Legislator Case Law & Legislation
3-14-52100/14 AI generated

3-14-52100/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-14-52100/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnipeetav XXX esitas 15.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et sai Tartu Vanglalt vastuse nr 1-13/176-2 ning ta ei ole nõus formaalse vastusega ja pöördub kohtusse hagiga 10 eurot. Kaebaja palub ka vabastust riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole sissetulekut.

Legislator headnote

AI generated

3-14-52100/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Keywords

AI generated
absence of hardship serious defect in foreign proceedings cause of action sufficient access lack of entitlement technical barriers
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-52100 Määruse kuupäev

18. november 2014 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla vastu kahju summas 10 euro hüvitamise nõudes seonduvalt Tartu Vangla vastusega nr 1- 13/176-2 Resolutsioon

1. Tagastada XXX kaebus.

2. Jätta XXX taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

3. Määruse ärakiri saata kaebajale. Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Kinnipeetav XXX esitas 15.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et sai Tartu Vanglalt vastuse nr 1-13/176-2 ning ta ei ole nõus formaalse vastusega ja pöördub kohtusse hagiga 10 eurot. Kaebaja palub ka vabastust riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole sissetulekut.

2. Tartu Halduskohus jättis 24.09.2014 määrusega XXX kaebuse käiguta ning andis kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates käiguta jätmise määruse kättesaamisest.

3. 05.10.2014 esitas kaebajale kohtule avalduse, milles palus võimaldada talle kaitsjat.

4. Tartu Halduskohus selgitas 16.10.2014 kirjaga kaebajale, et riigi õigusabi taotluse esitamine 05.10.2014 kirjaga ei tähenda seda, et kaebaja võib jätta Tartu Halduskohtu 24.09.2014 kaebuse käiguta jätmise määruses osundatud kaebuse sisu puudutavad puudused kõrvaldamata, kuna kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi. Kohus andis kaebajale kirjaga täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva arvates kirja kättesaamisest.

5. 22.10.2014 esitas kaebaja kohtule avalduse, milles märgib, et siiani ei ole talle antud kaitsjat. Kaebaja arvates on sellega rikutud võrdsuse põhimõtet.

Kohtu seisukoht

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

7. Tartu Halduskohus andis 24.09.2014 määrusega kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest ning 16.10.2014 kirjaga pikendas kohus puuduste kõrvaldamise tähtaega täiendavalt 10 päeva kohtu 16.10.2014 kirja kättesaamisest. Kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja kohtu 16.10.2014 kirja kätte 21.10.2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 22.10.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 31.10.2014.

8. Kohus selgitas kaebajale 24.09.2014 määruses, et kaebusest ei nähtu, mille eest XXX seonduvalt Tartu Vangla vastusega nr 1-13/176-2 kahju summas 10 eurot nõuab. Kaebajal tuli seetõttu vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-dele 6 ja 7 täpsustada, millise haldusakti või toiminguga ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud. Ühtlasi tuli kaebajal vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 nimetada tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus selgitas kaebajale ka kahju hüvitamise kaebuse esitamise korda riigivastutuse seaduse vastavatele sätetele viidates. Kaebaja ei ole kaebuses esinevaid puudusi kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud ning kohtu hinnangul ei vasta kaebus HKMS § 38 lg-s 1 toodud nõuetele. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kaebajal oli võimalus kaebust täpsustada. Kaebuse täpsustamiseks esitatud küsimused olid kohtu hinnangul sellised, milledele vastamine ei vajanud juriidilisi teadmisi ning kaebaja oleks pidanud osundatud puudused kõrvaldamata.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus XXX tema kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

10. Kaebaja on taotlenud ka talle kaitsja võimaldamist. Kohus saab käesolevas asjas esitatud taotlusest selliselt aru, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate rohkearvuliste kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Seetõttu ei pea kohus kaebajale riigi õigusabi määramist põhjendatuks. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mida kohus antud juhul on ka kaebust käiguta jättes teinud. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Käiguta jätmise määruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks ei vajanud kaebaja juriidilisi teadmisi. Kaebuse esitamise eesmärki peab kaebaja suutma iseseisvalt kohtule põhjendada.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus XXX riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

11. Kohus selgitab täiendavalt, et seoses kaebuse tagastamisega puudub kohtul vajadus võtta seisukoht riigilõivust vabastamise taotluse osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik