3-14-51102/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

18.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51102

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a ja 03.10.2014. a

määrused

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta 31.08.2014 esitatud määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

18.08.2014. a määrus muutmata.

2. Jätta 16.10.2014 esitatud määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

03.10.2014. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata.

3. Jätta määruskaebuse esitaja taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 09.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), mille

kohaselt sai ta Tartu Vanglalt 04.06.2014 vastused nr 1-13/786-2 ja 1-13/790-2 ning

pöördub halduskohtusse hagiga 100 eurot.

2. Tartu Halduskohus 18.06.2014. a määrusega (tl 6–6p) jättis kaebuse käiguta ning

andis määruskaebuse esitajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks,

s.o kaebuse nõude määratlemiseks vastavalt HKMS §-le 37. Halduskohus selgitas, et

kui määruskaebuse esitaja soovib esitada hüvitamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 4

alusel, siis tuleb kaebuses täpsustada, millise haldusakti või toiminguga talle

väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed

tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud. Halduskohus

palus määruskaebuse esitajal esitada tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetavaid

asjaolusid ning teavitada halduskohust, kas ta on läbinud kohustusliku kohtueelse

menetluse. Lisaks märkis halduskohus, et kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

vastavalt riigilõivuseaduse § 57¹ lg 2 või taotleda riigilõivust vabastamist. Puudused

tuli kõrvaldada hiljemalt 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

3. Tartu Halduskohus 18.08.2014. a määrusega (tl 12–12p) tagastas määruskaebuse

esitaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus märkis, et määruskaebuse

esitaja ei ole täpsustanud kaebuse nõude alust ega esitanud vastavaid põhjendusi.

Samuti märkis halduskohus, et määruskaebuse esitaja ei ole tasunud riigilõivu ega

esitanud riigilõivust vabastamise taotlust. Eeltoodust tulenevalt asus halduskohus

seisukohale, et kaebus ei ole menetletav. Halduskohus ei pidanud vajalikuks anda

määruskaebuse esitajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks,

kuna määruskaebuse esitaja on oma varasemates kaebustes korduvalt tunnistanud, et

tema eesmärk taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ja

halduskohut.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuse esitaja esitas 31.08.2014 halduskohtule määruskaebuse (tl 17–18p),

milles väidab, et absurdne on pidada teda võimeliseks ise oma õigusi kaitsma, kuna ta ei valda

vajalikke teadmisi. Sellest tulenevalt palub määruskaebuse esindaja võimaldada endale kaitsja

kasvõi 1 tunniks igas asjas, mis säästab menetluskulusid kogu kaebuse osas. Määruskaebuse

esitaja märgib, et kui halduskohus keeldub kaitsja andmisest, viib see uute kaebuste

esitamiseni, kuna HKMS § 43 lg 2 kohaselt jätab kaebuse tagastamine määruskaebuse

esitajale õiguse uuesti pöörduda halduskohtusse. Määruskaebuse esitaja hinnangul peab

kohtunik kaebusi vastu võttes seadma end kaebuse esitaja olukorda ja üritama mõista kaebuse

sisu, mitte suhtuma formaalselt oma ülesannete täitmisse. Määruskaebuse esitaja väitel peaks

halduskohus tegema otsuse ning peatama vanglapoolsed rikkumised, et kaebusi rohkem ei

tuleks.

5. Tartu Halduskohus 03.10.2014. a määrusega (tl 23–23p) jättis käiguta määruskaebuse

esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määruse peale (resolutsiooni p 1),

andis puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest (resolutsiooni p 2)

ning jättis tema taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3) riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus asus seisukohale, et määruskaebuse

esitaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma, kuna ta on varem kohtumenetlustes osalenud,

erinevaid taotlusi esitanud ning edasikaebeõigust kasutanud.

6. Määruskaebuse esitaja esitas 16.10.2014 Tartu Halduskohtule määruskaebuse (tl 32),

milles märgib, et sai Tartu Halduskohtu 03.10.2014 määruse ning vastab resolutsiooni p-le 2.

