1-13-7779/42 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-7779

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-7779

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid A.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu A.T (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 11.11.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada A.T karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 15.07.2016.a, millest esimeseks 3 (kolmeks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist

valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada A.T järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2 2. Kohaldada A.T suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) osaleda sotsiaalabiprogrammis; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

3. A.T-le määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

4. A.T vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esindusele ja A.T-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 20.10.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

Pärnu Maakohtu 15.11.2013.a kohtuotsusega tunnistati A.T süüdi KarS § 121 ja § 424 järgi ja karistati teda KarS § 63 lg 2 ja § 64, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 69 lg 7 alusel 2 aasta 7 kuu ja 12-päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 03.12.2013.a ja lõpp on 15.07.2016.a.

A.T kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Vangistuse ajal läbis

sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise

korral asub elama aadressile XXX. Vabanemise korral töökoht puudub. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

A.T kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava

ema on andnud kirjaliku nõusoleku selle kohta, et A.T vabaneb vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohustusega ning asub elama aadressile XXX. Kinnipeetava ema kinnitas, et on valmis poega ülal pidama kuni viimane leiab töökoha.

A.T taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega.

Prokuröri abi Paul Pikma edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokuröri abi ei

toeta A.T ’u ennetähtaegset vabanemist, mitte nõustudes vangla arvamusega, mis on

3

toodud 22.09.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses. Seisukoha aluseks on kinnipeetava

korduvad õigusrikkumised ja varasem kriminaalhooldusnõuete rikkumine, samuti uue kuriteo sooritamise tõenäosus kahe aasta jooksul on hinnatud 52% suuruseks, mis tähendab, et vangla hinnangul on pigem tõenäoline, et isik paneb vabanedes uusi kuritegusid toime.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava arvamuse, leiab, et A.T võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik A.T isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, viibib ta vangistuses esimest korda ning on praegusest karistusest ära kandnud ligikaudu aasta vangistust ning distsiplinaarkaristused kinnipeetaval vanglas puuduvad. Distsiplinaarrikkumiste puudumine näitab, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid

reegleid austama, neist kinni pidama. Kohus usub, et praegune vangistuses viibitud aeg on pannud A.T mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud

järeldused teinud. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkohol, millele viitab ka mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, lähtub kohus

ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusest toimepandud kuritegude üle ning lubadusest alkoholi enam mitte tarvitada. Kohus arvestab ka kinnipeetava avaldatud tahet alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab A.T arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus

vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Ka vangla iseloomustuses on välja toodud, et kinnipeetav mõistab alkoholi kahjulikkust ning selle mõju oma käitumisele, on motiveeritud hoiduma alkoholi tarvitamisest. Seda, et kinnipeetav soovib oma seniseid hoiakuid

muuta, kinnitab ka tema osalus vangistuse ajal sotsiaalprogrammis „Liiklusohutusprogramm“. Esitatud materjalide kohaselt töötas kinnipeetav programmis aktiivselt kaasa, väljendas julgelt oma hoiakuid, loogika ja analüüsisokus hea, soovib muutusi, peab programmi läbimist endale kasulikuks, on motiveeritud probleemiga ka edaspidi tegelema.

Esitatud materjalide kohaselt on kinnipeetav püstitanud tulevikuks eesmärgid, on soov elada seaduskuulekat elu, vanglateenistuse ametnikesse suhtub positiivselt, käitumine vangistuse ajal olnud eeskujulik, järgib kehtestatud reegleid, väljendab soovi loobuda kuritegelikust käitumisest. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada A.T üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool

kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas A.T-le

võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava

püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse

käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

4

Pärast vabanemist on A.T olemas ka kindel elukoht ning ema toetus ning

kriminaalhooldusega on nõustunud ka A.T , saades aru selle vajalikkusest ja

kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele

õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt.

Kohtunik