3-14-51425/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

18.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51425

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11.09.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.09.2014. a määrus

muutmata.

2. Jätta A. Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 25.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-2p), milles märkis, et

05.11.2012 viidi ta üle kambrist 472 kambrisse 478 ning 20.02.2014 kambrist 478 kambrisse

381. Kaebaja selgitas, et üleviimised toimusid ilma põhjuseta ja midagi ei selgitatud. Kaebaja

märkis, et taheti kasutada jõudu ja ta oli sunnitud minema vägivalla tõttu. A. Maksimov

selgitas, et 05.11.2012 toimunud üleviimise eest nõuab ta 10 000 eurot ning 20.02.2014

toimunud üleviimise eest 15 000 eurot ja 1000 eurot päevas alates 20.02.2014 kuni

kohtuotsuse tegemiseni.

2. Tartu Halduskohus 11.09.2014. a määrusega (tl 8-8p) tagastas kaebaja kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 ja p 4 alusel.

Halduskohus tagastas HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel A. Maksimovi kaebuse osas, millega

kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses tema ümberpaigutamisega 20.02.2014 Tartu Vangla

kambrist 478 kambrisse 381. Halduskohus märkis, et HKMS § 43 lg 1 p 3 kohaselt ei ole

halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud

kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Halduskohus

selgitas, et kaebaja on esitanud käesolevas asjas nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks

seoses tema ümberpaigutamisega 20.02.2014 Tartu Vangla kambrist 478 kambrisse 381.

Halduskohus viitas, et kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on ka haldusasjas nr 3-14-

254 esitanud Tartu Halduskohtule hüvitamiskaebuse, milles taotleb kahju hüvitamist seoses

tema 20.02.2014. a ümberpaigutamisega kambrist 478 kambrisse 381. Halduskohtu hinnangul

on käesolevas asjas hüvitamiskaebus eelviidatud osas esitatud sama nõudega ja samal alusel

nagu haldusasjas nr 314-254. Halduskohus selgitas, et haldusasjas nr 3-14-254 on

halduskohus teinud 05.09.2014 otsuse, jättes A. Maksimovi kaebuse rahuldamata. Kaebaja on

tagastamise määruse vaidlustanud ja määruskaebuse menetlemine on pooleli. Halduskohus

märkis, et kuivõrd nimetatud kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, siis

puudub kohtuasjas nr 314-254 jõustunud lõpplahend ning varasem kaebus on kohtu

menetluses.

Halduskohus tagastas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel A. Maksimovi kaebuse osas, millega

kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses tema ümberpaigutamisega 05.11.2012 Tartu Vangla

kambrist 472 kambrisse 478. Halduskohus märkis, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8

kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud

riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on

taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohus

selgitas, et eeltoodust sättest tuleneb kaebajale kohustus läbida hüvitamisnõudes enne

kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla

on 10.09.2014. a vastuses kohtunõudele teatanud, et A. Maksimov ei ole esitanud Tartu

Vanglale kahju hüvitamise taotlust, milles oleks nõudnud kahju hüvitamist seoses 05.11.2012

kambrist 472 kambrisse 478 ümberpaigutamisega. Halduskohus leidis, et seega on kaebajal

hüvitamisnõudes kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. A. Maksimov esitas 24.09.2014 määruskaebuse (tl 15), milles märkis, et siiani ei ole antud

kaitsjat. Kaebaja lisas, et ei ole selge kohtunike positsioon ning arvamus on tema jaoks

arusaamatu. A. Maksimov palus vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole sissetulekut.

4. Tartu Halduskohus 10.10.2014. a määrusega (tl 20-20p) jättis käiguta A. Maksimovi

määruskaebuse ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest

arvates. Halduskohus märkis, et määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleb

kaebajal märkida ringkonnakohtule esitatav taotlus (HKMS § 205 lg 1 p 3) ja määruskaebuse

põhjendus (HKMS § 205 lg 1 p 4). Halduskohus selgitas, et kaebaja ei ole oma

määruskaebuses märkinud ringkonnakohtule esitatavat taotlust ning ilma taotluseta ei ole

kohtul võimalik määruskaebust menetleda. Halduskohus lisas, et A. Maksimov ei ole sisuliselt

määruskaebust põhjendanud, märkides vaid, et kohtuniku arvamus on arusaamatu ning tal ei

ole endiselt kaitsjat. Kaebaja ei ole selgitanud, mille poolest on tema kaebuse tagastamine

õigusvastane.

5. A. Maksimov esitas 26.10.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 23), milles märkis, et

ta sai 10.10.2014. a määruse. Kaebaja lisas, et siiani ei ole talle antud kaitsjat ja ta ootab

kaitsjat.

6. Tartu Halduskohus 11.11.2014. a määrusega (tl 30-30p) vabastas A. Maksimovi riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse A. Maksimovi määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 11.09.2014. a määrusele; jättis rahuldamata A. Maksimovi määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 11.09.2014. a määrusele ning edastas määruskaebuse läbivaatamiseks ja

lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 11.09.2014. a

määruse üle, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse.

8. Esmalt lahendab ringkonnakohus 24.09.2014 esitatud määruskaebuse (I). Seejärel

võtab ringkonnakohus seisukoha A. Maksimovi esitatud riigi õigusabi taotluse osas

(II).

I

9. 11.09.2014. a määrusest nähtuvalt tagastas halduskohus HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel

A. Maksimovi kaebuse osas, milles kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses tema

ümberpaigutamisega 20.02.2014 Tartu Vangla kambrist 478 kambrisse 381. HKMS § 43

lg 1 p 1 tulenevalt peab halduskohus kontrollima, kas kaebaja on halduskohtule juba

esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning kas varasem kaebus on juba

menetluses. Kui kaebaja on esitanud juba kaebuse sama nõudega samal alusel, siis ei ole

kaebuse esitamine lubatud ning kaebus tuleb määrusega tagastada juhinduvalt HKMS §

121 lg 1 p 3. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas halduskohus on HKMS § 121 lg 1 p

3 kohaldamisel õigesti veendunud, et kaebaja on esitanud kaebuse sama nõudega samal

alusel ning varasem kaebus on menetluses.

10. Lisaks nähtub 11.09.2014. a määrusest, et halduskohus tagastas HKMS § 121 lg 1 p

4 alusel A. Maksimovi kaebuse osas, milles kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses

tema ümberpaigutamisega 05.11.2012 Tartu Vangla kambrist 472 kambrisse 478. VangS

§ 1¹ lg 8 näeb vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtule kaebuse esitamise osas

ette kohustusliku kohtueelse menetluse. HKMS § 47 lg 1 tulenevalt peab halduskohus

kontrollima, kas kaebaja on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast ning menetluse läbimata jätmisel ei ole kohtul õigust asja lahendada

ja kaebus tuleb määrusega tagastada juhinduvalt HKMS § 121 lg 1 p 4.

Ringkonnakohus kontrollib, kas halduskohus on HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel

õigesti veendunud, et kaebaja ei ole kinni pidanud kohustuslikust kohtueelsest

menetlusest.

11. Õige on halduskohtu seisukoht, et käesolevas asjas esitatud hüvitamiskaebus, millega

kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses tema ümberpaigutamisega 20.02.2014 Tartu Vangla

kambrist 478 kambrisse 381, on esitatud sama nõudega samal alusel nagu haldusasjas nr

314254. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on ka haldusasjas nr 3-14-254 esitanud

hüvitamiskaebuse, milles taotleb kahju hüvitamist seoses 20.02.2014 ümberpaigutamisega

Tartu Vangla kambrist 478 kambrisse 381. Õige on ka halduskohtu seisukoht, et käesolevas

asjas esitatud hüvitamiskaebusega, milles kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses tema

ümberpaigutamisega 05.11.2012 Tartu Vangla kambrist 472 kambrisse 478, ei ole kaebaja Tartu

Vangla poole pöördunud. Tartu Vangla 10.09.2014. a vastusest Tartu Halduskohtu kohtunõudele

(tl 7) selgub, et kaebaja ei ole esitanud vanglale kahju hüvitamise nõuet, millega ta 25.06.2014

halduskohtusse pöördus. Seega on A. Maksimovil antud nõudes kohustuslik kohtueelne

menetlus läbimata. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 3

ja p 4 alusel tagastanud.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja 24.09.2014 esitatud määruskaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.09.2014. a määruse muutmata.

13. 16.10.2014 pöördumises märkis A. Maksimov, et talle ei ole siiani antud kaitsjat ja

ta ootab kaitsjat. Ringkonnakohus ei nõustu Tartu Halduskohtu seisukohaga

11.11.2014. a määruses, et 25.09.2014. a määruskaebuses ja 26.10.2014. a

pöördumises toodud viited kaitsja vajadusele on pigem määruskaebuse põhjendused

ning mitte eraldiseisev taotlus riigi õigusabi määramiseks. Ringkonnakohus tõlgendab

26.10.2014. a pöördumises märgitut kaebaja soovina saada riigi õigusabi

määruskaebuse läbivaatamisel. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi

taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks

menetlusabi taotletakse. Ringkonnakohus võtab A. Maksimovi riigi õigusabi taotluse

osas seisukoha alljärgnevalt (II).

II

14. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb A. Maksimovi 16.10.2014. a pöördumises märgitut

tõlgendada taotlusena riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses.

Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja

õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta,

kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et

menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et

halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja

õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat

vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis,

et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab

halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

ning võimaliku kohtupraktika. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kaebaja määruskaebus

on ringkonnakohtule arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei mõjuta määruskaebuse

lahendamist, siis on A. Maksimov võimeline oma õigusi määruskaebuse esitamisel ise

kaitsma, mistõttu jääb esitatud riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel