3-14-51302/23 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnipeetav A.V esitas 11.04.2014 Viru Vanglale taotluse talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 400 eurot. Taotluse kohaselt 24.03.2014 kell 17.00 vanglas toimunud tulekahju ajal teostas Viru Vangla valesti kinnipeetavate evakuatsiooni, evakueerides kinnipeetavad eluhoone katusel asuvasse jalutusboksi. Ebaõigesti korraldatud evakuatsiooni tõttu halvenes A.Vi tervis.
Legislator headnote
AI generated3-14-51302/23 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Ülejäänud kaebuse osas on vastustustaja seisukohal, et seoses 24.03.2014 tekkinud tulekahjuga korraldati kinnipeetavate, s.h kaebaja evakuatsioon nõuetekohaselt. Koht, kuhu kinnipeetavad evakueeritakse (ohutu ala), on määratud vangla töökorraldusega (on mõeldud kasutamiseks asutusesisese teabena avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 alusel) ning 24.03.2014 evakueeriti kinnipeetavad, s.h kaebaja töökorraldusega määratud lähemasse ohutusse kohta. Seetõttu oli evakueerimine õiguspärane. Käesolevas asjas on vangla meditsiinitöötaja õiendiga tõendatud, et kaebajal ei ole tervisekahjustust seoses 24.03.2014 toimunud tulekahjuga tekkinud. Tuginedes eelpoolnimetatule, palub vastustaja kohtul jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtuasja number
3-14-51302
Otsuse kuupäev
18. november 2014, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A.Vi kaebus Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 400 eurot Menetlusvorm
Menetlusosalised Kirjalik menetlus
Kaebaja A.V Vastustaja Viru Vangla, volitatud esindaja Eve Kangro
Resolutsioon
1. Jätta kaebus läbi vaatamata kaebaja väidete osas, milles ta väidab, et tema tervis halvenes muuhulgas ka seetõttu, et korrapidaja A. Tärno ei väljastanud kaebajale tema palvel inhalaatorit ning väidetavalt tema poolt nõutav inhalaator pidi vangla arsti kinnitusel olema korrapidaja juures, kuna kaebaja ei ole nende väidete osas pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 18. detsembril 2014. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kinnipeetav A.V esitas 11.04.2014 Viru Vanglale taotluse talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 400 eurot. Taotluse kohaselt 24.03.2014 kell 17.00 vanglas toimunud tulekahju ajal teostas Viru Vangla valesti kinnipeetavate evakuatsiooni, evakueerides kinnipeetavad eluhoone katusel asuvasse jalutusboksi. Ebaõigesti korraldatud evakuatsiooni tõttu halvenes A.Vi tervis.
2. Viru Vangla 11.06.2014 otsusega nr 6-16/105-2 jäeti A.Vi poolt esitatud kahjunõue täies ulatuses rahuldamata. Nimetatud otsuses leidis vangla, et 24.03.2014 kell 17.00, teostades kinnipeetavate evakuatsiooni, ei käitunud nad õigusvastaselt.
3. 20.06.2014 esitas kaebaja A.V Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale hüvitamiskaebuse, milles kinnipeetav palub kohtul välja mõista Viru Vanglalt seoses 24.03.2014 toiminguga (kinnipeetavate evakuatsioon tulekahju ajal) kaebajale tekitatud mittevaraline kahju (tervise kahjustamine) summas 400 eurot.
4. 10.10.2014 määrusega võttis kohus A.Vi (edaspidi kaebaja) kaebuse menetlusse, määras vastustajaks Viru Vangla (edaspidi vastustaja) ning kohustas vastustajat vastama kaebusele.
KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS, VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5. 24.03.2014 kell 17.00 toimus vanglas tulekahju ning tulekahjust tekkinud suits ja vingugaas sattus kambrisse, kus viibis kaebaja koos kambrikaaslasega. Suitsu ja vingugaasi täis kambris viibis kaebaja ja tema kambrikaaslane umbes 30 minutit, seejärel vastustaja hakkas evakueerima kinnipeetavaid ning viis kinnipeetavad, s.h kaebaja eluhoone katusel asuvasse jalutusboksi, kus kaebaja väitel suitsu ja vingugaasi oli ka üsna palju. Katusel pidi kaebaja hingama vingugaasi sisse veel tund aega. Kaebaja väidab, et ta põeb astmat, kuid kuni 24.03.2014 ei ole tal aasta jooksul enam haigushooge olnud. Kaebaja leiab, et 24.03.2014 toimunud kinnipeetavate evakuatsioon oli teostatud valesti, mille tagajärjel halvenes tema tervis ning hakkasid tihti esinema haigushood. Käesoleval ajal vajab kaebaja pidevalt inhalaatoreid. Kaebaja kinnitab, et kohe pärast tulekahju likvideerimist pöördus ta korrapidaja
A. Tärno poole ning küsis inhalaatorit, mis pidi olema korrapidaja juures, kuid inhalaatorit korrapidaja juures ei olnud. Sellest tulenevalt on kaebaja seisukohal, et vastustaja poolt 24.03.2014 valesti korraldatud evakuatsiooni tõttu tekkis tal tervisekahjustus, mille hüvitamiseks palub kaebaja kohtul välja mõista vastustajalt tema kasuks 400 eurot.
6. Kohtule esitatud 30.10.2014 vastustaja vastuses kaebusele leiti, et mõnede kaebuses esitatud väidete osas on kaebajal läbimata kohustuslik eelmenetlus, kuna nimetatud väiteid ei olnud esitatud 11.04.2014 kahjunõudes ning seetõttu vastustaja ei ole 11.06.2014 otsuses nr 6- 16/105-2 nimetatud kaebaja väidetega arvestanud ega neid analüüsinud. Vastustaja sõnul on kaebajal vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 8 läbimata kohustuslik eelmenetlus kaebuses esitatud väidete osas, milles kaebaja väidab, et pöördus abi saamiseks koheselt peale tulekahju korrapidaja A. Tärno poole palvega kätte saada inhalaator, aga samuti väidete osas, milles kaebaja väidab, et tema poolt nõutav inhalaator pidi vangla arsti kinnitusel olema korrapidaja juures. Neid väiteid ei ole kaebaja kahjunõudes esitanud. Seega, palub vastustaja kohtul jätta eelpoolnimetatud väidete osas esitatud kaebus läbi vaatamata vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p-le 1.
7. Ülejäänud kaebuse osas on vastustustaja seisukohal, et seoses 24.03.2014 tekkinud tulekahjuga korraldati kinnipeetavate, s.h kaebaja evakuatsioon nõuetekohaselt. Koht, kuhu kinnipeetavad evakueeritakse (ohutu ala), on määratud vangla töökorraldusega (on mõeldud kasutamiseks asutusesisese teabena avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 alusel) ning 24.03.2014 evakueeriti kinnipeetavad, s.h kaebaja töökorraldusega määratud lähemasse ohutusse kohta. Seetõttu oli evakueerimine õiguspärane. Käesolevas asjas on vangla meditsiinitöötaja õiendiga tõendatud, et kaebajal ei ole tervisekahjustust seoses 24.03.2014 toimunud tulekahjuga tekkinud. Tuginedes eelpoolnimetatule, palub vastustaja kohtul jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
8. Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse paludes kohtul välja mõista Viru Vanglalt seoses 24.03.2014 toiminguga (kinnipeetavate evakuatsioon tulekahju ajal) kaebajale tekitatud mittevaraline kahju (tervise kahjustamine) summas 400 eurot.
9. Halduskohus kontrollib, kas kaebajal on vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 8 läbitud kohustuslik kohtueelne kord kõigi kaebuses esitatud väidete osas.
Kaebaja väidab kaebuses, et ta pöördus abi saamiseks koheselt pärast tulekahju korrapidaja A. Tärno poole palvega saada kätte inhalaator ning tema poolt nõutav inhalaator pidi vangla arsti kinnitusel olema korrapidaja juures.
Halduskohus nõustub vastustajaga selles, et neid väiteid ei ole kaebaja kahjunõudes esitanud. Seetõttu võib kohus nende väidete osas jätta HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kaebus tagastatakse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus tegi kindlaks, et kaebaja on kinnipeetav, kes kaebuse kohtule esitamise aja seisuga kandis talle määratud karistust Viru Vanglas. VangS § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
Halduskohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja poolt 11.04.2014 vastustajale esitatud kahjunõudes ei ole ta väitnud, et tema tervis halvenes muuhulgas ka seetõttu, et korrapidaja A. Tärno ei väljastanud kaebajale tema palvel inhalaatorit. Väidetavalt tema poolt nõutav inhalaator pidi vangla arsti kinnitusel olema korrapidaja juures. Järelikult kaebaja on kohtule esitanud uusi väited, milliste suhtes on tal läbimata nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslik kord ning need väited on otseselt seotud kaebajale mittevaralise kahju tekkimisega. Sellest tulenevalt on halduskohus seisukohal, et kaebuse eelpoolnimetatud väidete osas, on kaebajal lähtudes VangS § 11 lg-st 8 läbimata kohustuslik eelmenetlus ning juhindudes HKMS § 151 lg 1 p-st 1, tuleb nende väidete osas jätta kaebus läbi vaatamata.
10. Tulenevalt kohtusse laekunud kaebusest ja selle lisadest, palub kaebaja kohtul välja mõista vastustajalt talle tekitatud kahju hüvitis summas 400 eurot seoses kaebaja tervise halvenemisega pärast 24.03.2014 tulekahju vastustaja poolt valesti korraldatud evakuatsiooniga, mille käigus pidi kaebaja tükk aega sisse hingama suitsu ja vingugaasi. Seega, palub kaebaja kohtul välja mõista vastustajalt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitise.
Kooskõlas riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-ga 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada. RVastS §
9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muu hulgas süüliselt tervise kahjustamise korral. Siit nähtub, et nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks kuulub rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu oli avalik õiguslikus suhtes ning on süüline ja õigusvastane, tegevusega rikuti isiku subjektiivseid õigusi, mis on kaasa toonud kahju tekitamist ning õigusvastase teo ja kahju tekitamise vahel esineb põhjuslik seos, aga samuti tekitatud kahju ei oleks võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega.
11. 24.03.2014 Viru vanglas toimunud tulekahju ajal korraldatud S-4 sektoris viibivate kinnipeetavate, s.h kaebaja evakuatsioon on regulatiivsuse (HMS § 51 lg 1) puudumise tõttu toiming, mis teostati avalik-õiguslikus suhtes. Vastustaja poolt kohtule edastatud dokumendist tuleneb, et vanglas tulekahju korral evakueeritakse kinnipeetavad võimalikult lähedale ohutule alale.
12. S7 hoones S 4 osakonnas 1 ja 2 korrusel viibivate kinnipeetavate evakueeritakse katusepealsesse jalutusboksi (tl 44). Järelikult oli 24.03.2014 vanglas toimunud tulekahju ajal S 4 osakonnas viibivate kinnipeetavate katusepealsesse jalutusboksi evakueerimine õiguspärane.
13. Kohtule esitatud vanglaarst R. Aadamsoo poolt 16.04.2014 välja antud tõendi kohaselt ei saanud 24.03.2014 toimunud põleng halvendada kaebaja tervist, kuna vaevused esinesid tal juba varasemalt (tl 43 pöördel). Seega, puudub põhjuslik seos vastustaja poolt korraldatud toimingu (evakueerimise korraldamine) ja kaebaja tervise halvenemise vahel. Kuna vastustaja vaidlustatav toiming ei ole õigusvastane ning toimingu ja kaebaja tervise halvenemise vahel puudub põhjuslik seos, siis ei ole täidetud RVastS § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud ja kahjunõude rahuldamiseks vajalikud eeldused. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
14. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks Kohtunik