3-14-100/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Madis Ernits, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

18.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-100

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla poolt

14.11.2013. a vestlusega põhjustatud kahju

hüvitamiseks summas 50 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 30.01.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-1p, tõlge tl 6) Tartu

Vangla poolt 14.11.2013. a vestlusega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot.

Kaebuse kohaselt uuris Tartu Vangla peaspetsialist P. Peemot kaebajalt vestlusel, milliste

probleemide pärast kaebaja nii palju kaebusi esitab, ähvardas julgeolekuosakonnaga ning

püüdis avaldada kaebajale survet kaebuste kirjutamata jätmiseks ja tagasi võtmiseks.

Lisaks esitas kaebaja taotlused riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja riigi õigusabi

määramiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 19.02.2014. a määrusega (tl 16-16p) rahuldamata kaebaja taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning jättis kaebuse käiguta, andes

kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse jõustumisest. Halduskohtu

hinnangul ei olnud kaebajale menetlusabi andmine hoolimata tema maksejõuetusest

põhjendatud, kuna kaebuse edulootused on vähesed ning kaebaja õiguste riive ei olnud suur.

Riigilõivuseaduse § 57¹ lg-st 2 tulenevalt pidi kaebaja tasuma riigilõivu summas 750 eurot.

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 19.02.2014. a määruse peale määruskaebuse.

Määruskaebemenetlus lõppes Riigikohtu halduskolleegiumi 11.06.2014. a määrusega

nr 713203-14 (tl 61), millega jäeti kaebaja määruskaebus halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 219 lg 6 ja § 234 alusel menetlusse võtmata.

4. Tartu Halduskohus tagastas 18.08.2014. a määrusega (tl 64-64p) A. Maksimovi kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ning jättis tema taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks

rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1alusel. Halduskohus arvestas riigilõivu

tasumise viimaseks päevaks kümnenda päeva pärast Riigikohtu 11.06.2014. a määrust ehk

25.06.2014. Kuna kaebaja ei olnud selleks ajaks riigilõivu tasunud, asus halduskohus

seisukohale, et kaebus ei ole menetletav ning tagastas selle. Halduskohus mõistis kaebaja riigi

õigusabi taotlust selliselt, et ta soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks

halduskohtumenetluses. Halduskohus viitas asjaolule, et kaebaja on varasemalt mitmeid kordi

kohtumenetlustes osalenud, erinevaid taotlusi esitanud ja edasikaebeõigust kasutanud ning

asus seisukohale, et kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kuna RÕS § 7 lg 1 p 1

välistab riigi õigusabi andmise, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma, jättis

halduskohus kaebaja taotluse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kaebaja esitas 31.08.2014 halduskohtule määruskaebuse (tl 69-70p, tõlge tl 74-74p),

milles väidab, et absurdne on pidada teda võimeliseks ise oma õigusi kaitsma, kuna tal ei ole

vajalikke teadmisi. Sellest tulenevalt palub kaebaja võimaldada endale kaitsja kasvõi 1

tunniks igas asjas, mis säästab menetluskulusid kogu kaebuse osas. Kaebaja märgib, et kui

halduskohus keeldub kaitsja andmisest, viib see uute kaebuste esitamiseni, kuna HKMS § 43

lg 2 kohaselt jätab kaebuse tagastamine kaebajale õiguse uuesti pöörduda halduskohtusse.

Kaebaja hinnangul peaks halduskohus tegema otsuse ning peatama vanglapoolsed

rikkumised, et kaebusi rohkem ei tuleks.

6. Tartu Halduskohus jättis 02.10.2014. a määrusega (tl 75-76) määruskaebuse käiguta ning

andis kaebajale 10 päeva määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks alates määruse

kättesaamisest. Halduskohtule ei olnud üheselt arusaadav, kas kaebaja vaidlustab

18.08.2014. a määrust lisaks riigi õigusabi määramata jätmisele (resolutsiooni p 2) ka kaebuse

tagastamise osas (resolutsiooni p 1). Halduskohus märkis, et kaebuse tagastamise

vaidlustamise korral tuleb tasuda riigilõiv summas 15 eurot.

7. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 16.10.2014 pöördumise (tl 82, tõlge tl 88), milles

palub end vabastada riigilõivu tasumisest, kuna pole vahendeid ning palub halduskohtul

võimaldada kaitsja, et olla võrdsetes tingimustes.

8. Tartu Halduskohus vabastas 10.11.2014. a määrusega (tl 90-90p) kaebaja riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel, võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 18.08.2014. a määruse resolutsiooni mõlema punkti peale ning jättis selle

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

10. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja ei ole määruskaebuses ega 16.10.2014 esitatud

määruskaebuse täienduses esitanud sõnaselget taotlust Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a

määruse tühistamiseks, kuid kuna määruskaebuse tekstist on väljaloetav tema rahulolematus

kaebuse tagastamisega ning riigi õigusabi andmata jätmisega, tuleb eeldada, et määruskaebus

on esitatud 18.08.2014. a määruse tühistamiseks. Kaebaja on nii määruskaebuses kui

määruskaebuse täienduses palunud kohtul võimaldada kaitsja. Tartu Halduskohus on

10.11.2014. a määruses märkinud, et ebamõistlik oleks tõlgendada sama pöördumist nii

määruskaebusena kui ka uue riigi õigusabi taotlusena. Halduskohtu hinnangul on kaebaja

õiguste kaitseks efektiivsem lahendada määruskaebus riigi õigusabi andmata jätmise määruse

peale. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Kuivõrd kaebaja on esitanud

märkimisväärsel hulgal määruskaebusi, milles on keeruline eristada määruskaebuse

põhjendusi ning uut riigi õigusabi taotlust, leiab ringkonnakohus, et kaebaja õiguste

efektiivseks kaitsmiseks piisab riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise õiguspärasuse

kontrollist. Kui ringkonnakohus peaks tühistama halduskohtu määruse riigi õigusabi andmata

jätmise osas, kuuluks kaebaja esialgne riigi õigusabi taotlus rahuldamisele.

11. Tartu Halduskohtu 18.08.2014. a määrusega tagastati A. Maksimovi kaebus

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS-i §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Halduskohus on ainsa puudusena toonud välja asjaolu, et kaebaja pole riigilõivu tasunud ning

jättis sealjuures tema menetlusabi taotluse rahuldamata. Kuna menetlusabi andmata jätmise

küsimuses on määruskaebemenetlus juba toimunud, ei pea ringkonnakohus sellel teemal enam

seisukohta võtma.

Riigilõivu tasumata jätmise näol on tegemist puudusega, mis takistab kaebuse menetlusse

võtmist. Halduskohus on seda kaebajale selgitanud ning andis talle puuduse kõrvaldamiseks

tähtaja. Kuna kaebaja tähtaegselt riigilõivu ei tasunud, tagastas halduskohus kaebuse

õiguspäraselt HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

Kaebaja väidab, et halduskohus peaks tegema otsuse ning peatama vanglapoolsed

rikkumised, et kaebusi rohkem ei tuleks. Ringkonnakohus märgib, et sisulise otsuse tegemine

ei ole võimalik, kui kaebus pole isegi menetlusse võetav.

Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p-le 1 tuginedes.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellekohaste põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas

asjas saab riigi õigusabi andmisest keelduda ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel, kuna kaebusest ja

kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt taotleb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist

ning asja suhtes ei saaks esineda avalikku huvi eeskätt seetõttu, et kaebaja õiguste riive oli

väike.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 18.08.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk