1-09-16339/88 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. november 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-16339

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 24. oktoobri 2014 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Kaido Pikkat, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaido Pikkat tunnistati süüdi Harju Maakohtu 01.12.2010 otsusega KarS § 184 lg 1 - § 25 lg

2 järgi ja teda karistati 1 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati

liitkaristus 7 aastat 4 kuud 8 päeva vangistust. Karistusaeg algas 01.12.2010 ja lõpeb 09.04.2018.

2. Viru Maakohtu 24.10.2014 määrusega jäeti K. Pikkat vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgmised.

2.1 Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud 9 korral, viimati vangistuses sooritatud

narkokuriteo eest. Elukoht on isikul olemas ja see vastab elektroonilise valve kohaldamise

tingimustele. Kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole.

2.2 Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas (kehtivate distsiplinaarkaristuste

puudumine, töötamine, osalemine sotsiaalprogrammides) ja tema võimalused vabanemisel (kindla

elukoha olemasolu) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud

kuriteo asjaolusid. Arvestades kuriteo raskust ning seda, et karistuse täieliku ärakandmiseni on

jäänud veel üle 3 aasta, ei ole K. Pikkati ennetähtaegne vangistusest vabastamine vähemalt praegu

õigustatud. Siinkohal nõustus kohus prokuröri arvamusega, et kuna tegemist on narkokuriteoga,

mille K. Pikkat pani toime vanglas, siis tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna

õiglustunne oluliselt riivatud. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise

üldiste eesmärkidega.

3. Kohtumääruse vaidlustas K. Pikkat, taotledes lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamist. Süüdimõistetu toetub oma kaebuses järgmistele asjaoludele.

3.1 Kohtumäärus on kaebaja hinnangul motiveerimata ja vajalikud asjaolud hindamata. Nähtav ei ole kohtu

siseveendumuse kujunemine selles, miks on K. Pikkati vangistusest enne tähtaega vabastamine ennatlik ja millistel

argumentidel selline hinnang rajaneb. Määruses on küll viidatud kuriteo raskusele, kuid ei ole sisustatud, mida on

kuriteo raskuse all silmas peetud (kas kuriteo raskusastet, erilist julmust, korduvust vms). Üheselt mõistetav ei ole seegi,

millise kuriteo raskust üldse on silmas peetud, sest süüdimõistetu kannab osaliselt liitkaristust ka 2004. aastal sooritatud

kuritegude eest. Samuti ei selgu, milline on see kohtu poolt määruses arvesse võetud süüdimõistetu käitumine enne

vangistusse sattumist ning milliseid toimepandud kuriteo asjaolusid otsuse tegemisel silmas peeti, mida süüdimõistetu

positiivsed võimalused ja käitumine vanglas ülesse ei kaalunud.

3.2 K. Pikkat leiab, et vangistusest enne tähtaega vabastamata jätmine põhjustel, et karistuse täieliku ärakandmiseni

on jäänud veel üle 3 aasta, karistus on mõistetud narkokuriteo eest, kuritegu on toime pandud kinnipidamisasutuses, ei

ole objektiivne. KarS § 76 ei keela narkokuriteo toime pannud isiku ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav leiab, et

tema puhul olid KarS § 76 lg 2 p-s 1 loetletud vabanemise eeldused täidetud. Maakohus ei ole kõikide tema

vabastamise kasuks rääkivate asjaoludega piisavalt arvestanud. Nii ei ole võimalik määrusest aru saada, kuidas ja kas

üldse on kohus arvesse võtnud süüdimõistetut sotsiaalselt toetavat tugivõrgustikku (pere, abielu sõlmimine), tema

sisemisi muutusi (võimekust muutuda, väärtushinnangute ümberhindamist, kahetsust, kuriteo tunnistamist). Hinnatud ei

ole ka seda, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käsitlemata on

jäetud ka süüdimõistetu poolt kohtule edastatud kaaskiri.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kaalunud kõiki KarS § 76 lg-s

3 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab sarnaselt maakohtuga, et K. Pikkati tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Kohtumääruse tühistamiseks

määruskaebuses toodud argumentidel puudub alus ja kaebus jääb täielikult tagajärjetuks.

5. Apellatsioonikohus ei nõustu K. Pikkati etteheitega, nagu oleks maakohus tema vabastamise

küsimuse arutamisel jätnud arvesse võtmata temal perekonna näol toetava tugivõrgustiku ja elukoha

olemasolu, tema sisemisi muutusi ja tema poolt kohtule esitatud kaaskirja. Kohtuistungi protokollist

ja vaidlustatud määrusest nähtuvalt on esimene kohtuaste tutvunud nii K. Pikkati kaaskirja kui Viru

Vangla esitatud kinnipeetava iseloomustusega, refereerides viimast piisava põhjalikkusega ka

kohtumääruses. Samuti on maakohus eraldi ära märkinud süüdimõistetul elukoha olemasolu ja tema

vangistusaegse eeskujuliku käitumise. Seega on esimene kohtuaste kinnipeetavat positiivsest küljest

näitavate momentidega igati arvestanud, kuid KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid kogumis hinnates

K. Pikkati vabastamist käesolevalt põhjendamatuks pidanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

vastava seisukohaga täielikult. Tulenevalt kaitseväidetest toonitab kolleegium järgmist.

6. Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ei saa piirduda

üksnes süüdlase isikut iseloomustavate andmete arvestamisega, s.o vaadata ainult tema

vangistusaegset käitumist, tema vabanemisjärgseid elamistingimusi ning neid tagajärgi, mida talle

tema vabastamine kaasa võib tuua. Kirjeldatud lähenemist soovib käesolevalt kaebuse esitaja.

Kohtud peavad hindama iga ennetähtaegset vabastamist lisaks ka õiguskorra kaitse seisukohalt

tervikuna. Sellest aspektist nõuab KarS § 76 lg 3 kuriteo toimepanemise asjaolude, süüdimõistetu

isiku ja tema varasema elukäiguga arvestamist. Kuriteo toimepanemise asjaolude all tuleb mõista

vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti, tehiolusid jne. Süüdimõistetu

2

2

isiku raames peab kohus arvesse võtma süüdlase süü suurust, isikuomadus jms. Varasem elukäik

tähendab aga süüdlase karistatust, üldist suhtumist õiguskorda vms. Seega on kohtutel õigus

keelduda süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest toimepandud kuriteo raskuse ja süüdlase

varasema karistatuse motiivil, nagu käesolevalt maakohus toiminud ongi. Vastupidiselt

määruskaebuses märgitule on kohtu vastav seisukoht ja arutuskäik lugejale igati jälgitavad ning

arusaadavad.

7. Sarnaselt maakohtuga ei pea ka ringkonnakohus õigeks vabastada 3 aastat ja 5 kuud enne

mõistetud karistusaja lõppu vangistusest K. Pikkatit, keda on kriminaalkorras karistatud 9 korral ja

kes kannab liitkaristust grupiliste varguste ja röövimiste, raske tervisekahjustuse tekitamise,

kinnipidamiskohast vahi alt põgenemise ja viimati vangistuses toime pandud narkootilise aine

ebaseaduslikule omandamisele kihutamise ning nende ainete valdamise katse eest. Pidamata

vajalikuks peatuda iga kuriteo tehioludel, tuleb vägivallaga seotud või selles seinevaid tegusid,

samuti aga esimese astme kuriteona narkokuritegu, igal juhul pidada rasketeks süütegudeks. Oluline

on siinjuures märkida, et vägivalla kasutamine on K. Pikkati varasemaidki kuritegusid läbivaks

teemaks. Eriliigilised karistused, sealhulgas reaalsed vangistused (käesolev vanglakaristus on

süüdimõistetul neljas), K. Pikkati uusi kuritegusid ära ei hoidnud. Selleks ei olnud piisavad isegi

kinnipidamisasutuse ranged reeglid. Eeltoodu pinnalt leiab ka ringkonnakohus, et K. Pikkati

vabastamise esimesel seaduses ettenähtud võimalusel välistavad nii tema varasem elukäik kui

kuritegude toimepanemise asjaolud. Kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist ning oma

õiguskuuleka käitumisega näidata, et ta on end tõepoolest parandanud. Kohtul on võimalik

vangistusseaduses sätestatud tähtaja möödudes uuesti K. Pikkati tingimisi ennetähtaegse

vabastamise küsimust arutada.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Mati Kartau

Aarne Sarjas

3

3