3-12-664/116 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-664 Haldusasi RK kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 16.01.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/1672-37 ning Maksu- ja Tolliameti 28.02.2012 vaideotsuse nr 6- 1/704-2 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – RK, esindajad v.adv Priit Raudsepp ja v.adv P. Keres Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kaire Vacker Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28. aprilli 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus RK apellatsioonkaebus Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON Keelduda RK apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 28. aprilli 2014. a otsuse peale haldusasjas nr 3-12-664 menetlusse võtmisest ja tagastada see RK-le.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 16.01.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/1672-37 määrati RK-le tasumisele kuuluvat tulumaksu vara võõrandamiselt summas 1 691 427,64 eurot (26 465 092 krooni). 2. RK esitas 15.02.2012 PMTK 16.01.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/1672-37 tühistamiseks vaide, mis jäeti MTA 28.02.2012 vaideotsusega nr 6-1/704-2 rahuldamata. 3. RK esitas 29.03.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 16.01.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/1672-37 ning MTA 28.02.2012 vaideotsuse nr 6-1/704-2 kehtetuks tunnistamiseks. 4. Tallinna Halduskohus jättis 28.04.2014 otsusega RK-i kaebuse rahuldamata.

3-12-664 2(5) 5. RK esitas 28.10.2014 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks, uue otsusega kaebuse rahuldamiseks ja menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks. Halduskohtu 28.04.2014 otsuse avalikult kättetoimetamise teade ei olnud nõuetekohane. Justiitsministri 01.09.2011 määrusega nr 43 kinnitatud Ametlike Teadaannete põhimääruse § 10 lg 1 kohaselt tuleb isikunimi teadaandes märkida nimetavas käändes. Isikunime võib märkida ka muus käändes, kuid sellisel juhul tuleb sulgudes esitada nimekuju nimetavas käändes või märkida käändelõpp ülakomaga (lg 2). RK-i nime ei ole teates kordagi kajastatud nimetavas käändes ega vormis, kus nimetavas käändes nimi on käändelõpust eraldatud ülakomaga, samuti pole välja toodud isikukoodi. Kuna teade ei vastanud seaduses ettenähtud nõuetele, ei ole halduskohtu otsus avalikult kätte toimetatud ning teate avaldamine ei mõjutanud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamist. Halduskohtu otsus edastati apellandi esindaja taotlusel tema e-posti aadressile 20.10.2014. Seega esitati apellatsioonkaebus tähtaegselt. Juhul, kui kohus ei loe apellatsioonkaebust esitatuks tähtaegselt, palub apellant ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ning võtta apellatsioonkaebus menetlusse. Ülalviidatud puuduste tõttu ei õnnestunud apellandil Ametlikes Teadaannetes teadet leida ning seetõttu ei olnud apellant teadlik menetlustähtaja kulgema hakkamisest ega selle lõppemisest 06.10.2014. Apellant sai teatest teada tuttava kaudu, kes informeeris teda ajalehes 14.10.2014 avaldatud uudisest, mille kohaselt oli teade avaldatud Ametlikes Teadaannetes. Uudisest teada saades hakkas apellant kohe tegutsema, et üles leida teade ja saada kätte kohtuotsus. 6. Maksu- ja Tolliamet leiab 06.11.2014 kirjalikus seisukohas, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaega ületades ning palub jätta tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et RK sai kohtuotsusest ja selle sisust teada varem, kui apellatsioonkaebuses märgitud. Teave kohtulahendist ja selle sisust võis apellandile teatavaks saada: 1) perioodil 12.05.2014-28.05.2014 kohtu poolt RK-i e-posti aadressidele XXXX.X@XXXXX.XXX ja XXXX.X@XXXXXXX.XX saadetud e-kirjadest; 2) portaalis www.postimees.ee 10.06.2014 avaldatud artiklist, mida RK on juunis 2014 kommenteerinud; 3) portaalis www.pealinn.ee avaldatud artiklist „Ärimees K varjab ennast kohtuotsuse eest“. Vandeadvokaat Priit Raudsepa tegevus kohtuga ja MTA ametnikega suhtlemisel näitab, et talle ja apellandile oli kohtuotsuse sisu teada. Pärast seda, kui kohus oli apellandi e-posti aadressidele mitmeid kordi kohtuotsuse edastanud ja 10.06.2014 artikkel oli ilmunud, avaldas vandeadvokaat 20.06.2014 kohtule soovi tutvuda käesoleva haldusasja toimikuga. RK allkirjastas 09.07.2014 volikirja, millega andis advokaadibüroole Glikman, Alvin & Partnerid volituse esindada teda MTA-s seoses maksuotsusega määratud maksusumma tasumiseks mõistliku lahendi leidmisega. Kohtuotsusest teadlik olemist kinnitab ka vandeadvokaadi 16.07.2014 e-kiri MTA tulude osakonna sissenõudmise üldmenetluse talituse juhtivspetsialistile ning 19.08.2014 e-kiri MTA peajuristile. Viimasest kirjast tuleb selgelt välja, et vandeadvokaat on huvitatud RK-i puudutavas kohtuasjas kohtuvälise lahendi leidmisest. Ka see, et 16.10.2014 on RK andnud vandeadvokaadile volituse, mis annab õiguse isikut esindada ka kohtuvaidluses, näitab seda, et vandeadvokaat ja RK on tegutsenud algusest peale koostöös. Usutav ei ole, et apellant sai kohtuotsusest teada tuttava kaudu, kes informeeris teda 14.10.2014 avaldatud artiklist. RK on avaliku elu tegelane ning enne 14.10.2014 on ilmunud erinevaid artikleid kohtuotsuse kohta. Käesolevat olukorda saab võrrelda haldusakti kättetoimetamisega. Sellisel juhul on kohtud asunud seisukohale, et kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise samme selleks, et

3-12-664 3(5) haldusakt talle teatavaks tehtaks. Vastustaja leiab, et mõistlik isik, kellel puudub kohtumenetluses esindaja, oleks ka ise pidanud huvi tundma kohtumenetluse kulgemise ning selle vastu, millal kohus teeb otsuse. RK-ile sai kohtuotsuse olemasolu ja selle sisu teatavaks hiljemalt juuni lõpuks 2014, seega on apellatsioonkaebus esitatud tähtaega ületades. Ametlikes Teadaannetes avaldamise nõuete rikkumine ei ole antud asjas oluline, kuna on tõendatud fakt, et RK sai kohtuotsuse kätte juba varem ning seetõttu kuulub kohaldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 307 lg 3. Tähtaja ennistamise eelduseks on mõjuva põhjuse olemasolu. Vastustaja hinnangul ei ole Ametlikes Teadaannetes avaldatud teate nõuetele mittevastavus mõjuvaks põhjuseks. Isik on käitunud pahatahtlikult ning teadlikult vältinud kohtuotsuse kättesaamise kinnitamist eesmärgiga vältida kohtuotsuse jõustumist või edasikaebe tähtaja kulgema hakkamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. HKMS § 181 lg 1 sätestab, et apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil või kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg teatati kohtuistungil, millelt puudumiseks oli menetlusosalisel mõjuv põhjus, ning menetlusosalisele ei ole teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta eelnevalt kätte toimetatud, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt käesoleva seadustiku § 170 lõikele 2, hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. 8. Tallinna Halduskohus teatas 17.02.2014 e-kirjaga menetlusosalistele, et kohtuotsuse teatavakstegemise aeg, mille kohus määras kohtuistungil, lükkub edasi kohtuniku haigestumise tõttu. Uut kohtuotsuse teatavakstegemise aega ei teatatud. Nimetatud e-kirja said pooled kätte. Halduskohtu teate kohtuotsuse teatavakstegemise uue aja kohta kaebaja poolt kättesaamist kinnitavad tõendid kohtutoimikus puuduvad. Kaebajale e-kirjaga saadetud teadete kättesaamise kohta pole kinnitusi esitatud ning tähitud kirjaga saadetud teade tagastati. Seega tuleb asuda seisukohale, et kaebajale ei olnud teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta eelnevalt kätte toimetatud. 9. Käesoleval juhul on RK-i aadress kantud registrisse. Isiku elukohana on rahvastikuregistris märgitud XXXXXX XXX X, XXXXXX XXXXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX ja muu sideaadressina XXXX-XXXXXX XXX, XXXXXX, XXXXXXX (II kd, tl 146). 10. Toimiku materjalidest nähtub, et halduskohus on saatnud 02.05.2014 tähitud kirjana halduskohtu 28.04.2014 määruse kohtuistungi protokolli parandamiseks esitatud taotluste rahuldamata jätmise kohta ja 28.04.2014 otsuse RKXi kaebuses kontaktaadressina märgitud aadressil XXXX-XXXXXXX XXX, XXXXXXX, ning kiri tagastati halduskohtule hoiutähtaja möödumisel (II kd, tl 144-145). Tagastamise järgselt on halduskohus teinud päringu rahvastikuregistrile ning saatnud kohtuotsuse ja määruse 13.05.2014 tähitud kirjaga RK-i rahvastikuregistrisse elukohana märgitud aadressil XXXXXX XXX X, XXXXXX XXXXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX, mis tagastati kohtule märgetega „saaja ei viibinud kohal“, „kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud“ ja „muu põhjus“ (II kd, tl 151-152). Samuti saatis halduskohus 28.04.2014 otsuse ja määruse 29.05.2014 tähitult aadressil XXXX- XXXXXXX XXX (tagastatud hoiutähtaja möödumisel; II kd, tl 157-158) ning XXXXXX XXX X (tagastatud märkega „saaja ei viibinud kohal“; II kd, tl 159-160). Samuti on halduskohus

3-12-664 4(5) saatnud e-kirju aadressidel XXXX.X@XXXXX.XXX ja XXXX.X@XXXXXXX.XX. Halduskohus on teinud järelepärimisi Politsei- ja Piirivalveametile, Viimsi vallale ja Tallinna linnale, samuti vabariigi valimiskomisjonile, et välja selgitada kaebaja kontaktandmeid, kellelt saadud aadressid kattuvad nendega, millele kohus oli juba püüdnud kohtuotsust saata. 11. Halduskohtu 21.08.2014 määrusega otsustati TsMS § 317 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel toimetada halduskohtu 28.04.2014 otsus RK-ile avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. 12. Postiasutuse poolt ei tagastatud tähitud kirju seetõttu, et isik ei ela antud aadressil, vaid kirjad tagastati hoiutähtaja möödumisel või märgetega „saaja ei viibinud kohal“, „kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud“, „muu põhjus“. Ringkonnakohtu arvates ei saa sellest teha järeldust, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eeldused pole täidetud. Isiku elamise korral vähemalt ühel registrisse kantud aadressidest oleks kättetoimetamine olnud kohtuvaidluse tulemusest huvitatud isikule tulemuslik. Olukorras, kus adressaat ei ela näidatud aadressil, ei ole tähtkirja üleandmine ega selle kohta teate saamine adressaadi poolt võimalik. Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemine ei eelda, et mõni muu isik kinnitaks, et kaebaja ei elanud Tallinnas XXXX- XXXXXX XXX või XXXXX XXXXXX XXXXXX XXXXXXX XXXXXX XXX X. Olukorras, kus keegi nendel aadressidel ei ela, oleks sellise tõendamiskohustuse panemine kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise eeldusena ka ebamõistlik. Asjaolu, et kaebaja võis enne kohtuotsuse teatavakstegemise katseid ühes või mõlemas neist kohtadest elada või elab seal praegu, ei oma tähtsust: kohtuotsuse kättetoimetamise katsete ajal kaebaja seal ei elanud. 13. Ametlikes Teadaannetes ilmunud teade (II kd tl 191) vastas TsMS § 317 lg 4 nõuetele. 14. Ametlike Teadaannete põhimääruse 2. peatükk „Andmete esitamine andmekogusse“ (§-d 5-10) käsitlevad nõudeid Ametlike Teadaannete võrguväljaandesse kui andmekogusse andmete esitamisele. Nende nõuete rikkumise korral võib volitatud töötleja jätta andmed andmekogusse kandmata ja veebilehel avaldamata. Põhimääruse § 10 lg 1 nõuab, et isikunimi märgitakse teadaandes nimetavas käändes eesti keele õigekirjareegleid järgides. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui isikunimi on teadaandes muus käändes, tuleb sulgudes esitada nimekuju nimetavas käändes või eraldada käändelõpp ülakomaga. Seda nõuet ei ole teates järgitud. Paragrahvi 10 lg 7 sätestab, et teadaandes märgitud isiku üheseks kindlaksmääramiseks tuuakse nime järel vajadusel ära isikukood, sünniaeg või registrikood. Ringkonnakohtu arvates ei nõua see säte isikukoodi märkimist igal juhul, vaid ainult vajadusel. Käesoleval juhul on teade kohtuotsuse kättetoimetamiseks andmekogusse siiski kantud ja teade veebilehel avaldatud, vaatamata sellele, et esitatud andmed ei vastanud põhimääruse § 10 lg 2 nõuetele. Põhimääruse nõude järgimata jätmisest ei saa teha järeldust, et teade ei ole avaldatud ja kohtuotsus TsMS § 317 lg 5 alusel kätte toimetatuks loetav. Isikul, kellele dokument Ametlikes Teadaannetes avaldamise kaudu kätte toimetatakse, ei saa olla õigust nõuda, et teade vastaks põhimääruses toodud nõuetele, kui järgitud on TsMS § 317 lg-s 4 toodud nõudeid. 15. Apellatsioonitähtaeg hakkas seega kulgema 6. septembrist 2014 ja lõppes 06.10.2014. Apellatsioonkaebus on esitatud 28.10.2014, seega pärast tähtaja möödumist. 16. Ringkonnakohtu arvates puuduvad alused apellatsioonitähtaja ennistamiseks. Asjaolu, et kaebaja ei leidnud Ametlikest Teadaannetest teda puudutavat teadet, sest teates ei olnud tema nimi nimetavas käändes või muu käände kasutamisel nime originaalkuju järel märgitud

3-12-664 5(5) ülakoma, ei ole mõjuv, objektiivne põhjus tähtaja möödalaskmiseks. Olukorras, kus kaebaja võis oodata kohtuotsuse teatavakstegemist kohtuniku tervenemisel, ei olnud kohtule teatanud kontaktandmetest, millel ta oli kättesaadav või kus ta elas, samuti omas maksuhalduriga selles kohtuasjas vaidlustatud maksuotsuse täitmist puudutavas küsimuses suhtlemiseks esindajat, kes oli teadlik nii kohtuasjast kui tema poolt MTA peajuristile 19.08.2014 saadetud e-kirjast nähtuvalt ka kohtuotsuse Ametlike Teadaannete kaudu teatavakstegemise kavatsusest lähiajal, ei ole usutav, et takistuseks kohtuotsuse resolutsioonist teadasaamisel oli Ametlikes Teadaannetes avaldatud teate puudus. Maksuhalduriga suhtlemisel maksusumma sissenõudmise küsimustes pidi kaebaja adv Priit Raudsepa selgitustest tulenevalt mõistma, et kohtuotsuse Ametlike Teadaannete kaudu kättetoimetamise korral on kohtul puudunud võimalus olemasolevat kohtuotsust isikule teistsugusel viisil kätte toimetada. Sellises olukorras oleks apellant saanud ise kohtuotsuse kättesaamiseks samme astuda, isegi kui adv P. Raudsepale kohtutoimikuga tutvumise õigust ei antud ja ta käesolevas asjas kaebajat ei esindanud. 17. HKMS § 187 lg 2 sätestab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. HKMS § 187 lg 3 p 2 näeb ette apellatsioonkaebuse tagastamise, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. Kuna apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda ja see tagastada. HKMS § 187 lg 6 sätestab, et kohus toimetab apellatsioonkaebuse tagastamise määruse menetlusosalistele kätte. Koos määrusega tagastab ringkonnakohus apellandile apellatsioonkaebuse koos lisadega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks