3-14-51102/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedMääruskaebuse esitaja esitas 09.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), mille Tartu Halduskohus 18.06.2014. a määrusega (tl 6–6p) jättis kaebuse käiguta ning
Legislator headnote
AI generated3-14-51102/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a määrusega (tl 6–6p) jättis kaebuse käiguta ning
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Einar Vene, Tiina Pappel, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht
18.11.2014, Tartu
Haldusasja number
3-14-51102
Haldusasi
Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a ja 03.10.2014. a
määrused
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aleksei Maksimovi määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1. Jätta 31.08.2014 esitatud määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
18.08.2014. a määrus muutmata.
2. Jätta 16.10.2014 esitatud määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
03.10.2014. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
3. Jätta määruskaebuse esitaja taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Määruskaebuse esitaja esitas 09.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), mille
kohaselt sai ta Tartu Vanglalt 04.06.2014 vastused nr 1-13/786-2 ja 1-13/790-2 ning
pöördub halduskohtusse hagiga 100 eurot.
2. Tartu Halduskohus 18.06.2014. a määrusega (tl 6–6p) jättis kaebuse käiguta ning
andis määruskaebuse esitajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks,
s.o kaebuse nõude määratlemiseks vastavalt HKMS §-le 37. Halduskohus selgitas, et
kui määruskaebuse esitaja soovib esitada hüvitamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 4
alusel, siis tuleb kaebuses täpsustada, millise haldusakti või toiminguga talle
väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed
tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud. Halduskohus
palus määruskaebuse esitajal esitada tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetavaid
asjaolusid ning teavitada halduskohust, kas ta on läbinud kohustusliku kohtueelse
menetluse. Lisaks märkis halduskohus, et kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv
vastavalt riigilõivuseaduse § 57¹ lg 2 või taotleda riigilõivust vabastamist. Puudused
tuli kõrvaldada hiljemalt 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
3. Tartu Halduskohus 18.08.2014. a määrusega (tl 12–12p) tagastas määruskaebuse
esitaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus märkis, et määruskaebuse
esitaja ei ole täpsustanud kaebuse nõude alust ega esitanud vastavaid põhjendusi.
Samuti märkis halduskohus, et määruskaebuse esitaja ei ole tasunud riigilõivu ega
esitanud riigilõivust vabastamise taotlust. Eeltoodust tulenevalt asus halduskohus
seisukohale, et kaebus ei ole menetletav. Halduskohus ei pidanud vajalikuks anda
määruskaebuse esitajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks,
kuna määruskaebuse esitaja on oma varasemates kaebustes korduvalt tunnistanud, et
tema eesmärk taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ja
halduskohut.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Määruskaebuse esitaja esitas 31.08.2014 halduskohtule määruskaebuse (tl 17–18p),
milles väidab, et absurdne on pidada teda võimeliseks ise oma õigusi kaitsma, kuna ta ei valda
vajalikke teadmisi. Sellest tulenevalt palub määruskaebuse esindaja võimaldada endale kaitsja
kasvõi 1 tunniks igas asjas, mis säästab menetluskulusid kogu kaebuse osas. Määruskaebuse
esitaja märgib, et kui halduskohus keeldub kaitsja andmisest, viib see uute kaebuste
esitamiseni, kuna HKMS § 43 lg 2 kohaselt jätab kaebuse tagastamine määruskaebuse
esitajale õiguse uuesti pöörduda halduskohtusse. Määruskaebuse esitaja hinnangul peab
kohtunik kaebusi vastu võttes seadma end kaebuse esitaja olukorda ja üritama mõista kaebuse
sisu, mitte suhtuma formaalselt oma ülesannete täitmisse. Määruskaebuse esitaja väitel peaks
halduskohus tegema otsuse ning peatama vanglapoolsed rikkumised, et kaebusi rohkem ei
tuleks.
5. Tartu Halduskohus 03.10.2014. a määrusega (tl 23–23p) jättis käiguta määruskaebuse
esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määruse peale (resolutsiooni p 1),
andis puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest (resolutsiooni p 2)
ning jättis tema taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3) riigi
õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus asus seisukohale, et määruskaebuse
esitaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma, kuna ta on varem kohtumenetlustes osalenud,
erinevaid taotlusi esitanud ning edasikaebeõigust kasutanud.
6. Määruskaebuse esitaja esitas 16.10.2014 Tartu Halduskohtule määruskaebuse (tl 32),
milles märgib, et sai Tartu Halduskohtu 03.10.2014 määruse ning vastab resolutsiooni p-le 2.
Määruskaebuse esitaja palub end vabastada riigilõivu tasumisest, kuna pole vahendeid, ning
võimaldada kaitsja, kuna ilma kaitsjata ei ole selge, mida halduskohus tahab.
7. Tartu Halduskohus 10.11.2014. a määrusega (tl 40–40p) vabastas määruskaebuse esitaja
riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel, võttis menetlusse määruskaebused Tartu
Halduskohtu 18.08.2014. a ja 03.10.2014. a määruse resolutsiooni p-le 3 ning jättis need
rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus lahendab esmalt Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määruse peale esitatud
määruskaebuse (I), seejärel Tartu Halduskohtu 03.10.2014. a määruse resolutsiooni p 3 peale
esitatud määruskaebuse (II) ning viimasena riigi õigusabi taotluse (III).
I
9. Ringkonnakohus leiab, et 31.08.2014 esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
10. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste
asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise
kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende
lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses esitanud
sõnaselget taotlust Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määruse tühistamiseks, kuid kuna
määruskaebuse esitaja on kaebuse tagastamist määruskaebuse põhjendustes maininud, tuleb
määruskaebust tõlgendada selliselt, et määruskaebuse esitaja taotleb Tartu Halduskohtu
18.08.2014. a määruse tühistamist.
11. Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määrusega tagastati määruskaebuse esitaja kaebus
HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega
selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt
määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
Halduskohus andis määruskaebuse esitajale teada, millistele HKMS § 38 lg 1 nõuetele kaebus
ei vasta ning andis nende kõrvaldamiseks piisavalt pika tähtaja. Määruskaebuse esitaja pole
pärast kaebuse käiguta jätmist halduskohtu poole pöördunud. Seega tagastas halduskohus
kaebuse õigustatult HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Vastuseks määruskaebuse põhjendustele
märgib ringkonnakohus, et halduskohtul ei ole võimalik mõista kaebuse sisu, kui
määruskaebuse esitaja pole oma probleemi halduskohtule kirjeldanud ega esitanud
arusaadavat nõuet. Seega ei saa määruskaebuse esitaja oodata halduskohtult ka sisulise otsuse
tegemist ning väidetavate vanglapoolsete rikkumiste peatamist.
12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu
Halduskohtu 18.08.2014. a määruse muutmata.
II
13. Ringkonnakohus leiab, et 16.10.2014 esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
14. Määruskaebuse esitaja on märkinud, et sai Tartu Halduskohtu 03.10.2014. a määruse ja
vastab resolutsiooni p-le 2. Resolutsiooni p 2 näeb ette tähtaja määruskaebuse puuduste
kõrvaldamiseks. Kuna määrus pole selles osas vaidlustatav ning määruskaebuse põhjendused
puudutavad esindaja soovimist, tuleb määruskaebust tõlgendada selliselt, et määruskaebuse
esitaja taotleb Tartu Halduskohtu 03.10.2014. a määruse resolutsiooni p 3 tühistamist, mille
kohaselt tuli määruskaebuse esitaja taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks jätta rahuldamata.
Halduskohus jättis taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt ei
anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohus on
põhjendanud, miks määruskaebuse esitaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes
HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis
tingiks nimetatud osas määruskaebuse rahuldamise.
15. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu
Halduskohtu 03.10.2014. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
III
13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja on 16.10.2014 esitanud uue riigi õigusabi
taotluse. Seega vaatab ringkonnakohus läbi määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi
saamiseks. Kuna määruskaebuse esitaja palub võimaldada kaitsja, on taotletavaks riigi
õigusabi liigiks isiku esindamine halduskohtumenetluses.
14. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma
õigusi. Määruskaebuse esitaja on varasemalt esitanud suurel hulgal kaebusi erinevatele
kohtutele. Seega ei ole usutav, et määruskaebuse esitaja ei suudaks ka edaspidi
kohtumenetluses dokumente koostada ning nendes oma seisukohti väljendada.
Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased
teadmised. HKMS § 2 lg-s 4 sätestatud uurimisprintsiibist tulenevalt tagab kohus omal
algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral
tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab
menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et
menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku
kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse.
15. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul
õigusabi saamiseks rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits