuni * * täisealiseks saamiseni *.

3. Hagejale * * makstav elatis tuleb kostjal * * kanda hagejate seadusliku esindaja * * arveldusarvele nr * iga kuu 15. kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.

4. Käesoleva kohtuotsuse ärakiri saata menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

2-14-53698

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. 29.06.2014.a. esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja seaduslike esindaja * *kostjalt * * välja mõista elatis miinimummääras, so 177,50 eurot igakuiselt * * kasuks, kuid mitte vähem kui 1/2 maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärust kuni hageja täisealiseks saamiseni *. /tl 2-3/ Kostjalt * * on tsiviilasjas nr 2-12-48812 välja mõistetud tagaseljaotsusega 16. mai 2013. a Haapsalu kohtumajas * * elatis 130 € kuus /tl 39-40/. hageja seaduslik esindaja leiab, et elukallidus on tõusnud, samuti peab * * käima tihti Pärnus hambakliinikus arstil, mis on transpordi tõttu kulukas. * * kasvamisega suurenevad ka tema vajadused. Hageja * * seaduslik esindaja * * kasvatab kodus viite alaealist last, kellest vanim on 13 ja noorim hetkel 7 aastane, septembri 2014.a. sünnib perre kuues laps ja selle tõttu ei ole võimalik tervislikel põhjustel tööl käia olen kodus haigus lehel. abikaasa käib küll tööl aga perel on võlakohustused, mis võtavad enamuse sissetulekutest. 03.07.2014.a. on hageja seaduslik esindaja täpsustanud hagiavaldus märkides, et * *igakuised kulutused kuus on: transpordi kulud 80 €, toidule 50-80€, riietele 150 €, eluasemele 50 € ja hügieenitarbed 25 €. Tegelik igakuine kulutus hageja kohta on ligikaudu 435 eurot, seetõttu peaks hageja esindaja hinnangul kostja tasuma elatist vähemalt miinimummääras. Hageja seaduslik esindaja * * palub kostjal kanda elatis hageja seadusliku esindaja * kontole nr * /tl 17/. KOSTJA VASTUS

2. Kostja * * on kohtule 08.08.2014.a. edastatud vastuses hagile vastu vaielnud /tl 28/. kostja leiab, et tema selle aasta keskmine sissetulek on olnud 376 eurot kuus, millest 130 eurot on iga kuu maksnud * *pangaarvele. Kasvatab koos oma abikaasaga kahe ja poole aastast tütart, kellele kulub piisavalt raha. Peres kasvab ka varsti kolmeteistkümneseks saav kasutütar.* * poolt väljatoodud

435 eurot on väga suur summa lapse kohta. Kostja leiab, et tema palgast ei jagu suurema elatise maksmiseks. MENETLUSE KÄIK

3. 03.07.2014.a. jättis Pärnu Maakohus hagi käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks /tl 12-13/. 03.07.2014.a. on hageja seaduslik esindaja esitanud täiendatud hagiavalduse /tl 17/. 04.07.2014.a. võttis Pärnu maakohus hagiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust /tl 19/. 29.08.2014.a. määras kohus eelistungi /tl 30/. 17.09.2014.a. toimunud eelistungil jäi hageja esindaja hagiavalduses nimetatu juurde ja palus hagi rahuldada. Kohus andis tähtaja kuni 01.10.2014.a., et esitada pooled esitaksid oma isiklikud pangakontode väljavõtte ja kostja esitaks oma elukaaslase pangakonto väljavõtte ning põhistaks temaga koos elava lapsega seotud kulutuste suurust /tl 41-42/. 24.09.2014.a. esitas hageja seaduslik esindaja pangakontode väljavõtted /tl 46-67/. Kostja ei ole kohtule seisukohti ega ka tõendeid määratud ajaks esitanud. 09.10.2014.a. määras kohus kirjaliku menetluse võimaldades menetlusosalistel esitada Pärnu Maakohtule avaldusi ja seisukohti kuni 31.10.2014.a. /tl 71/. Pooled ei esitanud kohtule määratud tähtajaks täiendavaid seisukohti.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja seisukohtadega ning kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ja kostja, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise

2-14-53698

väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel.

5. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: ja kooselust on sündinud;

- hageja vanemate kooselu on lõppenud enne 2014. aastat;

- Pärnu Maakohtu 16. mai 2013. a otsusega tsiviilasjas nr * on kostjalt välja mõistetud * * elatis

130 eurot kuus /tl 39-40/.

6. PKS § 100 lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamisel. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Alates 01.01.2014.a. kehtiva palga alammäära järgi on elatise miinimum 177,50 eurot kuus ühe lapse kohta. Kohtu hinnangul ei ole kostja täitnud piisavalt ülalpidamise kohustust, sest * * on täitnud laste ülalpidamise kohustust ebapiisavas ulatuses, so vähem kui PKS § 101 lg 1 sätestatud alamääras lapse kohta.

Hageja on taotlenud elatise nõude rahuldamist suuremas ulatuses, so miinimummääras alates 29.06.2014.a. hagiavalduse esitamisest Pärnu Maakohtule. Kostja leiab, et temal puuduvad võimalused maksta hagejale igakuiselt elatist, sest kostjal on teine ülalpeetav laps ja kostja ainsaks sissetulekuks on palk 376 eurot kuus. PKS § 102 lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja ei ole kohtule esitanud põhistatud seisukohti selle kohta, miks esinevad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks allapoole miinimummäära ega esitanud tõendeid enda ja oma elukaaslase sissetulekute kohta. Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus.

Hageja esindaja on põhjendanud hagi suuremas ulatuses väljamõistmist asjaoluga, et lapse kasvamisega on kaasnenud suuremad kulutused. Kohus nõustub hagejaga leides, et kostja ei ole andnud hagejale piisavalt elatist. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (RKTKo 3-2-1-69-13, p 17). PKS § 101 lg 1 sätestab elatise väikseima suuruse, mida saab korrigeerida PKS § 102 lg 1 sätestatud erandlikele asjaoludele tuginedes. Kohus leiab, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aastal valminud uurimus "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika").

Seega ei tohi üldjuhul lapsele välja mõistetav elatis olla väiksem, kui PKS § 101 lg 1 sätestatud pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo nr 3-1-1-118-12 p 15). Seega kohus leiab, et kostjal puudub mõjuv põhjus elatise maksmiseks teisiti kui elatise miinimummääras. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, st lisaks eluasemele tuleb vanemal tasuda kulude eest toidule, transpordile, sidekuludele ja õppevahenditele jne, mis toob lastega koos elavale vanema kaasa kulusid, seetõttu on lastele miinimummääras elatise maksmine rahas laste huvides.

Hageja ei ole vaatamata

2-14-53698

eelistungil 17.09.2014.a. kohtu poolt tehtud ettepanekule esitanud põhistatud seisukohti küsimuses, millised on temaga koos elavate ülalpeetavate kulutused ning kostja ja tema elukaaslase sissetulekud, millest nähtuks, et hagi rahuldamisel oleks kostjaga koos elav(ad) laps(ed) vähem kindlustatud kui elatist saav laps (hageja). Kostja käib tööl, tal on püsiv sissetulek, seega ei ole takistusi sissetulekute leidmisel. Asjaolu, et elatise andmine hagejale kahjustaks kostja enese või temaga koos elava isiku ülalpidamist ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud. Elatise nõue alates hagi esitamisest 29.06.2014.a. tuleb rahuldada. Kohus mõistab hageja * * kasuks välja elatise mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast kuus, so 2014.a. aastal 177,50 eurot ühes kuus. Seega palga alammäära suurenemisel tuleb kohtuotsuse täitmise käigus automaatselt ümber vaadata ka väljamõistetud elatise suurus. Hagihind

7. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Miinimumelatise suurenemise korral tuleb tsiviilasja hind määrata selle järgi, milline on kohtulahendi tegemise ajal hageja lõplik nõue, arvestades mh miinimumelatise suurenemist. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 1597,50 eurot (177,50x9) hageja kohta, kokku 1597,50 eurot. Alates hagi esitamisest edasiulatuvalt ei tule lugeda hagihinna mõttes eraldi nõueteks ja neid ei liideta TsMS § 134 lg 1 esimese lause järgi (RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 19). Menetluskulud

8. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg Kohtunik