1-12-3832/78 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedPriit Pungaste tunnistati Viru Maakohtu 10.07.2012 otsusega süüdi KarS § 121 järgi ning Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2013 määrusega vabastati P. Pungaste vangistusest tingimisi
Legislator headnote
AI generated1-12-3832/78 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19. november 2014, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-3832
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Mati Kartau, Aarne Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 29. oktoobri 2014
määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Priit Pungaste, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1. Maakohtu määrus jätta muutmata.
2. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse
Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse
pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Priit Pungaste tunnistati Viru Maakohtu 10.07.2012 otsusega süüdi KarS § 121 järgi ning
KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti talle liitkaristuseks 5 aastat 1 kuu
vangistust. Karistusaeg algas 22.03.2010 ja lõpuajaks märgiti 22.04.2015.
2. Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2013 määrusega vabastati P. Pungaste vangistusest tingimisi
enne tähtaega katseajaga kuni 22.04.2015. Katseajal kohustati teda järgima KarS § 75 lg-tes 1-5
sätestatud kontrollnõudeid ning täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7 nimetatud kohustusi,
sealhulgas kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
3.
13.10.2014 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande.
Ametnik taotles süüdimõistetu kandmata karistusosa täitmisele pööramist, kuna hooldusalune ei
ole registreerimiskohustust täitnud korrektselt ja samuti rikkus ta kohustust mitte tarvitada
alkoholi.
4. Viru Maakohus 29.10.2014 määrusega rahuldas kriminaalhooldusametniku taotluse ja
pööras P. Pungastele Viru Maakohtu 10.07.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1
aasta 5 kuud 3 päeva vangistust täitmisele. Maakohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt.
4.1
Kohtu hinnangul on kriminaalhoolduse teostamine P. Pungaste suhtes ebaõnnestunud.
Süüdimõistetu ei ole korrektselt täitnud talle KarS § 75 lg 1 p 2 alusel pandud kohustust ilmuda
kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
Registreerimislehega, kriminaalhooldusametniku seletustega ning P. Pungaste enda seletustega
on tõendatud, et süüdimõistetu ei ilmunud õigeaegselt registreerimistele 14.01.2014, 11.04.2014,
20.05.2014, 17.06.2014, 14.08.2004 ja 12.09.2014. Mõjuvaid põhjusi selleks P. Pungaste ei
esitanud. Mõjuva põhjusena ei käsitle kohus seda, et isik käis oma sõnade kohaselt endale
Tallinnas tööd otsimas, teavitamata sellest eelnevalt kriminaalhooldusametnikku.
4.2
Samuti tuvastas maakohus, et P. Pungaste rikkus talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud
kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 26.08.2014 PPA Põhja prefektuuri
kiirmenetluse otsusest ja 26.08.2014 indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et
26.08.2014 tuvastati P. Pungastel alkoholijoove 0,90 mg/l.
4.3
Eeltoodud asjaoludel asus maakohus seisukohale, et P. Pungaste ei ole asunud paranemise
teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki. Tulenevalt KarS § 76 lg-st
5 tuleb P. Pungaste saata kinnipidamiskohta karistust kandma.
5. P. Pungaste vaidlustas kohtumääruse, taotledes selle tühistamist järgmisel põhjendusel.
Süüdimõistetu väitel ei võimaldatud temale Viru Maakohtus 29.10.2014 toimunud kohtuistungil
kaitsjat advokaadi näol. KrMS § 8 sätestab menetleja kohustuse selgitada menetlusosalisele
menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi, sealhulgas peab menetleja tagama
isikule kaitsja abi. Samuti ütleb Eesti Vabariigi põhiseadus, et Eesti Vabariigis on igaühel õigus
kaitsele. P. Pungaste väitel temale seda ei võimaldatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle
tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma seisukohta
järgmiselt.
6. Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidlusta P. Pungaste kohtumääruse motiive tema karistuse
täitmisele pööramise osas. Süüdimõistetu taotleb maakohtu lahendi tühistamist vaid põhjusel, et
kohtuistungil, kus arutati kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet tema karistuse
täitmisele pööramise taotluses, temale väidetavalt kaitsjat ei võimaldatud.
6.1
Ringkonnakohus P. Pungaste etteheidet asjakohaseks ei pea ja kohtumääruse tühistamist
kaebaja väide kaasa ei too. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt selgitas kohtunik enne
kriminaalhooldaja erakorralise ettekande sisulise arutamise juurde asumist süüdimõistetule
temale KrMS §-dest 34 ja 35 tulenevaid õigusi, sealhulgas õigust kaitsja abile. Õiguste
ettelugemise järel kinnitas P. Pungaste, et need on temale arusaadavad ja mingeid taotlusi tal ei
ole. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus süüdimõistetu ei ole temale vastava õiguse
tutvustamise järel kaitsja menetlusse kaasamise soovi avaldanud, ei ole hilisemalt sellel
argumendil kohtulahendi tühistamise taotlemine kuidagi põhjendatud.
7. Kuna P. Pungaste ei ole määruskaebuses maakohtu sisulistele seisukohtadele mingeidki
vastuväiteid esitanud, ringkonnakohus omapoolsete põhjalike motiivide lisamist vajalikuks ei
pea ja märgib lühidalt vaid peamist.
7.1
Kohtutele esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et olles tingimisi enne
tähtaega vangistusest vabanenud, ei ole P. Pungaste korrektselt täitnud registreerimiskohustust ja
on rikkunud temale katseajaks pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Vastavasisuline analüüs
sisaldub vaidlustatud kohtulahendis. Süüdimõistetu ise 29.10.2014 kohtuistungil tunnistas oma
üleastumisi ning neid selgitavaid mõjuvaid põhjusi nimetada ei osanud. Seega on maakohus
õigesti tuvastanud KarS § 76 lg 5 kohaldamise eeldused.
7.2
Ringkonnakohus märgib veel, et tuvastades KarS § 76 lg 5 eeldused ja asudes
seisukohale, et rikkumisi ei õigusta mõjuvad põhjused, ei saa kohtud valida erinevate õiguslike
tagajärgede vahel. Karistus kuulub obligatoorselt täitmisele pööramisele, kui isik katseajal ei
järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi mõjuva põhjuseta. Seega on maakohus
põhjendatult ja õigesti pööranud P. Pungaste kandmata karistuse osa täitmisele.
8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab
ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
Paavo Randma
Mati Kartau
Aarne Sarjas