3-14-50640/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 18.11.2014 a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50640 Haldusasi Kant Trade OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 21.03.2014 korralduse nr 13-7/457-6 p-i 2 ja 08.04.2014 vaideotsuse nr 6-1/2106-2 tühistamise nõuetes. Menetlusosalised Kaebaja – Kant Trade OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Gerly Kask; Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Källi Kiik. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 18.11.2014 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Asjaolud

1. Maksuja Tolliamet (MTA) kohustas 18.03.2014 korraldusega Kant Trade OÜ-d esitama teavet ja dokumente eesmärgiga selgitada välja Asmet Nord OÜ maksuvõla tekkimise põhjused ja maksuvõla tasumise kohustuse täitja. Kant Trade OÜ vastas korraldusele 21.03.2014.

2

2. MTA keelas 21.03.2014 korraldusega nr 13-7/457-6 Asmet Nord OÜ-l käsutada, sh tasaarveldada nõudeid summas 35 366,61 eurot Kant Trade OÜ vastu (p 1) ja kohustas Kant Trade OÜ-d kandma Asmet Nord OÜ nõuete katteks rahalised vahendid summas 35 366,61 eurot MTA arvelduskontole (p 2).

3. Kant Trade OÜ esitas MTA 21.03.2014 korraldusele vaide 02.04.2014, mis jäeti MTA 08.04.2014 vaideotsusega nr 6-1/2106-2 rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtule saabus 28.04.2014 Kant Trade OÜ kaebus MTA 21.03.2014 korralduse nr 13-7/457-6 p-i 2 ja 08.04.2014 vaideotsuse nr 6-1/2106-2 tühistamise nõuetes.

Kaebuse sisu

5. Kaebaja leiab, et MTA 21.03.2014 korraldus ei ole õiguspärane, kuivõrd MTA on korraldusega asunud Kant Trade OÜ ja Asmet Nord OÜ vahelist õigussuhet ümber kujundama. Kaebaja õigusi rikub ka MTA 08.04.2014 vaideotsus nr 6-1/2108-2, millega jäeti tühistamata vaidlustatud korraldus, sest vaideotsus lähtub ebaõigetest asjaoludest ja andmetest.

5.1. MTA 21.03.2014 korralduse andmise õiguslikuks aluseks on maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p 6 ja lg 11 ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111. Vaidlust ei saa olla selles, et korralduse andmise ajal MKS § 130 lg 1 p 6 ei kehtinud. Korraldus on seega antud ebaselgel õiguslikul alusel.

5.2. MTA on 21.03.2014 korraldusega asunud võlasuhte sisu muutma, mis väljendub selles, et on esitatud nõue võlakohustuse ennetähtaegseks täitmiseks. Kant Trade OÜ võlg on kokkuleppel Asmet Nord OÜ-ga ajatatud, kuivõrd 21.03.2014 on eelnimetatud isikud sõlminud kokkuleppe võlakohustuse täitmise kohta. Nimetatud kokkuleppe sisust tulenevalt muutub võlg sissenõutavaks alles 22.03.2015, kusjuures võla tasumiseks on nähtud ette 12-kuune maksetähtaeg.

5.3. Paljasõnaline on MTA 08.04.2014 vaideotsuses märgitud seisukoht, et MTA 21.03.2014 korralduse andmise hetkel ei olnud Asmet Nord OÜ ja Kant Trade OÜ vahel sõlmitud kokkuleppeid võlgnevuse ajatamiseks. Nimetatud seisukoht lähtub üksnes eeldusest, et 21.03.2014 esitas Kant Trade OÜ maksuhaldurile dokumente ja kui võla ajatamise kokkulepe oleks olnud juba selleks ajaks sõlmitud, siis ilmselt oleks Kant Trade OÜ selle ka MTA-le esitanud. Kaebaja peab oluliseks märkida, et maksuhalduri seisukohtadest ei selgu, milline on 21.03.2014 korralduse andmise hetk ja kuidas pidi sellest hetkest olema teadlik kaebaja. MTA 21.03.2014 korralduse on kaebaja kätte saanud 24.03.2014. Muid hetki kaebaja jaoks selle korralduse andmisel ei esine.

5.4. Antud asjas ei ole selge, kas ja millal sai MTA 21.03.2014 korralduse kätte Asmet Nord OÜ. Samas on just Asmet Nord OÜ isikuks, kellel oli korraldusega keelatud käsutada, sh tasaarveldada nõudeid summas 35 366,61 eurot Kant Trade OÜ vastu. Kant Trade OÜ-l ei ole võimalik käsutada Asmet Nord OÜ-le kuuluvat nõuet, samuti rikkuda MTA 21.03.2014 korraldusest tulenevat keeldu nõuet käsutada. Ka MTA 08.04.2014 vaideotsuses on maksuhaldur nõustunud, et 21.03.2014 korraldusega keelati Asmet Nord OÜ-l käsutada nõudeid Kant Trade OÜ vastu.

5.5. Asmet Nord OÜ ja Kant Trade OÜ vahel 21.03.2014 sõlmitud võla ajatamise kokkulepe on kehtiv. Asjaolu, et kaebaja saatis maksuhaldurile 21.03.2014 kell 10:21 ja kell 10:27 võlgnevuse kohta dokumente ja selgitusi, ei takistanud tal veel samal päeval sõlmida võlausaldaja Asmet Nord

3 OÜ-ga võla ajatamise kirjalikku kokkulepet. Seda enam, et suuliselt selline kokkulepe poolte vahel eksisteeris. Nimetatud kokkuleppe olemasolu ja selle usutavust kinnitab asjaolu, et Asmet Nord OÜ ei pöördunud 2013. a esitatud arvete järgse võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse. Asjaolust, et kaebaja ei saatnud 21.03.2014 maksuhaldurile võla tasumise kokkulepet, ei saa iseenesest teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Kui sündmused toimuvadki sama päeva jooksul, siis ei saa eeldada, et vastav teave tuleb reaalajas edastada maksuhaldurile. Kokkuleppe saatmata jätmine maksuhaldurile 21.03.2014 ei muuda sellist kokkulepet kehtetuks ega ka tühiseks. Kuna kaebaja sai MTA 21.03.2014 korralduse e-posti teel kätte 24.03.2014, siis sellest ajast alates saab kaebajat lugeda nõude arestist teadlikuks. Antud asjas pole maksuhaldur väitnud ja tõendanud, et Asmet Nord OÜ sai maksuhalduri korralduse kätte 21.03.2014. Seega ei ole kumbki kokkuleppe pool teadaolevalt rikkunud käsutuskeeldu ja tuginemine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg-le 1 ei ole selles asjas asjakohane.

5.6. On tõendatud, et kaebaja reageeris maksuhalduri 21.03.2014 korraldusele 02.04.2014 vaide esitamisega, mille juurde esitas Asmet Nord OÜ-ga sõlmitud võla ajatamise kokkuleppe. Kaebaja leiab, et õiguslikult vale on MTA poolt valitud vahend, millega üritatakse nõuet sisse nõuda. MTA 21.03.2014 korralduse kohaselt kuulub korraldus täitmisele alates kätte toimetamisest. Korralduse täitmata jätmise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 2100 eurot. Käesoleval ajal nõuab MTA kaebajalt juba uue, so 22.04.2014 korraldusega, teavet 21.03.2014 korralduse nr 13-7/457-6 täitmist takistavatest asjaoludest ja sellekohaseid dokumente, samas kui kaebaja on 02.04.2014 maksuhaldurile esitanud enda seisukoha ja seda kinnitavad dokumendid. MTA on asunud sisuliselt positsioonile, et nõude sissenõudmine toimub korralduste andmisega, so sisuliselt halduskorras. Ilmselt on MTA asunud taolisele ekslikule järeldusele TMS § 111 alusel. Samas on MTA jätnud tähelepanuta, et TMS § 111 täpsustab omakorda TMS § 118. Viidatud sättes reguleeritakse nõude arestimisele (TMS § 111) järgnevat nõude sissenõudmist, viidates selgelt hagi esitamise võimalusele. Kuivõrd MKS ei sätesta teistsugust nõude sissenõudmise korda ning tsiviilõiguslikud nõuded nõutakse sisse siiski tsiviilkorras, siis tulenevalt MKS § 130 lg 1 p-st 3 saab MTA nõuda kohustuse täitmist vaid hagi esitamisega. Järelikult ei toimu arestitud nõude sissenõudmine korralduste andmisega. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja jaoks sisult arusaamatu maksuhalduri tegevus.

5.7. Korralduse resolutsioon ei saa olla sisuliselt õige uues muutunud olukorras, kus võlasuhte tähtaegu on muudetud. Kaebaja arvates on seetõttu ebaõige maksuhalduri vastuses toodud seisukoht, et muutunud asjaolud ei muuda õigusvastaseks korralduse andmist, sest korralduse andmise sisulised eeldused olid korralduse andmise hetkeks ja on senini täidetud. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg-le 1 loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt ning vastavalt HMS § 61 lg-le 1 kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Eelnevast tulenevalt on õiguslik tähendus omistatud haldusakti teatavaks tegemisele või kättetoimetamisele, mitte sellele, millal on haldusakt koostatud. Vastustaja ei ole tõendanud, et Asmet Nord OÜ või kaebaja oleks 21.03.2014 kokkuleppe sõlmimisega rikkunud korraldusega antud käsutuskeeldu.

5.8. Kaebaja osundab, et antud juhul ei ole haldusakti resolutsioonis viidet konkreetsele maksetähtajale. MKS § 46 lg 3 kohaselt peab maksuhalduri haldusakt muuhulgas sisaldama haldusakti täitmise tähtaega. Järelikult tuleb haldusakti antud juhul täita kohe alates selle jõustumisest. Korralduse kohese täitmise nõuet kinnitab ka korralduses sisalduv viide: „Korraldus kuulub täitmisele kättetoimetamisest alates“. Arvestades eelnevalt esitatud vastuväiteid, on õige ja põhjendatud kaebaja seisukoht, et vaidlustatud korraldusega on maksuhaldur asunud sisuliselt võlasuhte sisu ümber kujundama.

4 5.9. Seonduvalt vaideotsuse vaidlustamisega märgib kaebaja, et vaidemenetluses kontrollib haldusorgan haldusakti õiguspärasust ja otstarbekust (HMS § 83 lg 1). Kaebaja leiab, et maksuhalduril oleks tulnud vaidemenetluses arvestada muutunud asjaoludega, so 21.03.2014 sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe vaidlustamisel on maksuhaldur vaideotsuses tuginenud üksnes ebamäärasele asjaolule, et kokkulepet ei esitatud maksuhaldurile 21.03.2014, kuid jätnud arvestamata, et nimetatud asjaolu ei muuda iseenesest kokkulepet kehtetuks. Kaebaja leiab, et MTA 08.04.2014 vaideotsuses on vaidlustatud korralduse kehtima jätmisel ning kaebaja ja Asmet Nord OÜ vahelise 21.03.2014 kokkuleppe hindamisel lähtutud ebaõigetest asjaoludest ja hinnangutest tõenditele, mille tulemusena on maksuhaldur langetanud nii sisuliselt kui ka vormiliselt õigusvastase vaideotsuse. Kuna kaebaja vaidlustab vaideotsuse ja selle põhjendused, siis peab kohus sisuliselt HKMS § 157 lg-st 4 tulenevalt tõendeid uuesti hindama. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Vastustaja vastulause

6. Vastustaja on seisukohal, nõudele sissenõude pööramine ei eelda koheselt hagi esitamist võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. Lähtuvalt TMS §-st 111 tuleb täitemenetluse läbiviija rollis oleva MTA poolt esmalt nõue arestida ja kohustada võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut ehk antud juhul kaebajat täitma kohustust MTA-le, mida vaidlusaluse korraldusega ka tehti. Teisisõnu oma olemuselt on vaidlusaluse korralduse näol tegemist TMS §-des 111 ja 114 käsitletud arestimisaktiga. Kaebaja poolt viidatud TMS § 118 lg-s 1 kirjeldatud hagi esitamise võimalus on asjakohane alles siis, kui võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik ikkagi nõuet ei täida. Sel juhul on antud sissenõudjale võimalus esitada võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu hagi, millega nõutakse nõude täitmist.

6.1. Nõustuda ei saa väitega, nagu maksuhaldur oleks vaidlusaluse korraldusega asunud kaebaja ning Asmet Nord OÜ vahelist õigussuhet ümber kujundama, esitades nõude võlakohustuste ennetähtaegseks täitmiseks. Vaidlusaluse korralduse sisuks on korralduse adressaadi teavitamine, et kohustus tuleb täita võlgniku asemel maksuhaldurile, mitte uue kohustuse täitmise tähtpäeva määramine. Vaidlusaluse korralduse tegemise hetkeks, so 21.03.2014, oli kaebaja ning Asmet Nord OÜ poolt maksuhaldurile edastatud teabe kohaselt Asmet Nord OÜ-l kaebaja vastu sissenõutavaks muutunud nõudeid kokku summas 70 235,67 eurot. Vastava asjaolu tuvastas maksuhaldur Asmet Nord OÜ juhatuse liikme Andrei Pavlovi 06.03.2014 seletuse ja kaebaja poolt 21.03.2014 maksuhaldurile esitatud dokumentide ja seletuse pinnalt. Sealjuures ei kaebaja, kellel oli 18.03.2014 korralduse kohaselt kohustus maksuhaldurile esitada vastavate nõuetega seotud dokumendid ja teave hiljemalt 24.03.2014, ega ka Asmet Nord OÜ ei teavitanud maksuhaldurit 21.03.2014 sõlmitud võla ajatamise kokkuleppest enne 02.04.2014, mistõttu puudus maksuhalduril võimalus vastava asjaolu arvesse võtmiseks vaidlusalust korraldust koostades. Kuna maksuhaldurile esitatud informatsiooni kohaselt olid Asmet Nord OÜ nõuded kaebaja vastu juba sissenõutavaks muutunud, puudus vajadus korralduses eraldi eristada hetke, millest alates MTA lähtuvalt TMS §-st 111 kohustas kaebajat täitma võlakohustust Asmet Nord OÜ asemel maksuhaldurile. Seetõttu on korralduses ka üldiselt toodud, et korraldus kuulub täitmisele kättetoimetamisest alates.

6.2. Juhuks, kui korralduse kohene täitmine mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, oli korralduses märgitud, et korralduse täitmisel ilmnenud takistavatest asjaoludest teavitataks koheselt korralduse koostajat, et oleks võimalik nendega arvestada. Kaebaja poolt 02.04.2014 esitatud võla ajatamise kokkulepet tulebki käsitleda seega kohustatud kolmanda isiku poolt esitatud asjaoluna, mis võib vaidlusaluse korralduse kohese täitmise edasi lükata ning hakata mõjutama, millal maksuhaldur saab öelda, et kohustatud kolmas isik vaidlusaluses korralduses toodud nõuet ikkagi ei täitnud ja tema

5 vastu hagi esitada TMS § 118 lg 1 kohaselt. See ei muuda aga õigusvastaseks vaidlusaluse korralduse andmist (st korraldusega kaebajale pandud kohustust täita Asmet Nord OÜ nõue otse MTA-le), sest korralduse andmise sisulised eeldused olid korralduse andmise hetkeks ja on senini täidetud.

6.3. Seoses kaebaja poolt vaideotsuse vaidlustamisega tuleb märkida, et kuigi MKS § 151 lg 3 ja HKMS §-d 37 ja 41 ei välista vaideotsuse eraldiseisvat vaidlustamist halduskohtus, puudub praegusel juhul vajadus menetleda vaideotsuse tühistamise nõuet eraldiseisvalt lisaks korralduse tühistamise nõudele. Isegi juhul, kui vaideotsuses esinevad mõned ebatäpsused, ei saa sellest teha järeldusi kaebaja õiguste rikkumise kohta, nagu kaebaja väidab, sest maksuseadused ei anna haldusakti põhjendustes toodud asjaoludele iseseisvat õiguslikku tähendust, mistõttu saab isiku õigusi mõjutada vaid haldusakti resolutsioon (HMS § 60 lg 2), mitte põhjendused. Kuna aga vaidlusalune korraldus on õiguspärane, siis ka vaideotsuse resolutsioon, millega jäeti vaidlusaluse korralduse kehtetuks tunnistamisele suunatud vaie rahuldamata, on õiguspärane ja ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Veelgi enam – kaebaja ei ole välja toonud, millist tema subjektiivset õigust vaideotsus eraldiseisvalt piirab.

6.4. Asjassepuutumatud on kaebaja etteheited MTA 22.04.2014 korralduse nr 13-7/457-10 aadressil, sest antud korraldus ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Seetõttu vastavatel väidetel lähemalt ei peatuta. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

7. MTA 21.03.2014 korraldus on õiguspärane. Kaevatud korralduse andmise ajal kehtinud MKS § 130 lg 1 p 3 sätestas, et kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või MKS § 128 lg 4 p-s 2 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. MKS § 130 lg 11 sätestas, et lõikes 1 loetletud toimingute tegemiseks esitab MTA kirjaliku taotluse või korralduse. Eelviidatud seaduse redaktsioon jõustus 01.02.2014. MKS-i muudeti maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (507 SE), mille seletuskiri märkis muudetava sätte kohta järgmist: „Maksuhaldurile jäetakse võimalus iseseisvalt ja täies mahus pöörata sissenõue võlgniku rahalistele nõuetele ehk teha esmased täitetoimingud. Sissenõude rahalistele nõuetele pööramine toimub TMS-is sätestatud korras, kus kohtutäituri õigused omistatakse eelnõu järgi MKS § 130 lõike 1 punkti 3 kohaselt maksuhaldurile. (...) Rahaliste õiguste arestimise korraldus esitatakse eelkõige võlgniku suhtes kohustatud isikule. (…) MKS § 130 lõikesse 11 lisatakse õigusselguse huvides täitetoimingu tegemise aluseks oleva haldusaktina lisaks taotlusele ka korraldus. Riiklikku registrisse kantud varale saab seada käsutamise keelumärke maksuhalduri poolt esitatud taotluse alusel. Võlgniku suhtes kohustatud eraõiguslikku isikut saab kohustada aresti seadmiseks aga õiguslikult eelkõige korraldusega – näiteks aresti seadmine pangakontole või väljamakstavale töötasule. Taotlus või korraldus esitatakse täitmiseks kohustatud isikule, kelleks võib § 130 lõikest 1 tulenevalt olla eelkõige kas riigiasutusest registripidaja või maksukohustuslase suhtes kohustatud eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik.“ Eelnevast nähtuvalt oli seadusemuudatuse eesmärgiks omistada maksuhaldurile kohtutäituri õigused rahalistele nõuetele sissenõude pööramisel. Maksuhaldur peab selles funktsioonis juhinduma TMS-ist.

6 TMS § 111 kohaselt arestib maksuhaldur sissenõude pööramiseks nõudele nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks maksuhaldurile. Arestimisaktiga keelab maksuhaldur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Sisuliselt on MTA 21.03.2014 korralduse näol tegemist arestimisaktiga, mille nõuded sätestab TMS § 114 ning nendele nõuetele korraldus vastab. Niisiis ei ole kohane kaebaja viide TMS § 118 lg-le 1 ja väide, et MTA oleks saanud nõuda kohustuse täitmist vaid hagi esitamisega. TMS § 118 lg-t 1 tuleb tõlgendada selliselt, et hagi esitamine on üksnes MTA õigus, kui selleks esineb vajadus, kuid mitte kohustus. Konkreetsel juhul arestis maksuhaldur nõude ja kohustas kolmandat isikut täitma nõude maksuhaldurile korraldusega, mida TMS § 111 võimaldab. Mis puudutab maksuhalduri poolt viitamist MKS § 130 lg 1 p-le 6, mis korralduse andmise ajal enam ei kehtinud, siis tegemist on ilmselge näpuveaga, mis ei too kaasa korralduse õigusvastasust ega tühistamist. 8. Kaevatud korraldus ei ole õigusvastane ka põhjusel, et selle andmisel ei ole arvestatud kaebuse esitaja ja Asmet Nord OÜ vahel 21.03.2014 sõlmitud võla ajatamise kokkulepet (tl 16). Asja materjalide põhjal ei saa asuda seisukohale, et eelnimetatud kokkulepe ei oleks kehtiv. Seetõttu on ka väär vaidlustatud vaideotsuses MTA vastupidine seisukoht. Vaidlusalune kokkulepe on sõlmitud 21.03.2014 ning kaebaja väitel pärast seda, kui sama päeva hommikul oli MTA-le esitatud viimase poolt nõutud selgitused ja tõendid. Kaebaja väitel sai ta MTA kaevatud 21.03.2014 korralduse kätte 24.01.2014 - teistsuguseid tõendeid ei ole kohtule esitatud ning teistmoodi ei ole väitnud ka MTA. Niisiis ei ole asjas ühtegi tõendit selle kohta, et kaebuse esitaja oleks olnud enne 21.03.2014 võla ajatamise kokkuleppe sõlmimist teadlik MTA 21.03.2014 korraldusest. HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates ning HMS § 60 lg 1 sätestab, et õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Seega hakkas MTA 21.03.2014 korraldus kaebuse esitaja suhtes kehtima 24.03.2014 ning MTA ei saa, tuginedes TsÜS § 88 lg-le 1, väita, et kaebuse esitaja ja Asmet Nord OÜ vahel 21.03.2014 sõlmitud võla ajatamise kokkulepe on tühine. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kaebuse esitaja ja Asmet Nord OÜ vahel 21.03.2014 sõlmitud võla ajatamise kokkulepe on kehtiv, ei muuda õigusvastaseks MTA 21.03.2014 korraldust. Korraldus on antud õigel õiguslikul ja faktilisel alusel ning seda on võimalik täita. Korralduses on üldklauslina kirjas, et korraldus kuulub täitmisele kättetoimetamisest alates ning et ilmnenud takistavatest asjaoludest tuleb teatada koheselt korralduse koostajale. Selliseks ilmnenud takistavaks asjaoluks võibki olla kaebaja ja Asmet Nord OÜ vahel sõlmitud kokkulepe. Et tegemist pole nö tüüpilise MKS- st tuleneva MTA korraldusega, ei pruugi olla iga kord võimalik määrata selles kuupäevaliselt kindlaks korralduse täitmise tähtaega (MKS § 46 lg 3 p 7). Nii pole ka kaevatud korralduses märgitud konkreetselt selle täitmise tähtaega, mis tähendab, et seda on võimalik asuda täitma, kui võla ajatamise kokkulepe seda võimaldab. Küsimusest, millal see hetk saabub, ei sõltu aga kaevatava korralduse õiguspärasus. Samuti ei ole see küsimus käesoleva kaebuse esemeks, nagu ei ole käesoleva kaebuse esemeks ka MTA 22.04.2014 korralduse (tl 14-15) õiguspärasus. Seepärast kohus neil küsimustel ei peatu. Kõike eelnevat kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kaevatud MTA 21.03.2014 korraldus on õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu. 9. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb rahuldamata jätta ka vaidlustatud MTA 08.04.2014 vaideotsuse tühistamise nõudes. Et kaevatud korraldus oli õiguspärane, on õige ka kaevatud vaideotsuse resolutsioon. Ehkki vaideotsuse põhjendused on osaliselt ekslikud (võla ajatamise kokkuleppe kehtivuse osas), ei saa see kaasa tuua vaideotsuse tühistamist, sest MTA peaks sama resolutsiooniga vaideotsuse uuesti välja andma. MTA on põhjendatult viidanud HMS § 60 lg-le 2, mis sätestab, et kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldusja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi

7 sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Konkreetsel juhul ei omista ükski seadus vaideotsuse põhjendustele iseseivat õiguslikku tähendust. Kaebaja ei ole ka väitnud, et vaideotsus rikuks tema subjektiivseid õigusi vaide esemest sõltumatult. Seetõttu jääb rahuldamata ka MTA 08.04.2014 vaideotsuse tühistamise nõue. 10. Kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja menetluskulud vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik