1-14-5984/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2014, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-14-5984 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava, Orvi Tali Kriminaalasi J.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 09.09.2014. a otsus Apellant Süüdistatav J.B elukoht XXXXXX XXX-XX XXXXXX, asukoht Tallinna

Vangla; ik XXX; kodakondsuseta;

XXXXXXXXXXXXXX; emakeel vene keel; töökoht

puudub; kehtivaid kriminaalkaristusi 9, viimati karistatud Harju Maakohtu 28.06.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,

8, 9 järgi vangistusega 1 a ja 3 k, vabanes karistuse kandmiselt 21.03.2014. Tõkend – vahistamine. Prokurör Veera Kremez Kaitsja Leelo Viil

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 09.09.2014. a otsus osas, millega kohustati

J. tasuma talt välja mõistetud menetluskulud 820,50 eurot 30 päeva B jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Teha nimetatud osas uus otsus, määrates, et J. peab menetluskulud B

tasuma 12 kuu jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest igakuiste maksetena,

kusjuures esimese makse suurus on 68,43 eurot ning järgnevate maksete suurus 68,37 eurot.

Muus osas jätta Harju Maakohtu 09.09.2014. a otsus muutmata.

Apellatsioon rahuldada.

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda

ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

2 (3)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 09.09.2014. a otsusega mõisteti .B süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 J

ja 9 järgi ning teda karistati 9-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus

mõistetud vangistust 1/3 võrra, s.o 6 kuuni. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistusest kantuks 2 päeva vangistust. Ühtlasi mõistis kohus .B-lt välja sundraha 532,50 eurot ja määratud kaitsjale makstud J tasu 288 eurot.

J.B mõisteti süüdi selles, et ta tungis 28.04.2014 ajavahemikul kell 13:30-13:50 lukustamata ukse kaudu, kuid valdaja tahte vastaselt Tallinnas XXXXXXXX XXX XXX R keskuses asuva kaupluse M laoruumi, kust varastas A OÜ-le kuuluvat kaupa koguväärtusega

459,93 eurot, nimelt: viis paari teksapükse ning kaks jopet . Christy Rollo J.B-lt välja mõistetud menetluskulude kohta märkis kohus, et kuriteo toimepanek on olnud .B poolt vaba valik. Eelnevalt kriminaalkorras karistatuna on ta teadlik, J

et kriminaalasja menetlemisega kaasnevad vältimatult ka menetluskulusid. Teiseks tuleb

seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist

maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku

resotsialiseerumise väljavaadetest. Kohus tõdes, et .B puuduvad kindlad rahalised J

vahendid igapäevase eluga toimetulekuks. Seega ei avalda võimalik menetluskulude osade kaupa tasumise või nende ajatamise kohaldamine mõju .B majanduslikule seisundile, J mistõttu ei pea kohus otstarbekaks menetluskulude osade kaupa tasumist või ajatamist.

2. Maakohtu otsuse peale esitas .B apellatsiooni, milles vaidlustab maakohtu J otsust osas, millega kohustati teda tasuma menetluskulusid 30 päeva jooksul ning palub võimaldada tal maksta menetluskulusid graafiku alusel 1 aasta jooksul. Apellant märgib, et tal ei ole kuidagi võimalik tasuda 30 päeva jooksul 820,5 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioon tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tühistada osas, millega kohustati .B tasuma menetluskulusid 30 päeva jooksul. J Maakohus on otsuses sisuliselt leidnud, et J.B ei ole vara, mille arvel menetluskulusid

tasuda – kohtuotsuse kohaselt puuduvad .B rahalised vahendid igapäevase eluga J

toimetulekuks. Samuti võib kohtuotsusest aru saada, et kohtu hinnangul on ka .B J

resotsialiseerumisväljavaated halvad ja kohtu hinnangul ei ole loota, et tal tekiks edaspidi

sissetulek, mille arvelt menetluskulusid tasuda. Seega on maakohus tuvastanud, et J.B-le käib ilmselgelt menetluskulude tasumine üle jõu. Seetõttu on maakohus rikkunud KrMS § 180 lg-t 3, kuna ei kohaldanud kumbagi selles sättes nimetatud alternatiivi: ei jätnud menetluskulusid osaliselt riigi kanda ega võimaldanud neid tasuda osade kaupa. KarS § 180 lg 3 kontekstis ei oma mingisugust tähtsust see, kas isik teadis, et süüdimõistmise korral mõistetakse talt välja menetluskulud või mitte. Samuti on maakohus kohtukolleegiumi hinnangul vääralt mõistnud kohtu kohustust võtta lisaks

süüdimõistetu varalisele seisundile arvesse tema resotsialiseerumisväljavaateid. Sisuliselt on

maakohus asunud seisukohale, et kui isiku resotsialiseerumisväljavaated on halvad, ei pea võtma arvesse isiku varalist seisundit ning menetluskulud tuleb talt täies ulatuses välja mõista ja talle tuleb panna kohustus tasuda menetluskulud koheselt. Lugedes KrMS § 180 lg 3 esimest

lauset sama sätte teiste lausete kontekstis, on selge, et isiku võime tasuda menetluskulusid

sõltub nii tema varalisest seisundist otsuse tegemise seisuga, kui ka tema

3 (3)

resotsialiseerumisväljavaadetest. Sellest tulenevalt tähendab isiku resotsialiseerumisväljavaadete hindamine eelkõige seisukoha võtmist järgmistes küsimustes:

Kas juhul, kui isikul ei ole otsuse tegemise ajal vara, mille arvelt koheselt tasuda

menetluskulud, on loota, et ta suudab kiiresti resotsialiseeruda ja tänu sellele hakata saada lähiajal sissetulekuid, mille arvelt menetluskulusid tasuda? kas isiku kohustamine menetluskulusid täies ulatuses (koheselt) tasuma seab ta raskesse majanduslikku seisu ja halvendab veelgi tema resotsialiseerumisväljavaateid? Kindlasti ei ole KarS § 180 lg 3 kontekstis õige seisukoht, et kuna isikul vara ei ole ja ilmselt

ka ei teki, siis tuleb talt menetluskulud täies ulatuses koheselt välja mõista. Seega on

maakohus KrMS § 180 lg-t 3 kohaldamisel tehtud vea tõttu teinud ebaseadusliku kohtuotsuse KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

Kuigi .B-lt välja mõistetud menetluskulu 820,50 eurot jääb alla statistilise J

keskmise kuutasu ega ole seetõttu väga suur, tuleb arvestada sellega, et maakohtu otsuse kohaselt .B menetluskulu tasumiseks vara puudub. .B ise on taotlenud J J menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist aasta jooksul. 820,5 euro tasumisel 12 kuu jooksul võrdsete osade kaupa oleks igakuine makse 68,375 eurot. Maakohtu otsusest ei nähtu, mille alusel on maakohus asunud seisukohale, et .B J

menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamine ei oma mõju .B J

majanduslikule seisundile. .B puhul on tegemist tööealise isikuga ning J kriminaalasja materjalides ei ole andmeid, millest nähtuvalt ei oleks J.B võimeline

töötama. Seega ei saa välistada tema tööle asumist ja seda, et tal on võimalik saadava

sissetuleku arvel menetluskulud tasuda. Sellest tulenevalt rahuldab ringkonnakohus

J.B apellatsioonis esitatud taotluse ja määrab, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest igakuiste maksetena, kusjuures esimese makse suurus on 68,43 eurot ning järgnevate maksete suurus 68,37 eurot.

4. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 180 lg-le 3, § 337 lg 1 p 4, § 338 p 3, § 339

lg 2 ja § 340 lg 2 p 6 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega kohustati J.B tasuma talt välja mõistetud menetluskulusid 30 päeva jooksul. Nimetatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, määrates, et .B peab menetluskulud tasuma 12 J kuu jooksul igakuiste maksetena.

/allkirjastanud digitaalselt/ /allkirjastanud digitaalselt/ /allkirjastanud digitaalselt/

Sten Lind

Meelika Aava

Orvi Tali