Määruskaebuse esitaja palub end vabastada riigilõivu tasumisest, kuna pole vahendeid, ning

võimaldada kaitsja, kuna ilma kaitsjata ei ole selge, mida halduskohus tahab.

7. Tartu Halduskohus 10.11.2014. a määrusega (tl 40–40p) vabastas määruskaebuse esitaja

riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel, võttis menetlusse määruskaebused Tartu

Halduskohtu 18.08.2014. a ja 03.10.2014. a määruse resolutsiooni p-le 3 ning jättis need

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus lahendab esmalt Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määruse peale esitatud

määruskaebuse (I), seejärel Tartu Halduskohtu 03.10.2014. a määruse resolutsiooni p 3 peale

esitatud määruskaebuse (II) ning viimasena riigi õigusabi taotluse (III).

I

9. Ringkonnakohus leiab, et 31.08.2014 esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

10. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses esitanud

sõnaselget taotlust Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määruse tühistamiseks, kuid kuna

määruskaebuse esitaja on kaebuse tagastamist määruskaebuse põhjendustes maininud, tuleb

määruskaebust tõlgendada selliselt, et määruskaebuse esitaja taotleb Tartu Halduskohtu

18.08.2014. a määruse tühistamist.

11. Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määrusega tagastati määruskaebuse esitaja kaebus

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Halduskohus andis määruskaebuse esitajale teada, millistele HKMS § 38 lg 1 nõuetele kaebus

ei vasta ning andis nende kõrvaldamiseks piisavalt pika tähtaja. Määruskaebuse esitaja pole

pärast kaebuse käiguta jätmist halduskohtu poole pöördunud. Seega tagastas halduskohus

kaebuse õigustatult HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Vastuseks määruskaebuse põhjendustele

märgib ringkonnakohus, et halduskohtul ei ole võimalik mõista kaebuse sisu, kui

määruskaebuse esitaja pole oma probleemi halduskohtule kirjeldanud ega esitanud

arusaadavat nõuet. Seega ei saa määruskaebuse esitaja oodata halduskohtult ka sisulise otsuse

tegemist ning väidetavate vanglapoolsete rikkumiste peatamist.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 18.08.2014. a määruse muutmata.

II

13. Ringkonnakohus leiab, et 16.10.2014 esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

14. Määruskaebuse esitaja on märkinud, et sai Tartu Halduskohtu 03.10.2014. a määruse ja

vastab resolutsiooni p-le 2. Resolutsiooni p 2 näeb ette tähtaja määruskaebuse puuduste

kõrvaldamiseks. Kuna määrus pole selles osas vaidlustatav ning määruskaebuse põhjendused

puudutavad esindaja soovimist, tuleb määruskaebust tõlgendada selliselt, et määruskaebuse

esitaja taotleb Tartu Halduskohtu 03.10.2014. a määruse resolutsiooni p 3 tühistamist, mille

kohaselt tuli määruskaebuse esitaja taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks jätta rahuldamata.

Halduskohus jättis taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt ei

anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohus on

põhjendanud, miks määruskaebuse esitaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes

HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis

tingiks nimetatud osas määruskaebuse rahuldamise.

15. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 03.10.2014. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata.

III

13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja on 16.10.2014 esitanud uue riigi õigusabi

taotluse. Seega vaatab ringkonnakohus läbi määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi

saamiseks. Kuna määruskaebuse esitaja palub võimaldada kaitsja, on taotletavaks riigi

õigusabi liigiks isiku esindamine halduskohtumenetluses.

14. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Määruskaebuse esitaja on varasemalt esitanud suurel hulgal kaebusi erinevatele

kohtutele. Seega ei ole usutav, et määruskaebuse esitaja ei suudaks ka edaspidi

kohtumenetluses dokumente koostada ning nendes oma seisukohti väljendada.

Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased

teadmised. HKMS § 2 lg-s 4 sätestatud uurimisprintsiibist tulenevalt tagab kohus omal

algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral

tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et

menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku

kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse.

15. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits