2-13-44117/68 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-13-44117

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht

19. november 2014. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-44117 Tsiviilasi E-E L hagi A L vastu ühisvara jagamise ja lahusvara väljanõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E-E L isikukood *, *, * e-post *; Hageja esindaja riigiõigusabina advokaat Peep Rajavere, Andres Rüütli advokaadibüroo, Karja 20 Haapsalu 90503, tel.

52 83 882, e-post advokaat.rajavere@gmail.com Kostja: A L isikukood *, *, e-post *. Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Äili Rodi, Maria Mägi Advokaadibüroo, Tatari tn 25, 10116 Tallinn; tel.6640600, epost menetlus@mmab.ee Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte, so hageja E-E L ja kostja A L vahel 06.11.2014.a. sõlmitud kompromiss, millega ühisvara jagatakse järgmiselt:

1.1. Perekonna kohustuste täitmiseks võõrandatakse esimesena * kinnistu, * küla, * (*) avaliku enampakkumise teel alghinnaga alates 50 000 eurot.

1.2. Enampakkumise nurjumisel korraldatakse kordusenampakkumine ühe kuu möödumisel ja vähendades alghinda eelmise enampakkumise alghinnast 5000 euro võrra.

1.3. Kuni vara müügini * metsa ei majandata.

1.4. * kinnistu müügitulem jaotatakse järgmiselt:

1.4.1. Esimeses järjekorras tasutakse * kinnistu väljaostu võlg Eesti Vabariigi ees vastavalt järelmaksu maksegraafikule *.

1.4.2. Teises järjekorras tasutakse AS Swedbank laenulepingu nr * (* tn eluasemelaen) ennetähtaegseks lõpetamiseks vajalikud maksed ja kulud.

1.4.3. Kolmandas järjekorras tasutakse ennetähtaegselt osaliselt Swedbank AS-ile laenulepingu * (* kinnistuga seotud eluasemelaen) ennetähtaegseks lõpetamiseks vajalikud maksed ja kulud.

1.5. Teises järjekorras müüakse kinnisasi * * (*), *, * küla, * vald, *.

1.5.1. Kinnistu müüakse hinnaga 50 000 eurot T L tingimusel, et sellest on võimalik kustutada laenulepingust * (* eluasemelaen) laenujääk ja lepingu lõpetamise kulud ja hüvitada A L tema

2-13-44117

poolt alates 01.01.2014.a kuni laenulepingute * ja * ning järelmaksu maksegraafikule * lõpetamiseni tehtud maksed.

1.5.2. Kohustuste täitmisest üle jäänud müügist saadud raha jagatakse poolte vahel võrdses osas.

1.5.3. Kui punktis 1.5.1. nimetatud kohustused ületavad 50 000 eurot, siis pakutakse * kinnistu müüa T L hinna eest, mis võrdub punktis 1.5.1. nimetatud kohustuste summaga. Kui T. L. ei nõustu kinnistut nimetatud hinnaga ostma, müüakse * kinnistu enampakkumisel alghinnaga, mis ei ole väiksem kui punktis 1.5.1. märgitud kohustuste summa.

1.6. Ülejäänud ühisvara jagada poolte vahel järgnevalt:

1.6.1. E- E L ainuomandisse anda üle kinnistu *, * alevik, * vald, *, mis on kantud Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriossa *.

1.6.2. E- E L ainuomandisse anda üle mootorsõiduk Suzuki Liana, esmaregistreerimine 2006, registreerimise märk * * (VIN-kood *).

1.6.3. A L ainuomandisse anda üle korteriomand *, *, mis on kantud Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriossa nr *.

1.6.4. A L ainuomandisse anda üle * kinnistu, mis on kantud Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriossa nr *.

1.6.5. A L ainuomandisse anda üle * osa, registrikood *, nimiväärtusega 15 000 eurot, mille omanikuna on osanike nimekirjas A. L. (omandamise aeg 14.12.2011.)

1.7. Pooled kinnitavad, et käesoleva kompromissi kinnitamisega on ühisvara jagatud ja teineteise vastu ei ole nõudeid ühisvara jagamiseks. Pooled annavad teineteisele üle isiklikud tarbeesemed: riided, mälestusesemed jm.

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda, kellel need on tekkinud.

3. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada E-E L (isikukood *, arveldusarve nr *) pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot.

3.1. Riigilõivu summas 325 eurot tasus E-E L 20.09.2013.a. Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072369, selgitusega: „Riigilõiv: kostja Andres Liiv; hageja: E-E L Hagiavaldus“.

4. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

5. Välja mõista hagejalt E-E L Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse menetluskulu, s.o riigi õigusabi tasu summas 135 (ükssada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb tasuda aasta jooksul õigusabi tasu kindlaksmääramisest, so alates 19.11.2014. a / tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99914700034813. Maksekorralduse selgitusse märkida „riigi õigusabi tasu, tsiviilasi nr 2-13-44117“.

5.1. Hagejal E-E L tuleb menetluskulud tasuda hiljemalt 19. novembriks 2015.a. Nimetatud tähtaja möödumisest alates tuleb tasumata menetluskuludelt tasuda kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

6. Edastada määrus menetlusosalistele, Rahandusministeeriumile ja täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ½ riigilõivu tagastamiseks. Menetluskulude jaotus Kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust.

2-13-44117

Menetluskulude väljamõistmise osas võib esitada määruskaebuse menetluskulusid maksma kohustatud isik (hageja E.-E. L) või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu.

Asjaolud Hageja E-E L on 20.08.2013.a. esitanud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagiavalduse A L vastu, milles ta taotles E-E L ja A L 20.08.2013.a. sõlmitud abielu lahutamist, E-E L ja A L ühisvara jagamist ja taotles kostja kohustamist talle igakuise toetuse 250,00 € kuus maksmisele. Kohus on 23.08.2013.a. teinud määruse hagi käiguta jätmise kohta, kohustades hagejat kõrvaldama hagis olevad puudused. 29.10.2013.a. esitas hageja hagiavalduse, millega palub lahutada E-E L ja A L abielu ning jagada ühisvara. Koos hagiavaldusega on hageja poolt kohtule esitatud avaldus tsiviilasjade nr 2-13-44117 ja 2-13-43640 liitmiseks ühiseks menetlemiseks. 29.10.2013.a. esitas hageja täiendatud hagiavalduse. 05.11.2013.a. on kohus võtnud hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust.

Kompromissleping 06.11.2014. a esitasid pooled kohtuistungil kohtule allkirjastatud kompromissi, milles leppisid kokku alljärgnevas: Ühisvara jagatakse järgmiselt: l. Perekonna kohustuste täitmiseks võõrandatakse esimesena * kinnistu, * küla, * (reg nr *) avaliku enampakkumise teel alghinnaga alates 50 000 eurot. P.2. Enampakkumise nurjumisel korraldatakse kordusenampakkumine ühe kuu möödumisel ja vähendades alghinda eelmise enampakkumise alghinnast 5000 euro võrra.

3. Kuni vara müügini * metsa ei majandata.

4. * kinnistu müügitulem jaotatakse järgmiselt:

4.1. Esimeses järjekorras tasutakse * kinnistu väljaostu võlg Eesti Vabariigi ees vastavalt järelmaksu maksegraafikule *.

4.2. Teises järjekorras tasutakse AS Swedbank laenulepingu * (* eluasemelaen) ennetähtaegseks lõpetamiseks vajalikud maksed ja kulud.

4.3. Kolmandas järjekorras tasutakse ennetähtaegselt osaliselt Swedbank AS-ile laenulepingu nr * (* kinnistuga seotud eluasemelaen) ennetähtaegseks lõpetamiseks vajalikud maksed ja kulud. 5. Teises järjekorras müüakse kinnisasi * * (registriosa *), , * küla, * vald, *.

5.1. Kinnistu müüakse hinnaga 50 000 eurot T L tingimusel, et sellest on võimalik kustutada laenulepingust * (* eluasemelaen) laenujääkja lepingu lõpetamise kulud ja hüvitada A L tema poolt alates 01.01.2014.a kuni laenulepingute * ja * ning järelmaksu maksegraafikule * lõpetamiseni tehtud maksed.

5.2. Kohustuste täitmisest üle jäänud müügist saadud raha jagatakse poolte vahel võrdses osas.

5.3. Kui punktis 5.1. nimetatud kohustused ületavad 50 000 eurot, siis pakutakse * kinnistu müüa T L hinna eest, mis võrdub punktis 5.1. nimetatud kohustuste summaga. Kui T. L. ei nõustu kinnistut nimetatud hinnaga ostma, müüakse * kinnistu enampakkumisel alghinnaga, mis ei ole väiksem kui punktis 5.1. märgitud kohustuste summa. 6. Ülejäänud ühisvara jagada poolte vahel järgnevalt:

6.1. E- E L ainuomandisse anda kinnistu *, * alevik, * vald, *, mis on kantud Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriossa *.

6.2. E- E L ainuomandisse anda mootorsõiduk Suzuki Liana, esmaregistreerimine 2006, registreerimise märk *.

6.3. A L ainuomandisse anda korteriomand *, *, mis on kantud Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriossa nr *.

6.4. A L ainuomandisse anda * kinnistu, mis on kantud Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriossa nr *.

2-13-44117

6.5. A L ainuomandisse anda * osa, registrikood *, nimiväärtusega 15 000 eurot, mille omanikuna on osanike nimekirjas A L (omandamise aeg 14.12.2011.) 7. Pooled kinnitavad, et käesoleva kompromissi kinnitamisega on ühisvara jagatud ja teineteise vastu nõudeid ühisvara jagamiseks ei ole. Pooled annavad teineteisele üle isiklikud tarbeesemed: riided, mälestusesemed jm. 8. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. 9. Pooled loobuvad edasikaebe õigusest. 10. Pooled paluvad kompromiss kinnitada ja menetlus selles asjas lõpetada.

Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ja on teadlikud tagajärgedest, mis tulenevad TsMS §-st 432.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus soovivad pooled kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest loobuda. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.

Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude

2-13-44117

rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled soovivad jätta menetluskulude poolte endi kanda. Pärnu Maakohtu 30.09.2013.a. määrusega on kohus rahuldanud hageja E-E L taotluse riigi õigusabi saamiseks kohustusega osaliselt, so 15% ulatuses hüvitada riigi õigusabi tasu ühe aasta jooksul riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramisest. TsMS 179 lg 1 alusel mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Pärnu Maakohtu 18.11.2014.a. määrusega on kohus rahuldanud hageja E-E L määratud esindaja advokaat Peep Rajavere õigusabi tasutaotluse, millega hüvitatakse advokaadile riigieelarvest selleks eraldatud vahenditest riigi õigusabi tasu summas * (*) eurot. Kohus mõistab TsMS 179 lg 1 alusel hagejalt E-E L Eesti Vabariigi kasuks välja 135 eurot, mis on 15% õigusabi kuludest. Õigusabikulud tuleb riigile hüvitada aasta jooksul. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud ½ riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p

1 alusel. Riigilõivu summas 325 eurot tasus E-E L 20.09.2013.a. Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072369, selgitusega: „Riigilõiv: kostja A L; hageja: E-E L Hagiavaldus“. Kohus on riigilõivu laekumist kontrollinud. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hagejale E-E L on menetluse käigus tagastatud 75 eurot riigilõivu, seega on hageja tasunud 250 eurot riigilõivu. Eeltoodust tulenevalt tuleb E-E Liiv tagastada ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 125 eurot. TsMS § 179 lg 3 kohaselt võib maakohtu määruse peale menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik