3-14-51806/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51806 Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2014, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi V.Ki kaebus Viru Vangla 04.06.2014 käskkirja nr 6-3/878- D tühistamiseks Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja V.K, esindaja Natalja Janis-Komarov Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Vangla 04.06.2014 käskkiri nr 6-3/878- D osaliselt so. korralduse eiramise eest määratud karistus on õigusvastane, ülejäänud osas jääb haldusakt kehtima.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 19. detsember 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik, kaebuse põhjendused ja taotlus, vastustaja vastuväited

1. V.K esitas 18.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla käskkirja nr 6-3/878- D peale. Kaebuse kohaselt algatati nimetatud käskkirjaga kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlus vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise ja vanglateenistujaga ebaviisaka käitumise eest. Käskkirja kohaselt teostas vangla valvur Gerdu Lillema 06.05.2014 kella 22:30 paiku öise kontrollkäigu, mille käigus tuvastas, et kaebaja kambris oli öö valgusti kinni kaetud. Valvur andis korralduse kaebajale eemaldada valgusti eest paber, kuid kinnipeetavad korraldusele ei allunud. Kaebuse esitaja selgitas kaebuses, et kontrollkäigu ajal tema juba magas ning enne magama minekut oli kambris kõik korras. Valvur äratas kaebaja ning andis korralduse võtta paberileht valgusti eest ära. Kaebaja püüdis selgitada valvurile, et temale antud korraldust ei ole kaebajal võimalik täita. Seda põhjusel, et kambri lae kõrgus on ca 4 m, kaebaja kasv on 189 cm ning seega puht füüsiliselt polnud võimalik kaebajal paberit öö valgustilt eemaldada. Kaebaja palus valvurilt abivahendit, millega tal oleks võimalik korraldust täita, kuid seda ei antud. Kaebuse esitaja leidis, et ainuke võimalus paberi äravõtmiseks on seista ülemisel naril, kus aga magas kaebaja kambrikaaslane ning kaebaja kasutas alumist nari. Kaebaja püüdis seda valvurile mitu korda selgitada, kuid valvur nõudis kaebajalt, et ta võtaks paberi maha. Lõpuks lõppes kaebajal kannatus ning ta pöördus kambrikaaslase poole, et tema võtaks paberi maha, nimetades paberilehte ebatsensuurse sõnaga. Kaebaja ei kasutanud ebatsensuurseid väljendeid vanglaametniku suhtes. Kaebuse esitaja leiab, et igal normaalsel rahulikul inimesel lõppeks juba kannatus sellises olukorras.

2. Kaebaja pöördus vaidega Viru Vangla poole ning palus käskkiri tühistada. Viru Vangla jättis 16.07.2014 vaideotsusega vaie rahuldamata, mistõttu pöördus kaebaja kohtu poole. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vanglaametniku poolt antud korraldus ei olnud reaalselt teostatav kaebuse esitaja poolt ning seetõttu on see tühine. Seega käskkiri nr 6-3/878-D on õigusvastane ning kaebaja palub käskkiri tühistada.

3. Tartu Halduskohus kohustas 22.08.2014 kohtunõudega vastustajat teatama, millal kaebuse esitaja sai vaideotsuse kätte. Viru Vangla teatas 26.08.2014, et kaebaja sai otsuse kätte 16.07.2014. Tartu Halduskohus võttis 27.08.2014 kaebuse menetlusse ning palus kaebaja esitada tähtaja ennistamise taotlus, kuna vaideotsuse kättesaamisest on möödunud 30 päeva. Kaebaja esitas kohtule vaideotsuse, millest nähtub, et kaebaja sai otsuse 17.07.2014.

4. Viru Vangla esitas 26.09.2014 kohtule omapoolse arvamuse tähtaja suhtes ning leidis, et kaebus kohtusse on esitatud tähtaegselt, kuna otsuse sai kaebaja kätte 17.07.2014. Tartu Halduskohus määras 10.10.2014 lahendada asja kirjalikus menetluses, kohustas vastustajat esitama kaebusele vastuse ning teatas, et otsuse avalikuks teatavaks tegemise kuupäev on 19.11.2014. Vastustaja esitas vastuse kaebusele. Vastustaja leidis, et sõltumata sellest, kas valvuri korraldus ära võtta paberileht oli seaduslik või mitte, pidi kaebaja korraldusele alluma ning kuna kaebaja ei ole korraldust täitnud, on tegemist rikkumisega. Samuti kaebaja ise kinnitas distsiplinaarmenetluse käigus, et tema kasutas kambrikaaslase poole pöördudes ebatsensuurset sõna. Seega käitus kaebaja vanglaametniku suhtes ebaviisakalt. Vastustaja leiab, et tema pole uurimispõhimõtet rikkunud, vastustaja on hinnanud tõendeid kogumis ja neid analüüsinud ning selle kaudu jõudis arvamusele, et käskkiri on õiguspärane. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja otsus

5. Halduskohus, tutvunud kaebuse ja haldusasja toimiku materjalidega, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

6. Kaebuse lahendamine on halduskohtu pädevuses halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 alusel, vastustaja käskkirja nr 6-3/878-D puhul on tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõistes, kaebajal on kaebeõigus HKMS § 44 lg 1 alusel ning kaebus on esitatud tähtaegselt HKMS § 47 lg

2 järgi. Kaebajal on nõuetekohaselt läbitud kohtueelne kohustuslik kord HKMS § 47 lg 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 5 järgi.

7. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja ei täitnud vanglaametniku korraldust ära võtta paberileht öö valgustilt (laes) ning et kaebaja kasutas ebatsensuurset väljendit vanglaametniku juuresolekul.

8. Poolte vahel on vaidlus selles, kas valvuri antud korraldus oli täidetav või mitte ning selle tõttu ka tühine, samuti selle üle, kas ebatsensuurse sõna kasutamine vestluses kambrikaaslasega on ebaviisakas käitumine vanglaametniku suhtes.

9. Kohus kontrollib kõigepealt vanglaametniku poolt antud korralduse kehtivust (I), kuna kui antud korraldus on tühine, ei saanud selle eest ka distsiplinaarkaristust määrata ja käskkiri on selles osas õigusvastane. Seejärel kontrollib kohus, kas ebatsensuurse sõna kasutamise osas on käskkiri õiguspärane (II), lõpuks vastab kohus küsimusele, kas käskkiri on tervikuna õigusvastane ning kas see kuulub tühistamisele (III).

I

10. Vanglaametnik andis 06.05.2014 öise kontrolli käigus kaebajale korralduse maha võtta öö valgustilt paberileht ning kaebaja ei ole nimetatud korraldust täitnud. Kaebaja arvates ei olnud antud korraldus objektiivsetel põhjustel kaebaja poolt täidetav ja seetõttu on see tühine. VangS § 67 p 1 alusel julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-103-06 p-s 14 leiti, et kui vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest.

11. HMS § 63 lg 2 p 5 alusel haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastu käivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.

12. Kohus leiab, et vanglaametniku poolt antud korralduse puhul on tegemist suulise haldusaktiga HMS § 51 lg 1 ja 55 lg 2 mõistes.

13. Kohus nõustub kaebajaga, et antud korralduse tühisus on ilmselge, kuna kaebajal ei olnud võimalust objektiivsetel põhjustel seda täita.

14. Kambri lae kõrgus on ca 4 m, arvestades kaebaja kasvu ei ole reaalne, et kaebaja, seistes põrandal või siis isegi oma nari peal, oleks suuteline paberilehte ära võtma. Selge on see, et paberileht oli kuidagi kinnitatud valgustile just kaebaja või tema kambrikaaslase (või mõlema) poolt, kuna võõrastel isikutel puudub ligipääs kambrisse. See tähendab omakorda, et kaebajal ja tema kambrikaaslasel olid füüsilised võimalused paberi paigutamiseks valgustile ja seega peaks olema võimalus ka paberi mahavõtmiseks ilma igasuguste abivahenditeta. Kuid paberi panemise asjaolusid nn öö valgustile ei ole teada, samuti ei ole teada, kes täpselt ja millal paberi valgustile pani. Kuid on võimalik eeldada, et see oli tehtud ülemiselt narilt.

15. Kohtule jääb arusaamatuks, miks korraldus maha võtta öö valgustilt paberileht oli antud alumisel naril magavale kinnipeetavale, mitte kaaskinnipeetavale. On ilmselge, et alumiselt narilt polnud kaebajal võimalust lehte kõrgelt valgustilt ära võtta ilma abivahendita või selleks oli vaja siis seista kambrikaaslase nari peale.

16. Kui isegi kaebaja prooviks seista kambrikaaslase narile, siis võib eeldada, et temale selline tegevus ei meeldiks. Kambrikaaslane aga ei ole kuidagi kohustatud aitama teisi kinnipeetavaid nendele antud korralduste täitmisel. Seega isegi kui kaebaja prooviks maha võtta paberilehte ülemiselt narilt, segades sellega kambrikaaslast, oleks ilmselt tekkinud arusaamatus või erimeelsus kambrikaaslaste vahel. Kui ka kaebaja oleks täitnud korralduse sellises olukorras, oleks tema rikkunud VangS § 67 p 2, nimelt sellise tegevusega tema häiriks teisi kinnipeetavaid. Seda olukorda oli aga vanglaametnikul väga lihtne vältida, kohustades ülemisel naril magavat isikut paberilehte maha võtma või siis kohustades seda tegema mõlemat kinnipeetut. Samuti ei olnud välistatud ka võimalus, et ametnik selgitab välja, kes paberi valgustile pani ning siis karistaks juba konkreetset isikut distsiplinaarkorras vangla korra rikkumise eest.

17. Kohus peab vajalikuks märkida, et vanglaametnik peab korralduse andmisel kindlasti silmas pidama seda, et korraldus oleks täidetav korralduse adressaadi poolt ning korralduse täitmine oleks ohutu nii kinnipeetava enda jaoks kui ka vangla julgeoleku huvides. Eeltoodu alusel leiab kohus, et valvur Gerdu Lillema poolt 06.05.2014 kella 22:30 paiku öise kontrollkäigul antud korraldus kaebajale maha võtta paberileht öö valgustilt oli ilmselgelt tühine ja seega ei pidanud ka kaebaja seda täitma. Seega selles osas on käskkiri nr 6-3/878-D õigusvastane ja kuulub tühistamisele.kuna ei olnud toime pandud rikkumist, mille eest tuleks karistust määrata.

II

18. Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Kaebaja kinnitas ise, s.h ka kaebuses, et tema nimetas paberilehte ebatsensuurse sõnaga. Kuid kaebuse esitaja leiab, et kuna tema kasutas seda sõna vestluses kaaskinnipeetavaga, siis ei olnud tegemist rikkumisega. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu.

19. Viru Vangla kodukorra seletuskirja kohaselt VangS § 6 lg 1 järgi on vangistuse eesmärk juhtida kinnipeetavat õiguskuulekalt käituma ja õiguskorda kaitsma. Üks õiguskuuleka käitumise saavutamise eesmärke on järgida vanglas ühiskonnas kehtivaid käitumisnorme. Distsipliini saavutamiseks vanglas on vaja aktseptida ja järgida ühiskonnas kehtestatud käitumisreegleid. Õiguskuulekas käitumine tähendab ka seda, et kinnipeetav järgib ühiskonnas üldlevinud viisakusnorme. Nii nt žargooni kasutamine väljendab ilmset lugupidamatust nii kinnipeetava enda kui ka teiste vanglas viibivate isikute vastu. Viisakal käitumisel tervikuna on kinnipeetavate käitumisele üldpreventiivne mõju pärast vanglast vabanemist.

20. Kohus leiab, et kodukorra p 1.12.8 seisukohast ei ole oluline, kas ebatsensuursed sõnad olid üldse kellelegi suunatud või mitte või moodustavad need sõnad osa kinnipeetava tavapärasest kõnepruugist ja kinnipeetav põimib neid tavapäraselt oma jutu sisse. Vulgaarsete ja ebatsensuursete sõnade puhul on tegemist sõnadega, mida ei kasutata viisakas kõnepruugis. Neid kasutatakse juhul, kui isik soovib kaasvestlejat alandada või halvustada või suhtub ükskõikselt sellesse, kas teine isik tema sõnade peale solvub või ei. Seejuures ei oluline, kas neid sõnu kasutatakse kõnetussõnadena või kõnepruugi osana. Alandav ja halvustav on juba kõnepruuk, mis selliste sõnade kasutamist lubab. Isegi kui isiku lähem suhtlusringkond (näiteks antud juhul kambrikaaslane) talub seda, et isik põimib oma jutu sisse ebatsensuurseid sõnu, on nende sõnade kasutamine solvav võõra isiku, veel enam ametniku jaoks. Kaebajal kui täisealisel isikul on võimalus kontrollida ja korrigeerida oma kõnepruuki olenevalt sellest, millises situatsioonis ta viibib ja kelle poole ta pöördub. Kindlasti on ebatsensuursete sõnade kasutamine oma jutus, isegi kui ei pöörduta kellegi poole, vastuolus kodukorra p 1.12.8 eesmärgiga. Selliste sõnade kasutamine viitab sellele, et isik ei suuda oma käitumist kontrollida ja vastavalt olukorrale korrigeerida, mistõttu on vajalik isiku täiendav mõjutamine ehk distsiplinaarkaristuse määramine. Kohus leiab, et antud juhul ei omaks tähtsust ka kaaskinnipeetava ütlused, kuna kaebaja ise tunnistas, et tema kasutas ebatsensuurset sõna ning kelle või mille suhtes oli see sõna kasutatud ei oma sisuliselt tähtsust. Küll aga karistuse määramisel tuleb arvestada rikkumise toimepanemise asjaolusid. Eeltoodu alusel leiab kohus, et selle rikkumise eest distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. III

21. Halduskohus tuvastas, et korralduse eiramise eest distsiplinaarkaristuse määramine on õigusvastane ning ametniku solvamise eest karistuse määramine on õiguspärane. Seega tuleb kohtul vastata küsimusele, kas käskkiri nr 6-3/878-D tervikuna on õiguspärane või kuulub see tühistamisele.

22. HMS § 63 lg 3 alusel haldusakti osa tühisus toob kaasa kogu haldusakti tühisuse, kui tühise osata ei oleks haldusakti antud. HMS § 72 lg p 2 alusel vaidemenetluse korras võib nõuda haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist. HMS § 85 p 1 alusel vaiet sisuliselt lahendades on haldusorganil õigus vaideotsusega rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed. HMS § 87 lg 2 alusel vaideotsuse tühistamist võib halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda 1) koos nõudega, mis jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata, või 2) sõltumata käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõude esitamisest, kui vaideotsusega on isiku õigusi rikutud muul viisil kui vaide osaline või täielik rahuldamata jätmine.

23. Eespool viidatud sätete alusel ja neid tõlgendades leiab kohus, et halduskohus võib tühistada haldusakti ka osaliselt, kui samasisuline haldusakt oleks välja antud ka tühistatud õigusvastase osata. Kohus leiab, et kohus ei ületa kaebuse piire, kui lahendab haldusakti osalist tühistamist ning see ei ole antud juhul vastuolus kaebaja eesmärgiga ega kahjusta kaebaja olukorda. Seega tuleks kohtul lahendada küsimus, kas on võimalik tühistada käskkirja ainult korralduse eiramise eest karistuse määramise osas nii, et teises osas, s.o karistuse määramine ametniku solvamise eest, oleks haldusakt õiguspärane ning jääks kehtima.

24. Kohus märgib, et kahe erineva rikkumise eest oli kaebajale määratud üks distsiplinaarkaristus. Iseenesest kahe teo vahel ei ole mingit seost, kuna tegemist on kahe erineva koosseisuga: 1. korralduse eiramine ja 2. ametniku solvamine. Seega ei saa ka ühe teo puudumine mõjutada teist tegu – ehk antud juhul ei pidanud kaebaja korraldust täitma ja seega ei ole selles osas ka rikkumist toime pannud ning antud asjaolu ei saa kuidagi mõjutada ametniku solvamist. Seega on põhimõtteliselt võimalik teod teineteisest eraldada nii, et see ei muudaks ega mõjutaks haldusakti sisu. Probleemseks aga jääb see, et kahe teo eest on määratud üks karistus. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas haldusakt oleks õiguspärane ilma korralduse eiramise distsiplinaarsüüteota. VangS § 63 lg 1 alusel käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on: 1) noomitus; 11) isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks; 2) ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.

25. Vastustaja põhjendas kohaldatava karistuse liiki ning arvestas sellega, et kaebajal on regulaarsed kokkusaamised perekonnalikmetega (ei võtnud kaebajalt seda võimalust). Vastustajal oli sisuliselt ainult kaks võimalust – noomitus või kartserisse paigutamine. Vastustaja märkis, et antud juhul oli tegemist raske rikkumisega.

26. Halduskohus nõustub vastustajaga, et ametniku solvamine on raske rikkumine ning selle eest näeb vastutuse ka karistusseadustik § 275. Seega ametniku solvamise puhul ei ole noomitus proportsionaalseks mõjutusvahendiks, tegemist on leebema karistusliigiga. Kohus leiab, et kaebaja suhtes ametniku solvamise eest oli vaja kohaldada kartserisse paigutamist. Vastustaja käskkirjast tuleneb, et kaebajale oli määratud kartserisse paigutamine kolmeks ööpäevaks. Seadus võimaldab kohaldada kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks ehk kaebajale oli määratud karistuseks oluliselt vähem kui seadusega lubatud. Arvestades asjaolusid ja käskkirja põhjendusi asub kohus seisukohale, et määratud karistus vastab toime pandud rikkumisele ning selles osas on haldusakt õiguspärane.

27. Kokkuvõtteks märgib kohus, et Viru Vangla 04.06.2014 käskkiri nr 6-3/878-D tuleb tühistada osaliselt: nimelt korralduse eiramise eest karistuse määramine on õigusvastane ja selles osas kuulub haldusakt tühistamisele; ülejäänud osas jääb haldusakt kehtima.

MENETLUSKULUD

28. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 2 kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Vastustaja ega kaebaja pole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Polluks kohtunik