3-14-51695/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51695 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 12. septembri 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON Jätta A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12. septembri 2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus halduskohtul vastu võtta hagiavalduse summas 100 eurot Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kirja nr 7419 ebaseadusliku vaatamise eest Tartu Vangla julgeolekuosakonna poolt. Kaebaja väitis, et toimus isikliku kirjavahetuse rikkumine.

2. Tartu Halduskohus 12. septembri 2014. a määrusega tagastas A. Maksimovi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus sai Tartu Vanglalt teavet, et kaebaja kahju hüvitamise taotlus tagastati, kuna see oli vene keeles. Tartu Vangla tugines taotluse tagastamisel põhiseadusele, keeleseadusele ja Justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusele nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE). Halduskohus märkis, et tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2009. a otsusest asjas 3-08-2392 on kinnipeetaval pärast kahju hüvitamise taotluse tagastamist vangla poolt õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Halduskohus viitas VSkE § 49¹ lg-le 1, mille kohaselt saadetakse võõrkeelne kahju hüvitamise taotlus enne menetlusse võtmist tõlkijale ning VSkE § 49¹ lg-le 5, mille kohaselt jäetakse võõrkeelne dokument tõlkijale edastamata, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla esitas kaebaja keeleoskuse tõendamiseks tema

2 varasemad eesti keeles kirjutatud ja vanglale adresseeritud pöördumised, Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinnetelehe, kus tema eesti keele oskusele on pandud hindeks „hea“ ning Tartu Halduskohtus 9. aprillil 2014 haldusasjas nr 3-14-56 toimunud kohtuistungi protokolli, kus kaebaja tunnistas, et saab eesti keelest aru. Võttes arvesse tõendeid ning asjaolu, et kaebaja on varem töötanud Eesti politseis, kus eesti keele oskus on nõutav, veendus halduskohus, et kaebaja valdab eesti keelt piisavalt selleks, et kaitsta oma õigusi. Sellest tulenevalt nentis halduskohus, et Tartu Vangla toimis kahju hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt ning kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule määruskaebuse, milles märgib, et sai halduskohtu 12. septembri 2014. a määruse ning siiani ei ole võimaldatud kaitsjat. Kaebaja väidab, et ei saa aru halduskohtu juriidilisest keelest ning halduskohus ei ole kaebuse sisu käsitlenud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

5. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Määruskaebuses esitatavad väited on tõlgendatavad Tartu Halduskohtu 12. septembri 2014. a määruse tühistamise taotlusena, sest kaebaja kommenteerib halduskohtu määruse arusaadavust ning kaebuse tagastamist.

6. Tartu Halduskohtu 12. septembri 2014. a määrusest tulenevalt tagastati A. Maksimovi kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Riigikohtu halduskolleegium on 20. juuni 2013. a määruse nr 3-3-1-34-13 p-s 8 öelnud, et kohus ei või kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist kontrollides piirduda formaalse kontrolliga, vaid peab veenduma, et läbivaatamata jäetud taotluses olid ka tegelikult taotluse lahendamist takistavad puudused. Haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. Keeleseaduse § 12 lg 1 ls 1 sätestab, et kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. Seega ei menetleta võõrkeelset dokumenti enne selle tõlkimist eesti keelde. VSkE § 49¹ sätestab vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimise korra vanglates. VSkE § 49¹ lg 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused enne menetlusse võtmist tõlkijale. VSkE § 49¹ lg 5 sätestab, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ning vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, siis jäetakse taotlus tõlkijale edastamata ning menetlusse võtmata. Vangla peab taotluse menetlusse võtmata jätmist põhjendama ning selgitama dokumentide tõlkimise protsessi. Seega pidi halduskohus kontrollima, kas Tartu Vangla jättis kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt menetlusse võtmata. Tartu Vangla on märkinud, et kaebaja vanglasisesel isikukontol ei olnud tõlkimiseks piisavalt raha (tl 10). Käesolevas asjas oli aga põhiliseks küsimuseks kaebaja eesti keele oskus. Vangla esitas halduskohtule vastavad tõendid ning halduskohus viitas nendele oma määruses (tl 30-31, p 4). Kuna halduskohus veendus tõendite põhjal kaebaja eesti keele oskuses ja kahju hüvitamise taotluse tagastamise õiguspärasuses, järeldas halduskohus õigesti, et

3 kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega oli kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õiguspärane.

7. Kaebaja on määruskaebuses märkinud, et halduskohus ei ole siiani võimaldanud kaitsjat. Taoline etteheide halduskohtule jääb arusaamatuks, kuna enne 12. septembri 2014. a määruse tegemist ei esitanud kaebaja halduskohtule riigi õigusabi taotlust. Kaebaja väide, et ta ei saa halduskohtu juriidilisest keelest aru, ei ole usutav seetõttu, et kaebaja on varem halduskohtule mitmeid kaebusi esitanud ning nende tagastamist vaidlustanud. Kaebaja ei saa halduskohtule ette heita kaebuse sisu käsitlemata jätmist, kuna kaebust polnud võimalik menetlusse võtta. Kaebaja peab esmalt läbima kohtueelse menetluse ja esitama Tartu Vanglale nõuetekohase kahju hüvitamise taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene