3-12-2691/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 18. november 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-2691 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 17. juuni 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/apellant Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Halduskohtu 17. juuni 2013. a otsus ja lõpetada haldusasjas menetlus Romeo Kalda kohustamiskaebuse osas seoses kaebaja loobumisega kaebusest ja jätta tuvastamiskaebus läbi vaatamata seoses kaebeõiguse puudumisega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla 08.08.2012 käskkirjaga nr 6.-2/1205-T määrati kinnipeetav Romeo Kalda tööle finants-ja majandusosakonda E-7 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana alates 10.08.2012 kuni 09.11.2012. 2. R. Kalda esitas Viru Vanglale vaide paludes teha vanglale ettekirjutus tagada kaebajale koristajana töötamiseks vajalik väljaõpe. Viru Vangla jättis 21.11.2012. a vaideotsusega nr 6.-12/383-1 vaide rahuldamata. 3. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglale kohustava ettepaneku tegemiseks tagada kaebajale väljaõpe koristajana töötamisel ja vangla toimingute, kaebajale enne koristustöödele asumist väljaõppe ja esmajuhendamise tagamisest keeldumine ning

kaebaja 01.10.2012 taotlustele meditsiinilise abi saamiseks mittereageerimine, õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja enne koristajana tööle asumist saada väljaõpet, kuna ta ei ole kunagi kambri koristamisel kasutanud moppi, harja ega muid koristusvahendeid ja ei oska neid kasutada. Kaebaja avaldas kirjalikult soovi saada väljaõpet talle tutvustatud tööle määramise käskkirjal ning teavitas sellest suuliselt inspektor-kontaktisik T. Tiivast. 21.09.2012 kell 21.00, kui kaebajale anti korraldus asuda tööle, palus kaebaja väljaõpet, kuid valvurid A. Teetlok ja J. Tšesnokov vastasid, et koristagu nii, kuidas oskab. Järgmine korraldus asuda tööle anti kaebajale 30.09.2012 kell 20.50, millal kaebaja palus jälle väljaõpet. Selle peale ütles valvur V. Kergand, et tema aidata ei saa. Kaebaja asus harjaga põrandat pesema. 01.10.2012 ärgates avastas kaebaja peopesast suure vesivilli ning esitas taotluse enda meditsiiniosakonda väljakutsumiseks, et fikseerida töötrauma. Kaebaja teavitas sellest ka inspektor-kontaktisik T. Tiivast ja selgitas veelkord, et soovib väljaõpet mopiga pesemisel. Meditsiiniosakonda kaebajat välja ei kutsutud. Järgmise töötrauma sai kaebaja 07.10.2012 koristamise käigus, kui tõmbas vastu teravat äärt sõrme verele. Kaebajale väljaõppe tagamata jätmisega on Viru Vangla rikkunud erinevaid põhiseaduses (PS), vangistusseaduses (VangS), töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS), sotsiaalministri 14.12.2000. a määruses nr 80, Viru Vangla 02.02.2012. a käskkirjas nr 1-1/21 ja Viru Vangla 12.09.2012. a E-7 koristaja tööjuhendis sätestatud norme. 4. Tartu Halduskohus jättis 17. juuni 2013. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsuse kohaselt tutvus R. Kalda 14.03.2012 Viru Vangla direktori 02.02.2012. a käskkirjaga nr 1-1/21 kinnitatud „Koristaja ohutusjuhendiga“. E7 osakonna koristaja tööjuhendiga tutvus R. Kalda 09.11.2012. Viru Vangla finantsja majandusosakonna spetsialisti V. Rõzovi 02.07.2010. a õiendi ning valvur V. Kergandi ja inspektor-kontaktisik M. Bendi 11.03.2011. a ettekannete põhjal ei ole alust väita, et kaebaja ei saanud enne tööle asumist väljaõpet. Kaebajale on varasemalt korduvalt selgitatud, kuidas koristustöid teha ja tutvustatud koristaja töö ohutusjuhendeid. Samuti on kaebajal olnud võimalus esitada küsimusi finantsja majandusosakonna spetsialistile. Eeltoodu on loetud tõendatuks ka kohtuasjades nr 3-12-778 ja 3-12-404. Üldteada on, et koristustöö tegemine ei eelda erioskusi, -teadmisi ega -väljaõpet ning tegemist on lihtsama tööga, millega saab hakkama iga teoja töövõimeline isik. Kui koristamise eesmärgiks on puhas põrand, millest ilmselgelt sai ka kaebaja ise aru, on raske genereerida põrandaharjale ja mopile uusi kasutusviise ning samal põhjusel ei ole ühegi põrandaharja ega mopiga kaasas ka kasutusjuhendit. R. Kalda ei ole pidanud koristajatööd niivõrd tervistkahjustavaks, et see õigustaks tööst keeldumist. Koristustöö puhul puudub vajadus igakordseks eelnevaks väljaõppeks ja juhendamiseks, piisab sellest, kui seda on varasemalt tehtud. Tuginedes haldusasja materjalidele ja asjaolule, et ka kaebaja ise ei ole hiljem märkinud meditsiiniabi vajadust, vaid üksnes rõhutanud vajadust villi kui trauma fikseerimise järele, tuleb asuda seisukohale, et kaebaja ei ole taotlenud meditsiinilist abi ja tal puudus ka vajadus meditsiinilise abi järele. Villide tekkimisel ja sõrmevigastuse puhul ei ole tegemist töötraumaga, mille puhul tuleb pöörduda arsti vastuvõtule. Selliseid lihtsamaid vigastusi võib saada ka tavaelus ja pärast erinevate koristaja koolituste läbimist. Vastustaja tegi kindlaks, et kaebaja ei taotlenud ega vajanud meditsiiniabi. Samuti tuginedes trauma fikseerimise korrale vanglas ning asjaolule, et vastustaja ei pidanud vajalikuks kaebaja meditsiiniosakonda kutsumist, ei ole jäetud kaebaja 01.10.2012 taotlusele reageerimata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2

5. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ning saata asi halduskohtule uuesti läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus sisaldab R. Kalda taotlust esitatud kaebusest osaliselt loobumiseks. Taotluse kohaselt läbis kaebaja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses koristusteenuse koolituse 30.04.2013 ning loobub seoses muutunud olukorraga nõudest teha vanglale kohustav ettepanek tagada kaebajale väljaõpe koristajana töötamisel. Apellatsioonkaebuse nõueteks jäid tunnistada õigusvastaseks järgmised Viru Vangla toimingud: kaebajale keelduti enne koristustöödele asumist väljaõppe ja esmajuhendamise tagamisest ning kaebaja 01.10.2012 taotlusele meditsiinilise abi saamiseks ei reageeritud. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vasta halduskohtu otsuse põhjendav osa halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-s 1, § 158 lg-s 1-3, § 156 lg-s 1 ja § 165 lg 1 p-s 4-6 sätestatud nõuetele. Halduskohus jättis tähelepanuta kaebaja esitatud väited, põhjendused, seisukohad ja neid toetavad tõendid. Halduskohus eiras uurimisprintsiipi, kohtupidamine ei olnud aus ja õiglane. Halduskohus rikkus kaebaja õigusi – Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-t 1 ja art-t 13; PS §-e 13- 15 ning HKMS § 2 lg-id 1, 2, 4, 5, 6. Halduskohus jättis põhjendamatult kaebaja esitatud taotluse, tunnistajate kohtuistungil ülekuulamiseks, rahuldamata. Kaebajal on õigus ja vanglal kohustus tagada väljaõpe kaebajale ja seda veel olukorras, kus kaebaja palus korduvalt, et talle väljaõpe tagataks. Halduskohus ei arvestanud kaebaja tööle määramise käskkirjale tehtud märget väljaõppe soovi kohta ning asus ebaõigesti seisukohale, et M. Bendi ettekandest saab järeldada, et kaebajale on korduvalt enne tööle asumist tagatud väljaõpe. Halduskohus jättis tähelepanuta, et kui kaebajale oleks väljaõpe tagatud, oleks selle kohta koostatud väljaõppe ja juhendamise registreerimise kaart nagu teistele kaebaja osakonnas viibivatele kinnipeetavatele, kes on koristajaks määratud. Halduskohus jättis hindamata ja arvestamata tõendi, mis on D. Maisurjantsile koostatud töötaja töötervishoiuja tööohutusalase juhendamise registreerimise kaart ja millest nähtub, et pärast tööle vormistamist tagab vangla kinnipeetavale nii juhendamise kui väljaõppe. Halduskohus jättis tähelepanuta, et kaebaja ei märganud 30.09.2012 peopesas traumat, kuna lõpetas töötamise enne öörahu algust, misjärel pesi end ja läks magama. 30.09.2012 tööl olnud valvurid ei saanudki teada, et kaebajal on peopesas vill, kuna kaebaja ise avastas selle järgmisel hommikul. Ebaõige on seega halduskohtu järeldus, et kaebaja ei ole taotlenud meditsiinilist abi ja tal puudus ka vajadus meditsiiniabi järele. 6. Vastustaja palub jätta R. Kalda apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustajal ei ole vastuväiteid R. Kalda poolt kaebusest osaliselt loobumisele. Kaebaja on korduvalt, ka erinevates kohtutele esitatud kaebustes, nõudnud väljaõpet koristajatöö tegemiseks. Tartu Halduskohus on kohtuotsustes nr 3-12-778 ja nr 3-12-404 lugenud tõendatuks, et kaebajale on tutvustatud ja selgitatud koristaja ohutusjuhendeid ning kaebajal on olnud võimalus esitada küsimusi finants – ja majandusosakonna spetsialistile koristaja tööspetsiifika kohta. Ebatõenäoline on, et kaebaja sai peopessa villid 30.09.2012 ajavahemikul kella 20.45-st kuni 21.25-ni koristamise käigus, kuna kaebajale on koristamiseks väljastatud kindad; kaebaja kasutas enda väidete kohaselt koristamiseks harja, mida ta ilmselt oskas käsitleda; arvestades kaebaja isikut, kui ta saanuks peopessa töötamise käigus villid, oleks ta teavitanud vanglat sellest kohe samal päeval. Kui kaebaja väidab, et avastas villid alles järgmisel päeval, saab järeldada, et koristamisjärgselt tal käsi ei valutanud. Kaebaja väited, et ta ei ole kunagi kasutanud kambri koristamiseks harja vm koristusvahendeid, on ilmselgelt kaebaja vanust arvestades ebatõenäoline ja tegemist on otsitud põhjendustega. Kaebajale on vanglaametnik näidanud, kuidas kasutada moppi. 3

Kaebaja soov ei olnud saada arstiabi, vaid ta soovis fikseerida 30.09.2012 töötamise käigus saadud töötrauma. Kuna kaebaja ei palunud koheselt vigastuse fikseerimist, oli 01.10.2012 juba keeruline fikseerida väidetavalt 30.09.2012 tekkinud vigastust. Kaebaja 01.10.2012 taotlusega on tõendatud, et ta ei küsinud meditsiinilist abi ning R. Kalda ei vajanud arstiabi. 07.10.2012 kui kaebaja töötamise käigus sõrme vigastas, andis valvur talle plaastri. Kui kaebaja vajanuks meditsiinilist abi, teavitanuks valvur sellest meditsiiniosakonda ning arstiabi oleks kaebajale ka tagatud. Tähtsust ei oma asjaolu, kas kaebajaga on koristaja töö tegemiseks viidud läbi koolitus või mitte, sest igal töötajal võib tulla ette väiksemaid vigastusi ja seda ei ole võimalik täielikult välistada. Kaebajale on tutvustatud hulgaliselt koristaja ohutusjuhendeid, mistõttu pidi ta olema teadlik koristustööga kaasnevatest ohtudest. Olmeruumide koristamine ei eelda spetsiifilisi teadmisi või oskusi. Tavapäraselt on tegemist tolmu pühkimise või pindade (seinte, põrandate, uste) pesemisega. Kaebaja rakendamine majandustööle koristajana ei eelda põhjalikku instruktaaži või väljaõpet. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Kaebaja on apellatsioonkaebuses esitanud taotluse kaebusest osaliselt loobumiseks, kuna ta on praeguseks momendiks läbinud koristusteenuse alase koolituse ning seega ei ole vastustajat enam vajalik kohustada sellist väljaõpet tagama. HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. Ringkonnakohus leiab, et R. Kalda kaebusest loobumine on seaduslik ja kuulub vastuvõtmisele ning menetlus kuulub kohustamiskaebuse osas lõpetamisele. 8. Halduskohtule esitatud kaebuses taotles R. Kalda Viru Vangla toimingute, mis seisnesid kaebajale enne koristustöödele asumist väljaõppe ja esmajuhendamise tagamisest keeldumise ning kaebaja 01.12.2012 taotlusele meditsiinilise abi saamiseks mittereageerimise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt on tuvastamisnõude läbivaatamise põhjendatud huviks esitada hiljem kahjunõue Viru Vanglale (tl 1). Vastuses kaebaja kaebusele on vastustaja leidnud, et kaebaja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata või siis sisulisel menetlemisel rahuldamata (tl 41-42). Seejuures on tuvastamisnõude osas vastustaja viidanud HKMS § 45 lg-le 2. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seega oleks halduskohus pidanud andma oma hinnangu sellele, kas kaebaja poolt hilisemalt esitatav hüvitamiskaebus oleks perspektiivikas või mitte. Kuigi halduskohus pole seda hinnanud, tuleneb halduskohtu lahendist, et ta on hüvitamiskaebust pidanud perspektiivikaks, kuna ta on tuvastamiskaebuse sisuliselt lahendanud. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses kirjeldanud, millist kahju ta kavatseb tulevikus nõuda, leiab ringkonnakohus, et tegemist saab olla vaid mittevaralise kahju nõudega, kuna vastustaja väidetavalt õigusvastase tegevusega ei saanud kaebajale tekkida mingit varalist kahju. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Käesoleval juhul oleks võimalik rääkida ainult tervise kahjustamisest, kuna kaebaja väidete kohaselt sai ta 30.09.2012 koristamisel peopessa villi ja 07.10.2012 vigastas ta oma sõrme. Samas nähtub asja materjalidest, et kaebaja ei ole ise oma tervist oluliselt kahjustatuks pidanud, kuna villi puhul on ta soovinud üksnes selle fikseerimisest ning kriimustuse puhul on talle antud plaaster ja ta ei ole soovinud meditsiinilist abi. Seega ei ole võimalik rääkida kaebaja tervise kahjustamisest, mis õigustaks mittevaralise kahju väljamõistmist RVastS § 9 lg 4

1 alusel. Samuti puuduvad ringkonnakohtu arvates ka muud RVastS § 9 lg-s 1 toodud alused, mille alusel oleks kaebajal õigus mittevaralist kahju nõuda. Seega leiab ringkonnakohus kokkuvõttes, et kaebajal puudus õigus tuvastamisnõude esitamiseks, kuna hilisem kahju hüvitamise nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu. 9. HKMS § 151 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et praegusel momendil on tuvastamiskaebuse esitamisel tegemist just sellise olukorraga. 10. HKMS § 200 p 5 alusel on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. Eeltoodu alusel tühistab ringkonnakohus määrusega Tartu Halduskohtu 17.06.2014. a otsuse ja lõpetab menetluse R. Kalda kohustamiskaebuse osas seoses kaebaja loobumisega kaebusest ja jätab kaebaja tuvastamiskaebuse läbi vaatamata seoses kaebeõiguse ilmselge puudumisega. 11. Kuna kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest nii halduskui ringkonnakohtus, siis menetluskulud asjas puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi 5