2-11-24672/59 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-24672

Tsiviilasi

XXXOÜ hagi OÜ XXX vastu osanike üldkoosoleku otsuse

tühisuse tuvastamiseks ning 6391,16 euro ja viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

8 258,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXOÜ (registrikood: XXX, asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Ivo XXX (e-post: ivo@XXX.ee)

Kostja: OÜ XXX (registrikood: XXX, asukoht XXX)

Kostja

lepinguline

esindaja:

Igor

Sumarok

(e-post:

info@alinea.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg 9. oktoober 2014

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXXOÜ hagi OÜ XXX vastu.

2. Välja mõista OÜ-lt XXX XXXOÜ kasuks osa dividendidest summas 6391,16

eurot.

3. Välja mõista OÜ-lt XXX XXXOÜ kasuks kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks

muutunud viivis summas 927,98 eurot ja viivis alates hagi esitamisest 26.05.2011

kuni põhivõlgnevuse summas 6391,16 eurot tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras, kuid mitte rohkem kui põhinõue summas 6391,61 eurot.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta OÜ XXX kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva

jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

XXXOÜ esitas 26. mai 2011 Harju Maakohtule hagi OÜ XXX vastu 11. märts 2011 kostja

osanike üldkoosoleku otsuse p-s 1 tehtud otsuse tühisuse tuvastamiseks ning 6391,16 euro ja

viivise saamiseks. Harju Maakohtu 19. aprilli 2013 otsusega lõpetati TsMS § 429 lg-te 1 ja 2

alusel menetlus OÜ XXX nõude osas tuvastada OÜ XXX 11. märts 2011 üldkoosoleku otsuse

p-s 1 tehtud otsuse tühisus seosest hageja loobumisega sellest nõudest. Hagi 6391,16 suuruse

dividendi ja viivise saamiseks jättis kohus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Hageja esitas Harju Maakohtu 19. aprillil 2013 otsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna

Ringkonnakohus 29. oktoobri 2013 otsusega tühistas Harju Maakohtu otsuse osas, millega

kohus jättis rahuldamata hageja nõude 6391,16 euro ja viivise saamiseks ning jaotas

menetluskulud ja otsustas saata asja selles osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Tallinna Ringkonnakohus 29. oktoobri 2013 otsusega jäeti muutmata Harju Maakohtu otsus

osas, millega kohus lõpetas menetluse 11. märtsi 2011 osanike üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamise nõudes. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse punkt 41 kohaselt on leidnud

tõendamist, et 25. juuni 2009 on tehtud otsus 1 500 000 krooni suuruse dividendi välja

maksmise kohta ja hageja nõue dividendi osa 6391,16 eurot ja viivise saamiseks on

põhjendatud. Samas Tallinna Ringkonnakohtu otsuse punkti 42 kohaselt tuleb asjas lahendi

tegemisel arvestada seda, et kostja esitas maakohtu menetluse ajal tasaarvestuse avalduse.

Maakohus ei ole pooltega tasaarvestuse avaldust üldse arutanud ega hageja seisukohta selles

osas välja selgitanud. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et maakohtul tuleb asja uuel läbi

vaatamisel kindlaks teha, kas kostjal on hageja vastu nõue, mille ta saaks tasaarvestada hageja

nõudega ja kas hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

OÜ XXX esitas 26.05.2011 Harju Maakohtule hagi OÜ XXX vastu 11.03.2011 kostja osanike

üldkoosoleku otsuse p-s 1 tehtud otsuse tühisuse tuvastamiseks ning 6391,16 euro ja viivise

saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostjal kaks osanikku, hageja osamaksuga 2557 eurot ja

XXX, kes on ühtlasi kostja juhatuse liige, osamaksuga 16 114 eurot. Kostja põhikirja p 24

kohaselt jaotatakse dividendid osanike vahel võrdselt. 2009.a juunis võttis kostja osanike

üldkoosolek vastu otsuse kinnitada ettevõtte 2008.a majandusaasta aruanne ja maksta 2008.a

majandusaasta kasumist dividendidena 1 500 000 krooni. Dividendi väljamaksmist lükati

korduvalt edasi. Dividendi võlg kajastub kostja 2009.a majandusaasta aruandes, mille õigsust

on oma allkirjaga kinnitanud ka osanik XXX.

04.03.2011 edastas kostja esindaja hageja juhatuse liikmele kutse ilmuda 11.03.2011 kell

14.00 kostja osanike üldkoosolekule, mille päevakorras oli: 1) osaühingu osakapitali

eurodesse ümberarvestamine; 2) osaühingu osakapitali suurendamine; 3) uue põhikirja

kinnitamine ja 4) muudatuste sissekandmine Äriregistrisse. 09.03.2011 pöördus hageja kostja

poole nõudega dividendi ja viivise väljamaksmiseks ning andis selleks kostjale mõistliku

tähtaja. Vastust hageja oma nõudekirjale ei saanud. 11.03.2011 koosolekul soovis osanik

XXX kostja üldkoosoleku päevakorda muuta. Vaatamata hageja esindaja selgitustele ja

vastuväidetele sõnastati koosoleku juhataja XXX poolt täiendav päevakorrapunkt sõnastuses:

„Osaühingu osanike otsuse 2008. OÜ XXX osanikud XXX ja XXXOÜ-le dividende

väljamaksmise kohta kehtetuks tunnistamine“. Hageja hääletas üldkoosoleku päevakorra

muutmise vastu, kuid hageja vastuväidetest hoolimata täiendati koosoleku päevakorda ja võeti

vastu otsus, millega tunnistati kehtetuks kostja osanike otsus 2008.a dividendide

väljamaksmise kohta. 25.03.2011 juhtis hageja kostja tähelepanu sellele, et 11.03.2011

osanike üldkoosolekul tehtud otsused päevakorra muutmise ja dividendi väljamaksmise

kohustuse tühistamise kohta on ebaseaduslikud, kuna on vastuolus äriseadustiku (ÄS § 171ˡ

lg-ga 3). Samuti palus hageja kostjat välja maksta dividendi 47 933,74 eurot. Kostja hagejale

ei vastanud.

Hageja palub välja mõista dividendi osaliselt – 6391,16 euro suuruses summas, et mitte

kostjat dividendi väljamaksmisega ülemäära koormata ja viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras. Hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 927,98 ja sealt edasi

soovis hageja viivist kuni põhinõude täitmiseni.

Vastuseks kostja poolt esitatud tasaarvestuse avaldusele, hageja leiab, et antud juhul ei ole

tasaarvestuse tegemise eeldused täidetud. Kostja on oma vastunõude esitanud vastuses hagile.

Kostja väidete kohaselt koosneb kostja vastunõue järgnevatest nõuetest:

i) kostja kahjunõue hageja vastu 38 868,12 eurot;

ii) hageja kohustuste rikkumise tagajärjel olid rikutud kostja ja XXXAS-i vahel sõlmitud

lepingu tingimusi ning XXXAS on kostjalt nõudnud 391,14 euro tasumist;

iii) XXXAS on esitanud kostja vastu trahvinõude summas 2 880,00 eurot (kasutamata

turundusfond);

iv) hageja loobus väidetavalt kostjale raamatupidamise dokumentide üleandmisest, mistõttu

on kostjale tekkinud kahju summas 1 440,00 eurot ja

v) kostja on hagejale esitanud kaatri rendimakse arve summas 6 900,00 eurot.

Kostja väidab, et kokku on kostjale hageja juhatuse liikme tegevusena tekitatud kahju

summas 50 088,12 eurot. 25. juunil 2014.a esitas kostja hageja suhtes täiendavalt veel uue

nõude, so laenulepingu nr 1/2010 alusel tasutud intressi ja viivise tagastamise nõude summas

6 584,22 eurot.

Hageja vaidleb kostja nõuetele vastu ja leiab, et need ei ole hagejalt sissenõutavad.

Kostja heidab hagejale ette, et viimane on tekitanud kostjale kahju 7 304,22 euro ulatuses,

kuna väidetavalt täitis hageja 01.aprillil 2008.a sõlmitud käsunduslepingut (edaspidi

nimetatud ka Leping) hooletult, mille tagajärjel tekkisid kostjal kolmandate isikute ees

kohustused ning kahju seoses kauba rikkumisega. Sisuliselt on kostja esitanud hageja vastu

Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Lepingu rikkumisena on kostja toonud

esile, et hageja ei ole täitnud AS-iga XXX sõlmitud müügilepingust tulenevaid kohustusi. AS-

iga XXX sõlmitud müügilepingu pooleks ja ühtlasi ka kohustatud isikuks, oli kostja, mitte

hageja. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja vastutada AS-iga XXX sõlmitud müügilepingust

tulenevate kohustuste täitmise eest. Samuti ei olnud tsiviilasjas nr 2-09-21324 AS-i XXX

nõue kostja vastu kahju hüvitamise nõue, mille tekkimist saaks teoreetiliselt üldse hagejale

Lepingu täitmise läbi ette heita. AS XXX nõue kostja vastu tulenes lepingu alusel boonuste,

mittetagastustasu ja üldturundustasu tasumata jätmisest, mitte hageja poolt mingil moel

kohustuste täitmata jätmise läbi kahju tekitamisest. Tsiviilasjas nr 2-09-21324 jõustus poolte

vahel sõlmitud kompromiss, mille kinnitas OÜ XXX poolt juhatuse liige ja osanik XXX.

Harju Maakohtu otsus oli põhjendatult vaidlustatud ning see ei jõustunud. AS XXX nõue

kostja vastu ei tekkinud hageja tegevusest või tegevusetusest, mistõttu ei ole kostja vastunõue

summas 7 304,22 eurot hagejalt sissenõutav ega seega ka hageja nõudega tasaarvestatav.

Kostja leiab, et kostjal on hageja vastu nõue summas 26 933,45 eurot tulenevalt asjaolust, et

hageja on väidetavalt rikkunud Lepingut, mille tagajärjel on kostja kandnud kaupa maha.

Hageja leiab, et kostja ei ole seostanud maha kantud kaupa kaubaga, mille müügitegevust

korraldas Lepingu alusel hageja – kostja kandis maha vanad lao jäägid, mis on tekkinud mitte

hageja poolt Lepingu rikkumise tagajärjel, vaid kauba ebaõigest tellimisest juhatuse liikme

XXX poolt.

Kostja ei ole esile toonud ega ka tõendanud, et maha kanti just nimelt see kaup, mille

müümist hageja korraldas. Kauba tellimisega tegeles kostja juures juhatuse liige XXX,

mistõttu vastutab ülemäärase kauba tellimise eest XXX. Eeltoodust tulenevalt ei saa hagejale

kaupade mahakandmist ja hävitamist ette heita, kostja nõue summas 26 933,45 eurot ei ole

hagejalt sissenõutav ning ei ole seetõttu hageja nõudega tasaarvestatav.

Kostja on esitanud väite, et hageja võlgneb kostjale 6 584,22 eurot, kuna kostja tasus hagejale

laenulepingu nr 1/2010 alusel laenusumma kasutamise eest intresse ja laenu õigeaegse

tagastamata jätmise eest viiviseid. Hageja leiab, et kostja vastunõue ei ole põhjendatud.

Kostja on varasemalt vastava haginõudega pöördunud kohtu poole ning Harju Maakohus on

teinud tsiviilasjas nr 2-12-40755 02.aprillil 2013.a otsuse, millega jättis kohus OÜ XXX hagi

täies ulatuses rahuldamata. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse, kuid Tallinna Ringkonnakohus

jättis OÜ XXX apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu otsus on

jõustunud. Samuti ei ole kostja laenulepingust tulenevale nõudele tasaarvestuse avalduses

tuginenud. Seega kostja vastunõue summas 6 584,22 eurot hageja suhtes põhjendatud ja ei ole

hageja nõudega tasaarvestatav.

Kostja väidab, et hageja on kostjale tekitanud kahju, kuna XXXAS on kostjale esitanud kostja

ja XXXAS-i vahel sõlmitud lepingu alusel nõude summas 2 880,00 eurot. Hageja ei olnud

XXXAS ja kostja vahel sõlmitud lepingu pooleks, mistõttu ei saa hagejale tuleneda

kõnesolevast lepingust kohustusi. Samuti ei leiab hageja, et kostja ei ole kahju tekkimise

aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Hageja teostas turunduskampaaniaid nii palju, kui see

oli objektiivsetel põhjustel võimalik, samuti esines XXXAS-i poolt kampaaniate pakkumiste

osas tagasi lükkamisi ning kauba sortimenti jäid (mh ka kostjast tulenevatel põhjustel) mitmed

tooted tulemata, mistõttu ei olnud põhjendatud turundustöö tegemine toodetele, mida ei saa

nende puudumise tõttu XXXAS-ile tarnida. Seega isegi juhul, kui hageja poolt oleks

kohustuste täitmisel esinenud kõrvalekaldeid, oleksid hageja rikkumised vabandatavad (VÕS

§ 103). Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja vastunõue summas 2 880,00 eurot hageja suhtes

põhjendatud ja ei ole hageja nõudega tasaarvestatav.

Kostja heidab hagejale ette, et viimane ei ole kostjale esitanud raamatupidamise dokumente

ning sellest tulenevalt on kostjale tekkinud kahju summas 1 440,00 eurot. Samuti on kostja

asunud väitma, et hageja tegeles kostja raamatupidamise korraldamisega. Kostja väited ei

vasta tõele – kostjale osutas raamatupidamise teenust OÜ XXX. Asjaolu, et hageja juhatuse

liige XXX kuulus ka OÜ XXX juhatusse, ei anna alust eeldada, et hageja osutas kostjale

raamatupidamise teenust ja oleks teenuse osutamise lõppemisel kostja ja OÜ XXX vahel

pidanud kostjale esitama OÜ XXX valduses olnud dokumendid. Eeltoodust tulenevalt ei ole

kostja nõue hageja vastu summas 1 440,00 eurot põhjendatud ning ei kuulu seetõttu

tasaarvestamisele.

Kostja on vastuses hagiavaldusele esitanud tasaarvestuse avalduse, millega soovis kostja

tasaarvestada hageja nõude kaatri rendimakse nõudega summas 6 900,00 eurot (kostja

vastuses toodud sõnastus: „d) OÜ XXX kaatri rendimaks perioodil 15.04.2011 kuni

15.02.2011.a. 25.juunil 2014.a esitatud seisukohtades on kostja asunud oma seisukohti

muutma ning on leidnud, et kostja nõue tuleneb mitte rendilepingulisest suhtest, vaid kostjale

hageja poolt kahju tekitamisest seeläbi, et hageja XXXOÜ võttis kostja kasutuses olnud kaatri

enda kasutusse ja ei tasunud kostjale kulusid. Hageja XXXOÜ kasutuses ei ole kostja kaater

olnud, mistõttu puudub alus nõuda hagejalt kaatri kasutusele võtmise ja kaatri kasutamisega

seotud kulude kandmist. Hageja juhatuse liige XXXoli kaatri liisinglepingu sõlmimise ja

kaatri kasutamise ajal ühtlasi ka kostja juhatuse liige ning ekslik on kostja seisukoht, et kaatri

kasutajaks oli hageja XXXOÜ. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja nõue summas 6 900,00

eurot põhjendatud ning ei ole hageja nõudega tasaarvestatav.

Hageja leiab, et ülaltoodust tulenevalt on kostja vastunõuete maksmapanek hageja suhtes

välistatud. Kostja vastunõuded ei ole põhjendatud, tõendatud ja on ebaselged ning otsitud.

Hageja leiab, et kostja etteheited hageja tegevusele on otsitud ning hageja ei ole kostjale kahju

tekitanud. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine

pool saab esitada vastuväiteid. Hageja palub hagiavalduse rahuldada ja jätta kostja

vastunõuded hageja nõudega tasaarvestamata.

Kostja vastuväited

Kostja vaidles hagile vastu. 05.08.2011 vastuväidete kohaselt võeti otsus dividendide

väljamaksmise tühistamise kohta vastu kooskõlas seadusega. Üldkoosoleku toimumise ajal

kuulus XXX 2/3 OÜ XXX osakapitalist, seega oli otsus üldkoosoleku päevakorra muutmise

kohta õiguspärane. Otsus dividendide väljamaksmise kohta kahjustas võlausaldajate ja kostja

huve. 02.05.2012 vastuväidetes muutis kostja oma seisukohta ja väitis, et kostja osanike

üldkoosolekul ei ole tehtud otsust dividendide väljamaksmiseks. Kui puudub osanike otsus,

puudub äriühingul kohustus dividende maksta.

Kostja esitas tasaarvestuse avalduse ja palus juhul, kui kohus teeb otsuse hagi rahuldamise

kohta, tasaarvestada kostja nõue hageja nõudega.

Vastuses hagile kostja väitis, et kokku on kostjale hageja tegevusega tekitatud kahju summas

50 088,12 eurot. Kostja tasaarvestuse avalduse kohaselt on OÜ-l XXX tekkinud alljärgnev

kahju:

1)

OÜ XXX kahju summas 38 868,12 eurot (608 154 krooni) XXXOÜ tegevuse tõttu;

2)

OÜ XXX kahju summas 2 880 eurot, mis tekkis seoses XXXAS nõude esitamisega ja

rahuldamisega OÜ XXX poolt;

3)

OÜ

XXX

kahju

summas

eurot,

mis

tekkis

OÜ

XXX

raamatupidamisdokumentide taastamise eest tasutud kulude kandmisega;

4)

OÜ XXX kahju summas 6 900 euro, mis tekkis OÜ XXX kasutuses oleva kaatri OÜ

XXX poolt kasutusse võtmisega ja kaatri kasutamisega seotud kulude kandmata jätmisega

ning OÜ XXX kahju saamata jätmisega seoses kaatri kasutamisega OÜ XXX poolt.

Tasaarvestamise avalduse kohaselt OÜ XXX on asutatud 17.12.1999.a. XXX OÜ tegeles

alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide hulgimüügiga Baltikumis ja Eestis. XXX on OÜ

XXX osanik ja juhatuse liige alates 29.07.2003.a käesoleva ajani. 2008.a 05-st veebruarist

OÜ XXX on saanud OÜ XXX osanikuks ja XXXon valitud OÜ XXX juhatuse liikmeks.

01.04.2008.a OÜ XXXja OÜ XXX vahel sõlmiti teenuste osutamise leping. Lepingu kirjutas

alla mõlema äriühingu poolt juhatuse liige XXX. Alates lepingu sõlmimisest OÜ XXX

tegeles OÜ-le XXX juhtimisteenuste osutamisega. Eelmainitud lepingu alusel OÜ XXX

ülesandeks on klientidega suhtlemine, klientidega koostöö tingimuste kokkuleppimine ja

vormistamine, turundustegevuse korraldamine, müügisortimendi kokkuleppimine, klientidega

müügikampaaniate

tingimuste

kokkuleppimine

ja

sellega

seonduv

asjaajamine,

müügistrateegiate väljatöötamine ja muu tegevus, mis on seotud müügiga. Tegelikkuses OÜ

XXX ülesanded seoses mainitud lepinguga olid laiemad, kui lepingus ettenähtud.

Oma teenuste osutamise eest OÜ XXX on saanud igakuiselt tasu arvestusega 355 krooni ühe

tunni eest, millele lisandus käibemaks. Vastutasuks saanud tasu eest OÜ XXX osutas OÜ-le

XXX teenuse. Teenuse kasutades, sõlmis OÜ XXX lepinguid erinevate lepingupartneritega

(OÜ XXX, XXXOÜ ja muu). OÜ XXX nimel sõlmis lepingud XXX. Arvestades asjaoluga, et

XXXsõlmis lepinguid ainuisiklikult (registrikaardi järgi OÜ XXX juhatuse liikmed esindavad

äriühingu ühiselt) võiks teha järelduse, et XXX tegutses lepingu sõlmimisel nii XXX OÜ kui

ka OÜ XXX esindajana. OÜ XXX arvates, OÜ XXX ja OÜ XXX vahelised suhted, mis

reguleeritakse sõlmitud lepinguga, vastavad täielikult käsunduslepingu tunnustele. Seega, OÜ

XXX suhtes tuleb rakendada VÕS sätteid, mis reguleerivad käsundiandja ja käsundisaaja

õigused ja kohustused. Arvestades asjaoluga, et XXX töökohustused olid seotud XXXOÜ

pakutavate teenuste osutamisega, siis vastutab just XXXOÜ OÜ-le XXX osutatud teenustest

tekkinud kahju eest. OÜ XXX kohustus tegutsema OÜ XXX huvides kõikide tehingute

tegemisel. Võttes arvesse, et OÜ XXXon asutatud 10.detsembril 2007.a. ja OÜ XXX

põhitegevuseks on äri- ja juhtimisalane nõustamine (OÜ XXX2009.a aastaaruanne) OÜ XXX

on oma majandus ja kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja. OÜ XXX arvates OÜ XXX

tegeles nii seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega kui ka heade kommete vastase

tahtliku käitumisega. OÜ XXX korraldas OÜ XXX tegevust nii, et OÜ XXX on saanud

olulist kahju OÜ XXX tegevuse tõttu.

OÜ-lt XXX tekkis kahju 7 304,22 eurot seoses OÜ XXX tegevusega, mis on seotud

kolmandate isikute poolt esitatud nõuete täitmisega OÜ-gu XXX poolt. OÜ XXX täitis

01.04.2008.a sõlmitud käsunduslepingu hooletult, mille tõttu OÜ-lt XXX tekkisid kohustused

kolmandate isikute eest ja tekkis kahju seoses kauba rikkumisega.

Harju Maakohtu 13.12.2010.a otsusega rahuldati AS XXX hagi OÜ XXX vastu summas 272

412,08 krooni (s.h. põhivõlg 172184,28 krooni ja viivist 100 227,80 euro). Sama otsusega

kohus otsustas jätta rahuldamata OÜ XXX vastuhagi täies ulatuses. Pärast 01.04.2008.a

teenuste osutamise lepingu lõpetamist OÜ XXX sõlmis AS-ga XXX kompromissi, mis oli

kinnitatud 31.05.2011.a Tallinna Ringkonnakohtu määrusega. Määrusega kinnitatud

kompromissi kohaselt maksab OÜ XXX AS-le XXX 7 304,22 euro, mis on oluliselt vähem

Harju Maakohtu poolt välja mõistetud summast. Antud summa ulatuses OÜ-le XXX on

tekitatud kahju XXXOÜ tegevuse tõttu, sest just XXXOÜ tegeles OÜ XXX müügitegevuse

korraldamisega.

Eelmainitud lepingu kohaselt OÜ XXX ülesandeks on klientidega suhtlemist, klientidega

koostöö tingimuste kokkuleppimine ja vormistamine, turundustegevuse korraldamine,

müügisortimendi kokkuleppimine, klientidega müügikampaaniate tingimuste kokkuleppimine

ja sellega seonduv asjaajamine, müügistrateegiate väljatöötamine ja muu tegevust, mis on

seotud müügiga. XXXOÜ oli isikuks, kelle soovitusi kasutades OÜ XXX teostas oma

müügitegevuse AS-ga XXX. OÜ XXX ei ole suutnud korraldada AS XXX laos asuva kauba

realiseerimist. Seoses antud asjaoluga AS XXX XXX käsul müüs OÜ-le XXX kuuluvat

kaupa olulise allahindlusega. Hiljem XXX väitis, et tema ei ole AS-le XXX kooskõlastanus

kauba müük olulise allahindlusega. AS-ga XXX vaidluse puhul otsustas XXX allahindluse

tegemisest ja sellest, et AS XXX laos jääb OÜ-le XXX kuuluv riknev kaup. XXX arvas, et

antud kaup saaks anda AS-le XXX soetamismaksumuse hinnaga või tasaarvestada AS XXX

nõudega OÜ XXX vastu. Kohus tuvastas, et tegelikult kaup ei olnud üleantud AS-le XXX

vaid riknes AS-i XXX laos, sest XXX ei ole suutnud kauba realiseerida. Antud kaup hiljem

olid utiliseeritud pärast kohtumenetluse lõppemist 2011.a Seega, OÜ XXX XXX näol

korraldas kogu müügitöö ja vastutab ka töö käigus OÜ-l XXX tekkinud kahju eest juhul, kui

kahju tekkis OÜ XXX oma kohustuste täitmata jätmise tulemusena, s.h. hooletuse tõttu. OÜ

XXX kohustuseks ka välistada OÜ XXX kuuluva kauba riknemine ja kauba müügi käigus

täiendavate kulude tekkimist. Juhul, kui OÜ XXX hooletuse tõttu OÜ XXX kuuluv kaup

rikneb või OÜ XXX kannab kauba realiseerimisega seotud täiendavad kulud, peaks OÜ XXX

kantud kulud ja riknenud kauba väärtuse hüvitama.

OÜ XXX tekkinud kahju summas 26 933,45 euro XXXOÜ tegevuse tõttu. XXX, XXXOÜ

töötaja esitas pidevalt OÜ XXX juhatuse liikmele XXX oma tegevuse eesmärgid. OÜ XXX

arvestas oma tegevuse teostamisel OÜ-gu XXX poolt esitatud andmetest. Juhul, kui XXX ei

ole suutnud oma kohustusi täita, siis OÜ XXX on sunnitud müügiks ostetud kaubad hävitama.

OÜ XXX on teinud 2011.a veebruaris, märtsis ja aprillis kaupade mahakandmised 2010.a

soetatud kaupade osas. Mahakantud kaupade utiliseerimise oli teostatud äriühingu poolt, kes

omab õiguse alkohoolsete jookide utiliseerimiseks. Antud mahakandmised ja utiliseerimised

on teostatud 17.02.2011.a toimunud inventuuri põhjal. OÜ XXX kaotas XXXOÜ tegevuse

tõttu 26 933,45 euro (kolm mahakandmised ja utiliseerimised summas 3 634,42 euro,

16284,34 euro ja 7014,69 euro). Tekitatud kahju on kajastatud OÜ XXX 2010.a

aastaaruandes).

OÜ XXX kahju seoses OÜ-le XXX makstud trahviga summas 6584,22 euro. 12.04.2010.a

XXXOÜ ja XXX OÜ, keda mõlemad esindas juhatuse liige XXX sõlmisid laenulepingu nr.

1/2010, mille alusel XXXOÜ laenas XXX OÜ-le 100 000 krooni (6391,165 eurot). Laenu

tagastamise tähtaja XXXOÜ määras 13.08.2010.a. XXXOÜ kandis laenuraha pangakontole.

13.04.2010.a. Koostatud Laenulepingu p-s 5 oli viidatud, et juhul kui laenusumma ei ole

tagastatud tähtaegselt, tuleks tasuda leppetrahvi iga viivitatud päeva eest 500 krooni (31,96

eurot). On selge, et juhul, kui antud lepingu punkt rakendatakse, siis OÜ XXX tekkb kahju.

Arvestades asjaoluga, et antud lepingu sõlmimist korraldas OÜ XXX, siis XXXOÜ vastutab

ka kahju tekitamise eest, mis võiks ilmuda seoses laenulepingu täitmisega. Esitatud

tingimustel sõlmitud tehing ei olnud tehtud kostja huvides. Laenusumma tagastamise tähtaeg

ja trahv laenu tähtaegselt tagastamata jätmise eest ei olnud OÜ-ga XXX kooskõlastatud.

16.02.2011.a Hageja lepinguline XXX teostas OÜ XXX juhatuse liikmete otsuseta ja

nõusolekuta XXXOÜ huvides laenu tagasimaksmist koos intressi ja leppetrahvi tasumisega,

kokku summas 12 975,38 eurot. Laenuna antud ja tagastatud laenusummade vahel on vahe

summas 6584,22 euro. Olukorras, kui käsundisaaja tegevuse tõttu käsundiandja vara on

vähenenud 6584,22 euro OÜ XXX teostatud tehingu tõttu on kahju tekitamine.

OÜ XXX kahju summas 2 880 euro, mis tekkis seoses XXXAS nõude esitamisega ja

rahuldamisega OÜ XXX poolt. Arvestades asjaoluga, et OÜ XXX ülesannete hulka kuulus

„turundustegevuse

korraldamine,

müügisortimendi

kokkuleppimine,

klientidega

müügikampaaniate tingimuste kokkuleppimine ja sellega seonduv asjaajamine“ OÜ XXX

vastutab ka turundustegevuse raames tekitatud kahju eest.

OÜ XXX kahju summas 1 440 euro, mis tekkis OÜ XXX raamatupidamisdokumentide

taastamise eest tasutud kulude kandmisega. Lisaks müügitegevuse korraldamisele tegeles OÜ

XXX ka OÜ XXX raamatupidamise korraldamisega. Raamatupidamisteenuste osutamisega

tegeles XXXOÜ-ga seotud äriühing OÜ XXX. OÜ XXX juhatuse liikmeks on XXX ja

raamatupidajaks XXX. OÜ XXX tasus OÜ-gu XXX poolt esitatud arved. OÜ XXX ja OÜ

XXX käes olid OÜ XXX raamatupidamisdokumendid. Seoses lepingu lõpetamisega OÜ-ga

XXX ja asjaoluga, et OÜ XXX ja OÜ XXXOÜ ei ole tagastanud OÜ-le XXX nende valduses

olevad raamatupidamisdokumendid OÜ XXX oli sunnitud tellida raamatupidamise

taastamisteenust OÜ-lt XXX. Seoses raamatupidamise taastamisega OÜ XXX tekitas OÜ-le

XXX kahju summas 1 440 euro, mis on tekkinud tasutud taastamiskulude kandmisega.

OÜ XXX kahju summas 6 900 euro, mis tekkis OÜ XXX kasutuses oleva kaatri OÜ XXX

poolt kasutusse võtmisega ja kaatri kasutamisega seotud kulude kandmata jätmisega OÜ

XXX poolt. OÜ XXX korraldas oma esindaja XXX tellimisel kaatri liisimise Swedpank

Liisingu AS-lt. Liisitud kaatrit kasutas XXXOÜ juhatuse liige XXX. Kaatri ainsaks

kasutajaks on XXX, OÜ XXX juhatuse liige. Seega, kaater oli antud OÜ-le XXX kasutusse.

OÜ XXX esitas OÜ-le XXX arve seoses kaatri kasutamisega XXX huvides. Arves näidatud

summa moodustab OÜ XXX liisingumaksed ühe kuu eest alates kaatri liisimise päevast, mis

on suurendatud 20% võrra (õiglase turuhind kasutusse antud kaatri kasutamise eest).

OÜ XXX nõue OÜ XXX vastu moodustab suurema summa, kui OÜ XXX nõude OÜ XXX

vastu. Kostja OÜ XXX tasaarvestab oma nõude OÜ XXX nõudega.

Maakohtu seisukoht

Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Hageja esitas algselt kaks nõuet: 11. märtsi 2011 üldkoosoleku otsuse p. 1 tehtud otsuse

tühisuse tuvastamiseks ja dividendide summas 6391,16 eurot ja viivise väljamõistmiseks.

Harju Maakohtu 19. aprilli 2013 otsusega lõpetati TsMS § 429 lg-te 1 ja 2 alusel menetlus

OÜ XXX nõude osas tuvastada OÜ XXX 11. märts 2011 üldkoosoleku otsuse p-s 1 tehtud

otsuse tühisus seoses hageja loobumisega sellest nõudest. Hagi 6391,16 euro suuruse

dividendi ja viivise saamiseks jättis Harju Maakohus rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda. Hageja esitas Harju Maakohtu 19. aprillil 2013 otsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna

Ringkonnakohus 29. oktoobri 2013 otsusega tühistas Harju Maakohtu otsuse osas, millega

kohus jättis rahuldamata hageja nõude 6391,16 euro ja viivise saamiseks ning jaotas

menetluskulud ja saata asja selles osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Tallinna Ringkonnakohus 29. oktoobri 2013 otsusega jäeti muutmata Harju Maakohtu otsus

osas, millega kohus lõpetas menetluse 11. märtsi 2011 osanike üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamise nõudes.

Vastavalt TsMS § 658 lg 1 maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise

korral jätkub menetlus esimese astme kohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise

lõpetamist. Maakohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu otsuse kohaselt on

ebaseaduslikud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse

apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja

kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud.

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse punkt 41 kohaselt on leidnud tõendamist, et 25. juuni 2009

on tehtud otsus 1 500 000 krooni suuruse dividendi välja maksmise kohta ja hageja nõue

dividendi osa 6391,16 eurot ja viivise saamiseks on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt

puudub vaidlus selle üle, et 25. juuni 2009 on tehtud otsus 1 500 000 krooni suuruse dividendi

välja maksmise kohta ja hageja nõue dividendi osa 6391,16 eurot ja viivise saamiseks on

põhjendatud. Samas Tallinna Ringkonnakohtu otsuse punkti 42 kohaselt tuleb asjas lahendi

tegemisel arvestada seda, et kostja esitas maakohtu menetluse ajal tasaarvestuse avalduse.

Tallinna Ringkonnakohus leidis, et maakohtul tuleb asja uuel läbi vaatamisel kindlaks teha,

kas kostjal on hageja vastu nõue, mille ta saaks tasaarvestada hageja nõudega ja kas hageja

nõue on tasaarvestusega lõppenud.

Kuna kostja on esitanud hageja nõudele tasaarvestamise vastuväite, tuleb maakohtul

alljärgnevalt kindlaks teha, kas kostjal on hageja vastu nõue, mille ta saaks tasaarvestada

hageja nõudega ja kas hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja vastuses hagiavaldusele esitanud hageja nõude

suhtes tasaarvestuse avalduse, millega kostja tasaarvestab hageja nõude summas 7319,14

eurot kostja nõudega hageja vastu (tasaarvestusavaldus). Kostja leiab, et tasaarvestuse

avalduse tulemusena on hagejal võlgnevus kostja ees summas 42 768,98 eurot ning kostjal

puudub võlgnevus hageja ees.

VÕS § 197 lg 1 kohaselt juhul, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on

õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2

kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses

ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 sätestab, et

tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.

Tsiviilasja lahendis nr 3-2-1-50-04 on Riigikohus leidnud, et kui kostja on esitanud hagejale

kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama. Juhul, kui kostja

esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda

tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Kohtu arvates on

kostja antud tsiviilasjas esitanud tasaarvestusavalduse mõistliku aja jooksul selleks, et

kasutada oma protsessiõigusi heauskselt. Kohus märgib, et tasaarvestuse tegemine annab

tasaarvestuse avalduse teinud isikule võimaluse esitada teise poole nõude kohta, mis

tasaarvestati, täitmise vastuväite. Seega kontrollib kohus järgnevalt, kas tasaarvestuse saab

lugeda toimunuks.

Kohus on seisukohal, et tasaarvestamisolukorra tekkimiseks peavad esinema poolte vahel

VÕS § 197 lg 1 kohaselt samaliigilised nõuded. Antud juhul on kostjal väidetavalt hageja

vastu käsunduslepingust tulenev rahaline nõue ning hagejal kostja vastu dividendi osa

summas 6391,16 eurot ja viivise nõue, seega eksisteerivad samaliigilised nõuded. Lisaks

peaks VÕS § 197 lg 1 kohaselt olema tasaarvestaval poolel õigus oma kohustus täita ja teiselt

poolelt vastava tasaarvestatava kohustuse täitmist nõuda. VÕS § 198 kohaselt toimub

tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja on oma vastuses hagile esitanud

hageja nõudele tasaarvestusavalduse. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele

teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja on seisukohal, et kostja puudub alus

tasaarvestamise avalduses märgitud nõuete tasaarvestamiseks ning on esitanud

tasaarvestamisele vastuväited.

Vastuses hagile kostja väitis, et kokku on kostjale hageja tegevusega tekitatud kahju summas

50 088,12 eurot. Kostja esitas tasaarvestuse avalduse ja palus juhul, kui kohus teeb otsuse

hagi rahuldamise kohta, tasaarvestada kostja nõue hageja nõudega.

Kostja tasaarvestuse avalduse kohaselt on OÜ-l XXX tekkinud alljärgnev kahju:

1)

OÜ XXX kahju summas 38 868,12 eurot (608 154 krooni) XXXOÜ tegevuse tõttu;

2)

OÜ XXX kahju summas 2 880 eurot, mis tekkis seoses XXXAS nõude esitamisega ja

rahuldamisega OÜ XXX poolt;

3)

OÜ

XXX

kahju

summas

eurot,

mis

tekkis

OÜ

XXX

raamatupidamisdokumentide taastamise eest tasutud kulude kandmisega;

4)

OÜ XXX kahju summas 6 900 euro, mis tekkis OÜ XXX kasutuses oleva kaatri OÜ

XXX poolt kasutusse võtmisega ja kaatri kasutamisega seotud kulude kandmata jätmisega

ning OÜ XXX kahju saamata jätmisega seoses kaatri kasutamisega OÜ XXX poolt.

Kostja leiab, et seega jääb esitatud nõudest saldoks kostja poolt vaadatuna 42 768,98 eurot.

Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude üle: OÜ XXX on asutatud 17.12.1999.a.

XXX OÜ tegeles alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide hulgimüügiga Baltikumis ja

Eestis. XXX on OÜ XXX osanik ja juhatuse liige alates 29.07.2003.a käesoleva ajani. OÜ

XXX on asutatud 10.12.2007. XXX on OÜ XXX osanik ja juhatuse liige alates 10.12.2007

kuni käesoleva ajani. 05.02.2008.a sai OÜ XXXOÜ XXX osanikuks ja XXX valitud OÜ

XXX juhatuse liikmeks.

Kohus on tuvastanud, et 01.04.2008 sõlmisid OÜ XXX ja XXXOÜ teenuse osutamise

lepingu, mille punkt 2.1. kohaselt teenuse osutaja (XXXOÜ) kohustub osutama Lepingus

sätestatud tähtaja jooksul ja tingimustel tellijale müügijuhtimise teenust ja lepingu punkti

4.1.kohaselt tellija (OÜ XXX) kohustub tasuma teenuse osutajale teenuse ühe tunni eest 355

krooni, millele lisandub käibemaks(II kt tlk 90- 95). Kohus asub seisukohale, et antud juhul

vastab poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise leping oma sisult käsunduslepingule. Poolte

vahel on vaidlus hageja ja kostja vahel 01.04.2008 sõlmitud Teenuse osutamise lepingu

täitmise üle. Vastuses hagile kostja väitis, et kokku on kostjale hageja tegevusega tekitatud

kahju summas 50 088,12 eurot. Kostja on vastuses hagile tasaarvestanud kostja nõude

summas 50 088,12 eurot hageja nõudega kostja vastu.

Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus VÕS § 115 lg 1 sätestatust, mille kohaselt

võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise puhul nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise

eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisel. Seega

vaidluse lahendamisel poolte vahel tuleb kohtul tuvastada kas hageja rikkus kostjaga

sõlmitud lepingut. Juhul kui kohus tuvastab, et hageja rikkus lepingut, tuleb kohtul kontrollida

kas lepingu rikkumine hageja poolt põhjustas kostjale kahju ja kas kostjal kahju tekkimine ja

hagejapoolne lepingu rikkumine on põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 4 kohaselt. Veel tuleb

kohtul kontrollida seda kas kostja poolt nõutav kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-

eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes ning kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb

arvestada ka VÕS § 127 lõikega 3, mille kohaselt lepingulist kohustust rikkunud pool peab

hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette

nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske

hooletuse tõttu.

VÕS § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu

sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu

kohustuslikku vormi.

VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt

lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja

aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Seega käsundisaaja

põhikohustuseks on osutada kokkulepitud teenust. VÕS § 24 lg 2 tulenevalt on käsundisaajal

kohustus teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik ning ta peab tegema

niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik

samadel asjaoludel teeks. Samas käsundiandaja poolt soovitud tulemuse saavutamata jäämine

ei ole iseenesest lepingu rikkumine. Põhikohustust täites peab käsundisaaja ühtlasi järgima

VÕS § 620 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kahte üldist kohustust- lojaalsuskohustust ja

hoolsuskohustust. Viidatud normide kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema

käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega, täitma käsundi

vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma

kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus-ja kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja

peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Lisaks sellele on

käsundisaajal mitmeid kõrvalkohustusi, nagu kohustus järgida käsundiandja juhiseid.

Andmaks hinnangut, kas hageja on oma käsunduslepingust tulenevalt kohustust rikkunud,

tuleb kohtul välja selgitada, millised olid hageja käsunduslepingust tulenevad kohustused

ning hinnata, kas hageja käsundisaajana täitis oma kohustusi vajaliku hoolsusega ja

käsundiandjale lojaalselt.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, millised olid OÜ XXXOÜ kohustused hageja ja kostja vahel

01.04.2008 sõlmitud teenuse osutamise lepingu alusel. Hageja ja kostja vahel 01.04.2008

sõlmitud teenuse osutamise lepingu punkt 2.1. kohaselt teenuse osutaja (XXXOÜ) kohustub

osutama Lepingus sätestatud tähtaja jooksul ja tingimustel tellijale müügijuhtimise teenust.

Nimetatud lepingu punkti 5.1. kohaselt teenuse osutaja teostab toimingud, mis on suunatud

teenuse paremaks osutamiseks tellijale. Nimetatud lepingu punkt 5.2. kohaselt teenuse osutaja

teostab teenuse täitmist vastavuses lepingu, kehtivate õigusaktidega ja muude teenuse

osutamist reguleerivate dokumentidega, võttes ülesandeks osutada müügijuhtimise teenust

alljärgnevas: 5.2.1. igapäeva suhete haldamine suurklientidega (kaubandusketid, hulgilaod jt),

5.2.2. klientidega koostöö tingimuste kokkuleppimine ja vormistaine, 5.2.3. turundustegevuse

korraldamine, sealhulgas turundusplaanide koostamine ja teostamine, 5.2.4. klientidega

müügisortimendi kokkuleppimine, uute toodete pakkumine ja tutvustamine, kaupade

väljapanekute

koordineerimine,

5.2.5.

klientidega

müügikampaaniate

tingimuste

kokkuleppimine ja sellega seonduv asjaajamine, 5.2.6 hinnapakkumiste koostamine ja

müügikokkulepete täitmise kontrollimine, 5.2.7. müügistrateegia väljatöötamine, 5.2.8

müügipersonali nõustamine, töö ja koolituste korraldamine, punkt 5.2.9 müügijuhtimisega

seonduvad tegevused (II kt tlk 90- 95).

Kostja on seisukohal, et tegelikkuses olid hageja ülesanded märgatavalt laiemad kui lepinguga

ette nähtud. Kostja väidab, et hageja tegeles ka äriühingu finantseerimisega seotud

asjaajamisega, sh laenuvahendite otsimisega ja finantseerimisega seotud lepingute

koostamisega, samuti kostja raamatupidamise korraldamisega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et

kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded

ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja poolt kohtule esitatud tõenditega ei ole leidnud

tõendamist, et hageja tegeles OÜ XXX finantseerimisega seotud asjaajamisega, sh

laenuvahendite otsimisega ja finantseerimisega seotud lepingute koostamisega, samuti kostja

raamatupidamise korraldamisega. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et XXX oli ajavahemikus

05.02.2008 kuni 22.02.2011 OÜ XXX juhatuse liige. Kostja poolt kohtule tõendina esitatud

lepingutest nähtuvalt on XXX nimetatud lepingud allkirjastanud OÜ XXX nimel (II kd tlk 93-

120), mitte XXXOÜ juhatuse liikmena. Nimetatud lepingutest ei nähtu, et lepingud oleksid

sõlmitud hageja ja kostja vahel 01.04.2008 sõlmitud teenuse osutamise lepingu alusel ja XXX

oleks nimetatud lepingud sõlminud XXXOÜ nimel. Eeltoodust tulenevalt asub kohus

seisukohale, et, hageja ja kostja vahel 01.04.2008 sõlmitud teenuse osutamise lepingu alusel

esitas hageja kostjale müügijuhtimise teenust, mitte muid teenuseid.

OÜ-le XXX tekkinud kahju XXXOÜ tegevuse tõttu summas 38 868,12 eurot.

Kostja nõude kohaselt XXXOÜ täitis 01.04.2008.a sõlmitud käsunduslepingut hooletult, mille

tõttu OÜ-l XXX tekkisid kohustused kolmandate isikute ees. Harju Maakohtu 13.12.2010.a

otsusega rahuldati AS XXX hagi OÜ XXX vastu summas 272 412,08 krooni (s.h. põhivõlg

172184,28 krooni ja viivist 100 227,80 euro). Sama otsusega kohus otsustas jätta rahuldamata

OÜ XXX vastuhagi täies ulatuses. Tähtaja ületanud kauba osas kooskõlastas allahindlused

müügijuht ja kostja esindaja XXX. Antud olukorras just XXXOÜ oli isikuks, kelle soovitusi

kasutades OÜ XXX teostas oma müügitegevuse AS-ga XXX. Pärast 01.04.2008.a teenuste

osutamise lepingu lõpetamist OÜ XXX sõlmis AS-ga XXX kompromissi, mis oli kinnitatud

31.05.2011.a Tallinna Ringkonnakohtu määrusega. Määrusega kinnitatud kompromissi

kohaselt maksab OÜ XXX AS-le XXX 7 304,22 euro, mis on oluliselt vähem Harju

Maakohtu poolt välja mõistetud summast. Kostja leiab, et antud summa ulatuses OÜ-le XXX

on tekitatud kahju XXXOÜ tegevuse tõttu, sest just XXXOÜ tegeles OÜ XXX

müügitegevuse korraldamisega. AS-ga XXX vaidluse puhul otsustas XXX allahindluse

tegemise ja selle, et AS XXX laos jääb OÜ-le XXX kuuluv riknev kaup. Hageja on

seisukohal, et AS-ga XXX sõlmitud müügilepingu pooleks ja ühtlasi kohustatud isikuks, oli

kostja, mitte hageja. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja vastutada AS-ga XXX sõlmitud

müügilepingust tulenevate kohustuste eest.

Riigikohtu 16.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13 on Riigikohus leidnud, et pooled

peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult

taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda

otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud

tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb,

ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu

tõendamiseks tugineb. Kohus on kostjale selgitanud, et Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr

2-09-21324 tehtud kohtuotsust hindab kohus TsMS § 272 lg 2 alusel dokumentaalse tõendina

ning kostja peab käesolevas tsiviilasja menetluses välja tooma oma nõude aluseks olevad

faktilised asjaolud ning tõendama XXXOÜ poolt lepingulise kohustuse rikkumise, kostjale

tekkinud kahju ja põhjusliku seose OÜ XXX poolt lepingulise kohustuse rikkumise ja

tekkinud kahju vahel. Kohus ei tohi tugineda asja lahendamisel asjaoludele mida kostja ei ole

kohtule esitanud.

Kohus leiab, et kostja ei ole piisaval põhistanud oma nõuet ning tõendanud, et hageja rikkus

müügitegevuse teostamisel AS-ga XXX kostjaga sõlmitud teenuse osutamise lepingust

tulenevaid kohustusi.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kostja poolt AS-le XXX

tasutud 7 304,22 eurot on seotud OÜ XXX poolt kostjaga 01.04.2008.a sõlmitud

käsunduslepingust tulenevate kohustuste rikkumisega.

Samuti leiab kostja, et tal on hageja vastu nõue summas 26 933,35 eurot tulenevalt asjaolust,

et XXXOÜ ei ole suutnud tellitud kaupa klientidele maha müüa, millest tulenevalt on kostja

olnud sunnitud kaupa maha kandma. Kostja nõude kohaselt XXX, XXXOÜ töötaja, esitas

pidevalt OÜ XXX juhatuse liikmele XXX oma tegevuse eesmärgid. Mainitud eesmärgid

sisaldavad müügile kuuluvate kaubasortimendi nimetused ja müügimahud. Seega OÜ XXX

arvestas oma tegevuse teostamisel XXXOÜ poolt esitatud andmetest. Juhul kui XXXOÜ ei

suutnud oma kohustusi täita, siis OÜ XXX on sunnitud müügiks ostetud kaubad hävitama.

Kostja väidete kohaselt OÜ XXX kaotus XXXOÜ tegevuse tõttu 26 93345 eurot, mis seisneb

2011 teostatud maha kantud kaupade maksumuses ja kaupade utiliseerimises. Hageja leiab, et

kostja ei ole seostanud maha kantud kaupa kaubaga, mille müügitegevust korraldas lepingu

alusel hageja- kostja kandis maha vanad lao jäägid, mis on tekkinud mitte hageja poolt

lepingu rikkumise tagajärjel, vaid kauba ebaõigest tellimisest juhatuse liikme XXX.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja kostja vahel 01.04.2008 sõlmitud teenuse

osutamise lepingu punkt 2.1. kohaselt hageja kohustus osutama Lepingus sätestatud tähtaja

jooksul ja tingimustel tellijale müügijuhtimise teenust. Lepingu punktis 5.2. oli esitatud täpne

loetelu nendest toimingutest, milles hageja poolt osutatav müügijuhtimise teenus seisnes.

Nimetatud lepingu kohaselt seisnes hageja poolt osutatav müügijuhtimise teenus muu hulgas

klientidega

koostöö

tingimuste

kokkuleppimises

ja

vormistamises,

klientidega

müügisortimendi kokkuleppimises, uute toodete pakkumises ja tutvustamises, kaupade

väljapanekute koordineerimises, klientidega müügikampaaniate tingimuste kokkuleppimises

ja sellega seonduv asjaajamises, müügistrateegia väljatöötamises (II kt tlk 90- 95).

Vaidlust pole selle üle, et XXX, XXXOÜ juhatuse liige esitas pidevalt kostja juhatuse

liikmele XXX oma müügitegevuse eesmärgid. Kostja poolt on kohtule esitatud hageja müügi

eesmärgid 2011 aastaks, mille alusel kostja väidetavalt tellis kauba (II kd tlk 173-175).

Nimetatud müügitegevuse eesmärgid sisaldasid müügile kuuluvate kaubasortimentide

nimetusi ja müügimahtusid. Kostja on esitanud kohtule veebruaris, märtsis ja aprillis 2011

toimunud kaupade mahakandmised (II kd tlk 182-184). Kostja väidete kohaselt

mahakandmised ja utiliseerimised on teostatud 17.02.2011 toimunud inventuuri põhjal (II kd

tlk 176-181). Kaupade mahakandmine ja hävitamine on tõendatud 28.02.2011 aktiga,

31,03.2011 aktiga, 30.04.2011 aktiga, 28.02.2011 käskkirjaga, 30.04.2011 käskkirjaga,

01.03.2011 OÜ XXX hävitamisaktiga, 01.04.2011 OÜ XXX hävitamisaktiga, 02.05.2011 OÜ

XXX hävitamisaktiga (I kd tlk 85-92). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kaup maha

kantud ja hävitatud ajavahemikus veebruar kuni 2011 mai. Kohtu hinnangul ei saa seega

olla tegemist kaubaga, mis on tellitud hageja poolt esitatud 2011.a. müügi eesmärkide põhjal.

Veelgi enam, nagu nähtub 28.02.2011, 31.03.2011, 30.04.2011 kaupade mahakandmise

aktidest, tuvastas kostja poolt moodustatud komisjon, et osa kaupa on riknenud ja selle

füüsiline seisund on halvenenud ja vaid osa (aktides ei ole täpsustatud kogust) kaupa on

realiseerimise tähtaja ületanud. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust ei

tulene, et hageja oleks võtnud endale kostja ees kohustuse tagada kaupade säilimine, sh

hageja ei osutanud kostjale laoteenust.

Kostja poolt on kohtule esitatud hageja müügi eesmärgid 2011 aastaks kohaselt on hageja

kostjale esitanud 2011.a müügiprognoosi 7 kauba artikli: „XXX“, „XXX“, XXX“, „XXX“,

„XXX“, XXX“ ja „XXX“ kohta ( II kd tlk 173-175). Samas nähtub 01.märtsil 2011.a

koostatud kauba hävitamise aktist nr HA-AK-01/11, et hävitatud on hoopis kauba artiklid:

„XXX 5,4%“, „XXX 7,5%“, „XXX 7,5%“ ja „XXX 4,6%“ ( I kd tlk 91). Mitte ühtegi

hageja poolt 2011. aastaks müügiprognoosis kajastatud kauba artiklit kõnesolevas

hävitamisaktis ei leidu. Hävitamise akti nr 2.6-5/121-3 kohasel on hävitatud kaupadeks õlu

„XXX 4,8%“ ja „XXX 4,2%“ ( I kd tlk 83). Ka selles aktis ei leidu mitte ühtegi kauba artiklit,

mis oleks kajastatud hageja müügiprognoosis. 02.mail 2011.a koostatud kauba hävitamise

aktis nr HA-AK-03/11 nimetatud kauba artiklitest on hageja müügiprognoosis mainitud vaid

kolme kauba artiklit, so „XXX 5%“ 0,44 L, hävitatud 1 153 tk; kali „XXX“ 0,5 L, hävitatud

96 tk ja mineraalvesi „XXX“ 1L, hävitatud 20 tk ( I kd tlk 90). Kui võrrelda kostja laos

17.veebruari 2011.a seisuga nimetatud kauba artiklite koguse jääki ja hävitamisele kuulunud

kauba kogust, kuulus artiklite kaupa hävitamisele vaid 6%, 1% ja 0,07 % vastavast kauba

kogusest (II kd tlk 176-181). Hageja poolt esitatud kaupade müügiprognoos oli esitatud

arvestusega kogu 2011.aastaks, mistõttu ei saanud kaubad juba 2011.a alguses hävitamisele

kuuluda

tulenevalt

kostja

poolt

väidetavast

asjaolust,

et

kostja

tellis

hageja

müügiprognoosidele vastava kauba koguse.

Kohus asub seisukohale, et kostja poolt kohtule esitatud tõenditega ei ole leidnud tõendamist,

hageja on rikkunud VÕS § 620 sätestatud käsundisaaja hoolsuskohustust. VÕS § 76 lg-test

1ja 2, §-st 100, § 101 lg-st 1, § 620 lg-test 1 ja 2 ning § 621 lg-st 1 tuleneb, et

käsunduslepingu kohaselt on käsundisaaja seotud käsundiandja juhistega ja kohustub tegema

kõik endast oleneva soovitud eesmärgi saavutamiseks, kuid eesmärgi saavutamata jätmine ei

ole iseenesest käsunduslepingu rikkumine. Kohus leiab, et asjaolu, et kostjal ei õnnestunud

realiseerida kogu sisseostetavat kaupa ja osa kaubast tuleb selle riknemise tõttu maha kanda

ja hävitada, et tähenda seda, et hageja oleks automaatselt rikkunud käsunduslepingust

tulenevaid kohustusi. Lisaks sellele kohus leiab, et kostja poolt kohtule esitatud tõenditest ei

nähtu, kui suur osa kaupa kuulus hävitamisele seoses selle realiseerimisaja lõppemisega ja kui

suur osa kaupa kuulus hävitamisele seoses kauba kahjustamisega. Samuti kohus nõustub

hagejaga, et hageja poolt koostatud 2011.a müügi eesmärkide näol on tegemist hüpoteetilise

nägemusega, milline võiks nimetatud aastal kauba läbimüük olla. Kaupade läbimüügi

prognoosid on eesmärkides toodud orienteeruva läbimüügina eurodes (eesliide ca). Kohtule ei

ole esitatud tõendeid, et kostja oleks tellinud kaupa hageja 2011. a müügieesmärkide alusel.

TsMS § 230 lg 1 alusel on kostja kohustus hageja poolt käsunduslepingu rikkumist tõendada,

kuid kostja ei ole seda kohtu hinnangul teinud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale,

et hagejale ei saa eelnimetatud kaupade mahakandmist ja hävitamist ette heita. Seega kostja

nõue summas 26 933,45 eurot ei ole hagejalt sissenõutav ning ei ole seetõttu hageja nõudega

tasaarvestatav.

OÜ-le XXX tekkinud kahju summas 2 880 eurot, mis tekkis seoses XXXAS nõude

esitamisega ja rahuldamisega OÜ XXX poolt.

Kostja nõude kohaselt OÜ XXX tekkis seoses XXXAS poolt OÜ-le XXX nõude esitamise ja

selle rahuldamisega kahju summas 2 880 eurot. Kostja leiab, et arvestades asjaoluga, et OÜ

XXX

ülesannete

hulka

kuulus

„turundustegevuse

korraldamine,

müügisortimendi

kokkuleppimine, klientidega müügikampaaniate tingimuste kokkuleppimine ja sellega

seonduv asjaajamine“ OÜ XXX vastutab ka turundustegevuse raames tekitatud kahju eest.

Hageja on seisukohal, et hageja ei olnud XXXAS ja kostja vahel sõlmitud lepingu pooleks,

mistõttu ei saa hagejale tuleneda kõnesolevast lepingust kohustusi. Samuti ei leiab hageja, et

kostja ei ole kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Hageja teostas

turunduskampaaniaid nii palju, kui see oli objektiivsetel põhjustel võimalik. Hageja leiab, et

isegi juhul, kui hageja poolt oleks kohustuste täitmisel esinenud kõrvalekaldeid, oleksid

hageja rikkumised vabandatavad (VÕS § 103).

XXX ja XXXAS esindaja vahel peetud kirjavahetustest nähtuvalt ei suutnud XXX OÜ 2010.

aastal kasutada täies ulatuses XXXAS turundusfondi. XXXAS esindaja on saatnud 12.

jaanuar 2011 XXX järgmise sisuga kirja: vastavalt meie vahel sõlmitud Ostulepingu lisale nr

2 on aastane turundusfond maksimaalselt 110 00 EEK. Meie andmetel on XXX OÜ sellest

kulutanud 73 542 EEK- kasutamata osa 37 557 EEK. Vastavalt lepingule esitab Ostja

kasutamata osa kohta arve 2011 jaanuari jooksul (II kd tlk 201). XXXAS poolt on

05.02.2011 kostjale esitatud arve summas 2880 eurot (koos käibemaksuga) 2010.a.

kasutamata turundusfondi eest (II kd tlk 202). Hageja ja kostja vahel 01.04.2008 sõlmitud

teenuse osutamise lepingu punktidele 5.2.3, 5.2.4, 5.2.5. kohaselt hageja kohustuseks on

turundustegevuse korraldamine, sealhulgas turundusplaanide koostamine ja teostamine,

klientidega müügisortimendi kokkuleppimine, uute toodete pakkumine ja tutvustamine,

kaupade

väljapanekute

koordineerimine,

klientidega

müügikampaaniate

tingimuste

kokkuleppimine

ja

sellega

seonduv

asjaajamine.

Hageja

väidab,

et

ta

teostas

turunduskampaaniad nii palju, kui see oli objektiivsetel põhjustel võimalik. Kohtule esitatud

XXX ja XXXAS-i esindaja vahel peetud kirjavahetusest nähtuvalt on XXX teinud 2010.

aastal korduvalt XXXAS-le ettepanekuid kampaaniate läbiviimiseks (II kd tlk 68-79). Samas

kampaaniate korraldamise õigus on XXXAS-il ja viimane ei ole nõustunud korduvalt XXX

poolt pakutavate toodete ja hindadega. Kohus leiab, et asjaolu, et XXXOÜ-l ei ole

õnnestunud turundustegevuse korraldamisel ära kulutad kogu XXXAS-i ja OÜ XXX vahel

kokku lepitud turundusfond, ei tõenda seda, et hageja rikkus kostjaga sõlmitud

käsunduslepingust tulenevaid kohustusi. Hageja poolt kohtule esitatud XXX ja XXXAS

kirjavahetusest nähtuvalt hageja teostas turunduskampaaniaid nii palju kui see oli

objektiivselt võimalik, samas XXXAS poolt esines kampaaniate pakkumiste osas

tagasilükkamisi ning kauba sortimenti jäid mitmed tooted tulemata, mistõttu ei saa olla

põhjendatud turundustöö tegemine toodetele, mida ei saa nende puudumise tõttu XXXAS-le

tarnida. Kohus leiab, et hageja on käsundi täitmisel käesoleval juhul tegutsenud käsundi

laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning teinud seda üldiselt tunnustatud kutseoskuste

tasemel. Kostja ei ole vastupidist kohtule tõendanud.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja vastunõue summas 2880 eurot hageja suhtes põhjendatud

ega ole hageja nõudega tasaarvestatav.

OÜ XXX kahju summas 1 440 eurot, mis tekkis OÜ-l XXX raamatupidamisdokumentide

taastamise eest tasutud kulude kandmisega.

Kostja väidab, et lisaks müügitegevuse korraldamisele tegeles XXXOÜ ka OÜ XXX

raamatupidamise korraldamisega. Raamatupidamisteenuste osutamisega tegeles XXXOÜ-ga

seotud äriühing OÜ XXX. OÜ XXX juhatuse liikmeks on XXX ja raamatupidajaks XXX. OÜ

XXX tasus OÜ-gu XXX poolt esitatud arved. OÜ XXXja OÜ XXX käes olid OÜ XXX

raamatupidamisdokumendid. Seoses lepingu lõpetamisega OÜ-ga XXX ja asjaoluga, et OÜ

XXX ja OÜ XXXOÜ ei ole tagastanud OÜ-le XXX nende valduses olevad

raamatupidamisdokumendid OÜ XXX oli sunnitud tellima raamatupidamise taastamisteenust

OÜ-lt XXX. Seoses raamatupidamise taastamisega OÜ XXX tekitas OÜ-le XXX kahju

summas 1 440 euro, mis on tekkinud tasutud taastamiskulude kandmisega. Hageja väidete

kohaselt raamatupidamisteenust osutas kostjale OÜ XXX. Asjaolu, et hageja juhatuse liige

XXX kuulus ka OÜ XXX juhatusse, ei anna alust eeldada, et hageja osutas

raamatupidamisteenust ja oleks pidanud teenuse lõppemisel kostjale esitama OÜ XXX

valduses olevad dokumendid.

Kohus asub seisukohale, et tõendamist pole leidnud kostja väide, et lisaks müügitegevuse

korraldamisele tegeles XXXOÜ ka OÜ XXX raamatupidamise korraldamisega. Kohus on

eelnevalt tuvastanud, et 01.04.2008 hageja ja kostja vahel sõlmitud teenuse osutamise

lepingu punkt 2.1. kohaselt hageja kohustu osutama kostjale müügijuhtimise teenust ja

nimetatud lepingu punktis 5.1. on täpsustatud hageja poolt müügijuhtimise teenuse

osutamisele hageja kohustused. Eelnimetatud lepinguga ei ole kokku lepitud, et hageja

kohustuseks oleks kostjale raamatupidamisteenuse osutamise korraldamine, samuti ei nähtud

muudest kohtule esitatud tõenditest, et hageja oleks tegelenud kostjale raamatupidamisteenuse

osutamisega. Asjaolu, et hageja juhatuse liige XXX kuulus ka kostjale raamatupidamisteenust

osutava OÜ XXX juhatusse, ei anna alust järeldada, et hageja oleks kostjale

raamatupidamisteenust osutanud ja et hageja pidanuks teenuse osutamise lõpetamisel kostja

ja OÜ XXX vahel esitama OÜ XXX valduses olevad dokumendid. Kohus on eelnevalt

tuvastanud, et XXX oli ajavahemikus 05.02.2008 kuni 22.02.2011 nii –XXXOÜ kui OÜ

XXX juhatuse liige. Seega võis XXX raamatupidamisteenuse sisseostmisel OÜ-lt XXX

tegutseda hoopis OÜ XXX juhatuse liikmena. Juhul kui XXX tagasikutsumisel OÜ XXX

juhatuse liikme ametist jäid OÜ XXX 2010.a. raamatupidamisdokumendid XXX valdusesse

ja sellega seoses pidi OÜ XXX tellima raamatupidamise taastamisteenust OÜ-lt XXX, siis

võiks kostjal olla nõue hoopis XXX vastu.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuivõrd hageja kohustuseks ei olnud kostja

raamatupidamise korraldamine, siis ei saa hagejale ette heita hageja ja OÜ XXX valduses

olevate raamatupidamisdokumentide kostjale tagastamata jätmist. Seega kostja nõue

summas 1 4400 eurot ei ole hagejalt sissenõutav ning ei ole seetõttu hageja nõudega

tasaarvestatav.

OÜ XXX kahju summas 6 900 euro, mis tekkis OÜ XXX kasutuses oleva kaatri OÜ XXX

poolt kasutusse võtmisega ja kaatri kasutamisega seotud kulude kandmata jätmisega.

Kostja nõude kohaselt OÜ XXX korraldas oma esindaja XXX tellimisel kaatri liisimise

Swedpank Liisingu AS-lt. Liisitud kaatri ainsaks kasutajaks oli XXX, OÜ XXX juhatuse

liige. Seega, kaater oli antud OÜ-le XXX kasutusse. OÜ XXX esitas OÜ-le XXX arve seoses

kaatri kasutamisega XXX huvides. Arves näidatud summat moodustab OÜ XXX

liisingumaksed ühe kuu eest alates kaatri liisimise päevast, mis on suurendatud 20% võrra

(õiglane turuhind kasutusse antud kaatri kasutamise eest). Hageja kostja väidetega ei nõustu.

Hageja kasutuses ei ole kostja kaatrit olnud, mistõttu puudub alus kaatri kasutamisele võtmise

ja kaatri kasutamisega seotud kulude kandmist.

Vaidlust pole selle üle, et kostja juhatuse liige XXX oli kaatri liisingulepingu sõlmimise ja

kaatri kasutamise ajal ühtlasi ka kostja juhatuse liige. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud,

et kaatrit kasutas XXX kostja juhatuse liikmena. Seda kinnitab 13.04.2010 sõlmitud

liisingulepingu nr XXX, mille on allkirjastanud XXX kostja juhatuse liikmena ( II kd tlk 220),

XXXAS on 03.detsembril 2010.a saatnud e-kirja teel pakkumise e-posti aadressile XXX (II

kd tlk 222) ja asjaolu, et XXXOÜ esitas kaatri hoiustamise pakkumise mitte hagejale, vaid

kostjale (II kd tlk 223).

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale kostja ei ole tõendaud, et hageja ja kostja vahel

oleks sõlmitud rendileping vaidlusaluse kaatri rentimise kohta kostja poolt hagejale, samuti

tõendamist ei ole leidnud, et hageja oles vaidlusalust kaatrit kasutanud. Seega puudub alus

hagejalt kaatri kasutamisele võtmise ja kaatri kasutamisega seotud kulude kandmist nõuda.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja nõue summas 6800 eurot põhjendatud ning ei ole hageja

nõudega tasaarvestatav.

Kostja kahju seoses OÜ-le XXX makstud trahviga summas 6584,22 eurot.

25. juunil 2014 on kostja esitanud hageja suhtes täiendava nõude laenulepingu nr 1/2010

alusel tasutud intressi ja viivise tagastamise nõude summas 6 584, 22 eurot. 05.08.2011 kostja

vastuses hagile on kostja esitanud tasaarvestuse avalduse ja palunud hageja nõude

tasaarvestada kostja nõudega. 25.06.2014 kohtule esitatud seisukohas on hageja märkinud, et

kostja toetub varem esitatud tasaarvestuse avaldusele ja palub jätta hageja nõude rahuldamata

põhjusel, et kostja on hageja nõude tasaarvestanud. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus

avalduse tegemisega teisele poolele. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole kostja

esitanud hagejale tasaarvestamise avaldust seoses kostja poolt OÜ-le XXX makstud trahviga

summas 6584,22 eurot. Kostja on küll 25. juunil 2014 välja toonud, et kostjale on tekkinud

kahju seoses OÜ-le XXX makstud trahviga summas 6 584, 22 eurot, kuid ei ole esitanud

nimetatud tekkinud kahju osas tasaarvestuse avaldust. Kuivõrd kostja ei ole esitanud

nimetatud väidetava kahju nõude osas tasaarvestamise avaldust, siis ei saa kostja nimetatud

kahju nõuet hageja nõudega käesoleva tsiviilasja raamates tasaarvestada. Sellest tulenevalt

puudub kohtul vajadus eelnimetatud OÜ-le XXX makstud trahvinõuet antud vaidluse

lahendamisel analüüsida.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale kostjal puudub nõue hageja vastu, mida kostja

saaks hageja dividendi nõudega tasaarvestada. Seega tuleb hageja põhinõue rahuldada ja välja

mõista kostjalt hageja kasuks osa dividendidest summas 6391,16 eurot.

Lõpetuseks analüüsib kohus hageja viivisenõuet. Dividendi väljamaksmise nõue muutus VÕS

§ 82 lg 3 p 7 kolmanda lause järgi sissenõutavaks pärast kohustuse täitmiseks mõistliku

vajaliku aja möödumist. OÜ XXX 2008.a. majandusaasta aruanne kinnitati 30.06.2009.

Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et hageja dividendi nõue muutus sissenõutavaks

30.07.2009.a. Hageja palub kostjalt välja mõista lisaks põhinõudele kuni hagi esitamiseni

sissenõutavaks viivise summas 927,98 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS §

367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja ei ole hageja poolt esitatud

viivisearvestusele vastuväiteid esitanud ega palunud viivist vähendada. Kohus leiab, et hageja

poolt esitatud viivitusintressi aluseks olevad arvandmed ja arvestamise käik on õiged.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hagi esitamise seisuga

26.05.2011 sissenõutavaks muutunud viivised summas 927,98 eurot.

Hageja taotles lisaks hagi esitamise seisuga 26.05.2011 sissenõutavaks muutnud viivistele

summas 927,98 eurot viiviste väljamõistmist põhinõudelt 6391,16 eurot VÕS § 113 lg 2

sätestad määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et

viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et VÕS § 113 lg

2 sätestatud viivise väljamõistmine kuni põhinõude täitmiseni on põhjendatud ja nõue kuulub

rahuldamisele. Sellest tulenevalt tuleb TsMS § 367 alusel põhinõudelt 6391,16 eurot välja

mõista lisanduv viivis VÕS § 113 lg 2 sätestatud määras iga viivitatud päeva eest alates

26.05.2011 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna määramine

TsMS § 552 lg 5 p 1 kohaselt märgitakse kohtuotsuses tsiviilasja hind. Riigikohus on

21.03.2011a. kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-5-11 ja 18.12.2012.a. kohtuasjas nr 3-2-1-

171-12 asunud seisukohale, et menetluse kestel asja hind ei muutu. Tulenevalt TsMS § 122 lg

1, § 123, § 131 lg 1 (hagi kohtule esitamise aja seisuga) ja § 134 lg 1 on käesoleva tsiviilasja

hind 8 258,26 eurot (1 867,10+6 391,16).

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub

rahuldamisele täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud

jätta kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude

jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus

esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude

nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik