3-14-52407/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-52407 Määruse kuupäev 19. november 2014 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes 1500 eurot iga Justiitsministeeriumile edastamata jäetud taotluse eest Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon 1. Võtta asja materjalide hulka Tartu Vangla poolt 10. septembril 2014 esitatud tõendid seoses Aleksei Maksimovi keeleoskusega ja Tartu Halduskohtu haldusasja nr 3-14-56 toimunud kohtuistungi protokoll. 2. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus haldusasjas nr 3-14- 52407. 3. Kaebus koos võimalike lisadega kuulub tagastamisele pärast käesoleva määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud 1. 13. oktoobril 2014 saabus Tartu Halduskohtusse Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebusest ja selle lisast nähtub, et A. Maksimov on soovinud esitada Tartu Vangla kaudu Justiitsministeeriumile kahju hüvitamise nõudeid (15 tk), kuid vangla on need tagastanud 28. märtsil 2014. Kaebaja esitab „hagi“ ning taotleb 1500 eurot iga Justiitsministeeriumile suunatud taotluse eest, mida ei ole vastu võetud. 2. Tartu Halduskohus edastas 30. oktoobril 2014 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus teatada, kas A. Maksimov on kaebuses toodud asjaoludel esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse. 14. novembril 2014 saabus kohtusse vangla vastus. Kohtu seisukoht

3. Kohus käsitleb A. Maksimovi 13. oktoobril 2014 kohtule esitatud avaldust kaebusena. Kohus mõistab A. Maksimovi kaebust selliselt, et kaebaja on esitanud kahju hüvitamise nõude

2 halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 4 alusel taotledes kahju hüvitamist iga Justiitsministeeriumile suunatud taotluse eest, mida Tartu Vangla vastu ei võtnud. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et Aleksei Maksimovi kaebus käesolevas haldusasjas kuulub tagastamisele. 4. Vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 8 kahju hüvitamise kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. 5. Tartu Vangla vastas 14. novembril 2014 kohtu päringule, et A. Maksimov esitas vanglale kahju hüvitamise taotlused, milles nõudis kahju hüvitamist seoses sellega, et vangla ei võta vastu pöördumisi Justiitsministeeriumile, 17. aprillil 2014. Tartu Vangla 23. aprilli 2014 kirjaga jäeti A. Maksimovi taotlused menetlusse võtmata ja tagastati kaebajale tõlkimise korraldamiseks või eesti keeles esitamiseks. Seejuures on Tartu Vangla viidanud Justiitsministri 30. novembri 2000 määrusele nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ leides, et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta, mistõttu tuleb taotlused esitada eesti keeles või tõlkida need enda kulul. Kohus märgib, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see seda, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse. Tartu Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2009 otsusest asjas 3-08-2392 tuleneb, et kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui hüvitamistaotlus tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks pidanud kinni vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast. 6. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Tartu Vangla A. Maksimovi kahju hüvitamise taotlused seoses Justiitsministeeriumile taotluste edastamata jätmisega tagastanud õiguspäraselt. Kaebaja 17. aprillil 2014 kahju hüvitamise taotlused seoses vangla poolt tema taotluste edastamata jätmisega Justiitsministeeriumile ja talle tagastamisega, oli esitatud vene keeles. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lg-st 1 tuleneb, et sellisel juhul saadetakse kahju hüvitamise taotlus enne menetlusse võtmist tõlkijale. Samas sätestab VSkE § 491 lg 2, et võõrkeelse dokumendi vastuvõtmisel võetakse kinnipeetavalt allkiri selle kohta, et ta on nõus tõlketeenuse eest tasuma. Kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi (VSkE § 491 lg 5). Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse tagastanud ja on viidanud A. Maksimovi eesti keele oskusele, kuna A. Maksimov on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi ja on vanglaametnikega suhelnud eesti keeles. Kohtute infosüsteemi andmetel on Tartu Vangla 10. septembril 2014 haldusasjas nr 3-14-51695 edastanud kohtule mitmeid A. Maksimovi eesti keeles kirjutatud ja vanglale adresseeritud pöördumisi. Nimetatud pöördumised tõendavad kohtu hinnangul seda, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Lisaks tõendab A. Maksimovi eesti keele oskust kohtule edastatud Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht, kus kaebaja eesti keele oskust on hinnatud „heaks“ ja ka asjaolu, et kaebaja on varem töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Samuti on

3 kaebaja Tartu Halduskohtus 9. aprillil 2014 haldusasjas nr 3-14-56 toimunud istungi ajal teatanud, et ta saab eesti keelest aru. 7. Eeltoodut arvesse võttes on kohus veendunud, et A. Maksimov valdab eesti keelt piisavalt selleks, et kaitsta oma õigusi ja Tartu Vangla on kaebaja keeleoskust õigesti hinnanud. Kuna kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla kaebaja kahju hüvitamise taotlusi, sh taotluse nr 1-13/173-1 tagastades õiguspäraselt (PS § 52 lg 1, HMS § 20 lg 1, keeleseaduse § 12 lg 1, VSkE § 49 1 lg 5). Kuna kaebaja kahju hüvitamise taotlus tagastati läbi vaatamatult, siis ei ole A. Maksimov VangS § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud. 8. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna A. Maksimovil on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, siis ei ole A. Maksimovi kaebus kohtus lubatav ning see kuulub HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele. 9. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus tagastab A. Maksimovi kaebuse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik