1-14-9096/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedIk XXX, EV kodanik, keskharidusega, emakeel – eesti keel, töötab XXXOÜ, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 424 järgi. R.U süüdistatakse selles, et tema juhtis 13.06.2014 kella 08:14 ajal Tallinnas Paldiski mnt-l liikudes Mustamäe tee suunas mootorsõidukit Honda Civic registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (Wismari Haigla narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli nr 221/18 kohaselt esines R.U uuringu ajal joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine bensodiasepiinide tarvitamise tulemusena), millega ta rikkus teo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ (alates 01.07.2014 kehtima hakanud korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/) nõudeid.
Legislator headnote
AI generated1-14-9096/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: R.U süüdistatakse selles, et tema juhtis 13.06.2014 kella 08:14 ajal Tallinnas Paldiski mnt-l liikudes Mustamäe tee suunas mootorsõidukit Honda Civic registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (Wismari Haigla narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli nr 221/18 kohaselt esines R.U uuringu ajal joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine bensodiasepiinide tarvitamise tulemusena), millega ta rikkus teo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ (alates 01.07.2014 kehtima hakanud korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/) nõudeid.
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
19. novembril 2014.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus
kohtunik
Margot Mikler
sekretär
Moonika Rubizova juuresolekul
prokurör
Natalja Kutepova
kaitsja
Dmitri Školjar osavõtul arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja
R
.U
Ik XXX, EV kodanik, keskharidusega, emakeel – eesti keel, töötab XXXOÜ, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 424 järgi.
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas
R.U süüdistatakse selles, et tema juhtis 13.06.2014 kella 08:14 ajal Tallinnas Paldiski mnt-l liikudes Mustamäe tee suunas mootorsõidukit Honda Civic registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (Wismari Haigla narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli nr 221/18 kohaselt esines R.U uuringu ajal joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine bensodiasepiinide tarvitamise tulemusena), millega ta rikkus teo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ (alates 01.07.2014 kehtima hakanud korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/) nõudeid.
Seega pani R.U toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Natalja Kutepova, süüdistatav R.U ja tema kaitsja Dmitri Školjar käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et R.U-le taotleb prokurör kohtus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse 100 päevamäära (päevamäär 12,70 eurot) ulatuses, s.o. 1270 eurot. KarS § 66 lg 1,3 alusel määrata, et rahaline karistus kuulub tasumiseks ositi 12 kuu jooksul alljärgnevalt: esimese kuu jooksul 115 eurot, sealt edasi 11 kuu jooksul võrdsetes osades vähemalt 105 eurot igakuiselt. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4-ks kuuks.
Kriminaalasi nr.
1-14-9096
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.
Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub R.U temale
KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
Menetluskulud
Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad R.U-lt KrMS § 175, § 179 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 532,50 eurot. Samuti tuleb R.U-lt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o.
192 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb R.U tasuda ekspertiisitasu kokku summas 250 eurot. Kohtu hinnangul ei esine R.U erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on töövõimelise naisterahvaga, kes omab ka momendil kindlat sissetulekut. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavale anda mõistliku aja.
Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4, 9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315, KarS § 66 lg 1,3, § 50 lg 1 p 1 kohus:
o t s u s t a s
Süüdi tunnistada R.U KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära (päevamäär 12,70 eurot) ulatuses, s.o 1270 eurot.
KarS § 66 lg 1,3 alusel määrata, et rahaline karistus kuulub tasumiseks ositi 12 kuu jooksul alljärgnevalt: esimese kuu jooksul 115 eurot, sealt edasi 11 kuu jooksul võrdsetes osades vähemalt
105 eurot igakuiselt.
Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta R.U-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 4-ks kuuks.
Vastavalt Liiklusseaduse § 127 sätetele on R.U kohustatud viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada peale kohtuotsuse jõustumist.
Välja mõista R.U-lt 532,50 eurot sundraha, ekspertiisitasu 250 eurot ja kaitsjatasu 192 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Makseinfo rahalise karistuse ja menetluskulude tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel süüdistatavale e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist KrMS
9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda.
Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
Margot Mikler Kohtunik