3-14-52231/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-52231

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 17.11.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52231 Haldusasi Korteriühistu Liivalaia kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 10.10.2014 ettekirjutusele nr

678 ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Saata määruse ärakiri kaebaja esindajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 26.09.2014 saabus Tallinna Halduskohtule Korteriühistu Liivalaia 21 kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) kohustamise nõudes. Kaebaja taotleb, et kohus kohustaks vastustajat lahendama kaebaja 19.06.2014 taotluse, st viima algatatud ehitusjärelevalve menetluses läbi kõik vajalikud toimingud ja teatada kaebajale ehitusjärelevalve menetluse tulemusest, st välja anda lõpphaldusakt, 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

2. 02.10.2014 tegi kohus TLPA-le kohtunõude, milles palus selgitusi seoses KÜ Liivalaia 21 taotluse menetlemise osas.

3. 10.10.2014 esitas TLPA vastuse kohtunõudele. Muuhulgas edastab TLPA kohtule 10.10.2014 ettekirjutuse nr 678, millega on Polarest Grupp OÜ-d kohustatud viivitamatult peatama ehitusluba ja kirjalikku nõusolekut nõudvad ehitustööd.

4. 13.10.2014 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning palus kaebajal oma nõuet ja kaebeõigust täpsustada, arvestades, et TLPA oli järelevalvemenetluse juba läbi viinud ja kolmandale isikule ettekirjutuse teinud.

5. 29.10.2014 esitas kaebaja kohtule avalduse kaebuse muutmiseks. Kaebaja leiab, et TLPA 10.10.2014 ettekirjutus nr 678 on osaliselt õigusvastane ning rikub kaebaja liikmete õigusi,

3-14-52231

kuna ettekirjutus teeb võimalikuks korteriomanikele ühiselt kuuluva asja rikkumise Polarest Grupp OÜ poolt. Kaebaja leiab, et tühistada tuleks ettekirjutuse nr 678 p 5 osa „edasised toimingud“, millega kohustatakse Polarest Grupp OÜ-d esitama TLPA-le hiljemalt 10.01.2015 menetlemiseks nõuetekohane ehitusprojekt. Kaebaja ei ole nõus sellega, et ebaseaduslikud ehitustööd tuleks seadustada. Kaebaja arvates põhineb ettekirjutuse vaidlustatud osa diskretsiooni teostamata jätmisel, ärakuulamisõiguse ja hea halduse põhimõtte rikkumisel ning ei arvesta olulisi faktilisi asjaolusid. Lisaks ettekirjutuse nr 678 p 5 osa „edasised toimingud“ tühistamisele nõuab kaebaja vastustaja kohustamist vaatama uuesti läbi küsimuse Polarest Grupp OÜ-le ettekirjutuse tegemisest eelneva olukorra taastamiseks või muuks asjakohaseks abinõuks.

6. 03.11.2014 määrusega jättis kohus kaebuse korduvalt käiguta ning andis kaebuse nõude ja kaebeõiguse täpsustamiseks aega 10 päeva.

7. 13.11.2014 avalduses märgib kaebaja, et tema eesmärgiks on ebaseadusliku ehitise osa kõrvaldamine (lammutamine), ehitustööde peatamise osas kaebaja ettekirjutust nr 678 ei vaidlusta. Lammutusettekirjutuse tegemiseks on vajalik esmalt tühistada ettekirjutus osas, milles pannakse OÜ-le Polarest Grupp kohustus taotleda ehitusluba. Siseruumid ei ole Polarest Grupp OÜ ainuomand, vaid on ainukasutuses olev osa ühises asjas. Korteriomandite omanikel on õigus nõuda, et teised korteriomanikud kasutaksid korteriomandi reaalosa kooskõlas seadusega ning korteriühistu moodustamisel on need õigused korteriühistul. Kuna Polarest Grupp OÜ teostas ebaseaduslikud kapitaalehitustööd betoonist, siis üldjuhul tuleb eeldada, et need võivad mõjutada ehituskonstruktsiooni ohutust. Polarest Grupp OÜ ruumid on mõeldud üldkasutatavateks ruumideks. Kaebaja soovib vältida olukorda, kus ebaseadusliku ehitise osa tõttu seal viibivale isikule kahju tekkimisel peaks vastutama teised korteriomanikud või korteriühistu. Kaebaja jääb 29.10.2014 avalduses esitatud nõuete juurde.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kaebaja vaidlustab kolmandale isikule Polarest Grupp OÜ-le 10.10.2014 tehtud ettekirjutust nr 678 osas, milles TLPA kohustas Polarest Grupp OÜ-d esitama menetlemiseks nõuetekohase ehitusprojekti. Kaebaja leiab, et selle asemel oleks tulnud teha ettekirjutus ebaseadusliku ehitise osa lammutamiseks ning kaebuse eesmärk ongi selle saavutamine.

9. Esmalt märgib kohus, et kaebaja kui korteriühistu kaebeõigus on jätkuvalt küsitav. Kohus viitas 13.10.2014 määruses Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2014 määrusele haldusasjas nr 3- 13-2270, milles tunnustati korteriühistu kohtusse pöördumise õigust korteriomanike ühiste huvide kaitseks olukorras, kus ehitusluba seab väidetavalt ohtu hoone säilimise tervikuna. Kohtule ei nähtu, et praegusel juhul ohustataks elamu kaasomandis olevaid osi (mille remondiga tuleks korteriühistul tegeleda) või hoone säilimist tervikuna. 10.10.2014 ettekirjutusest nr 678 nähtub, et Liivalaia 21 esimesel korrusel paiknevasse mitteeluruumi (kohvik) on ehitatud uus raudbetoonist trepp vahekorruse ja esimese korruse vahele, muudetud või asendatud on olemasolevat elektrisüsteemi ja ATS-i. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et ka varasemalt oli kõnealuses ruumis trepp, kuid see ei vastanud nõuetele, mistõttu ehitati uus (loetelu OÜ-le Polarest Grupp kuuluvas mitteeluruumis teostatud töödest 2014. a, tl 37).

10. Kaebaja tõi 29.10.2014 kaebuse muutmise avalduses välja, et betoontreppi ei või paigaldada põrandaküttega põrandale, kuna tegemist on erinevate paisumisteguritega materjalidega. Sellistes kohtades peavad materjalid olema eraldatud deformatsioonivuukidega,

3-14-52231

mida praegusel juhul on ilma konstruktsioone muutmata võimatu teha. Raudbetoontrepp on raske ja selle ebaõige ehitamine võib kaasa tuua ehituskonstruktsiooni kahjustumise.

11. Kohus leiab, et sellest ei saa veel tingimata järeldada, et ühte mitteeluruumi ehitatud trepp, isegi kui see on ehitatud teatud ehitustehnilisi nõudeid eirates, mõjutaks Liivalaia 21 kaasomandis olevaid osi või võiks kahjustada teisi korteriomandeid. Kaebaja ei ole vastu vaielnud sellele, et trepp on ehitatud seal, kus asus varasemalt trepp ja mis vajas korrastamist. Musse asukohta seda ei ole rajatud. Kui ühe korteriomaniku tegevus ei vasta korteriomanike suhteid reguleerivatele seadustele või korteriühistu põhikirjas sätestatule, saab sellise korteriomaniku vastu esitada nõudeid tsiviilkorras. Halduskohus saab kontrollida haldusorgani tegevuse õiguspärasust.

12. Kohus märkis juba 03.11.2014 määruses, et ettekirjutus ja sunniraha määramine kolmandale isikule ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Ettekirjutust saab vaidlustada selle adressaat. Kui Polarest Grupp OÜ esitab TLPA-le menetlemiseks ehitusprojekti ja antakse välja ehitusluba (ja sealt edasi kasutusluba) või kirjalik nõusolek, siis on kaebajal võimalik seda vaidlustada.

13. Riigikohus on leidnud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevusja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (nt 13.10.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15; 23.10.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-29-13, p 17).

14. Vaidlust ei ole selles, et järelevalvemenetluse algatamise ja järelevalvemeetme rakendamise osas on TLPA-l kaalutlusõigus ja ta on seda rakendaud ega ole tegevusetu ega viivituses. Kaebajat teavitati ka järelevalve tulemustest. Korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 sätestab, et ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. Seega ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda konkreetse järelevalve meetme rakendamist. Viidatud norm kaitseb muuhulgas korteriomanike ja ka korterühistu huve, s.o riiklikku järelevalvet ehitusnõuetest kinni pidamise osas ei teostata vaid avalikes huvides, vaid selle eesmärk on kaitsta ka naabreid ja teisi korteriomanikke seadusega vastuolus oleva ehitustegevuse eest. Antud juhul ehitustööd on peatatud, mis tähendab, et ehitustöid ei teostata ning ettekirjutuse adressaat peab sellest lähtuma ning tagama, et antud kohas ei kasutata neid objekte, mille suhtes nõutakse ehitusprojekti jms. Kaebaja märgib ka ise, et ehitustööde peatamise osas kaebaja ettekirjutust nr 678 ei vaidlusta (13.11.2014 avaldus). Kui isik, st Polarest Grupp OÜ, ei täida temale pandud kohustust, peab ta arvestama seatud keeluga ja kaasnevate tagajärgedega.

15. Isegi juhul, kui eeldada, et kaebaja väited teiste korteriomandite ja/või elamu kaasomandis olevatele osadele tekitatud ohust vastavad tõele, ei saa kaebust pidada perspektiivikaks.

3-14-52231

Kaebaja eesmärk on kolmandale isikule lammutusettekirjutuse tegemine, kuid sellise ettekirjutuse tegemist kaebaja nõuda ei saa, vaid saab nõuda üksnes järelevalvemeetme rakendamise küsimuse otsustamist kaalutlusvigadeta. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus ehitamine on toimunud ilma ehitusloa või kirjaliku nõusolekuta, s.o ehitamine on formaalselt õigusvastane. Lammutusettekirjutuse tegemise eelduseks on üldjuhul ka ehitise materiaalne õigusvastasus Kui ehitis ei ole vastuolus materiaalõiguse normidega või kui see puudus on kõrvaldatav, ei ole lammutamisettekirjutuse tegemine põhjendatud. Kui menetluses selgub, et objektile (antud juhul trepile) ei saaks projekti kinnitada või sellele ehitusluba ning ka kasutusluba anda, tuleb vältimatult otsustada, mis saab trepist edasi. Kasutusele võetud meede ongi sisuliselt suunatud sellele, et lahendada küsimus lammutusettekirjutuse tegemisest. Sellise otsustuse tegemine lükkub ajaliselt edasi ja lammutamise vajalikkuse ja selle ulatuse üle ei saa otsustada enne eelnevat menetlust läbimata. Selliselt ei vasta ka tõele seisukoht, et justnimelt lammutusettekirjutuse tegemiseks on vajalik esmalt tühistada ettekirjutus osas, milles pannakse OÜ-le Polarest Grupp kohustus taotleda ehitusluba. Isesivat tähendust ei oma küsimus sellest, kas Polarest Grupp OÜ teostas ebaseaduslikud kapitaalehitustööd betoonist või muust materjalist.

16. Käesoleval juhul ei ole kaebaja suutnud esile tuua, et diskretsiooniotsuse tegemiseks oleks lähtutud ilmselgelt valedest kaalutlustest. Nagu nähtus, eeldab kaebaja ise alusetult, justkui ei saaks lammutusettekirjutust teha, kui eelnevalt on kontrollitud ja võetud seisukoht, kas ehitatut saab ehitusnormide kohaselt seadustada. Diskretsiooniotsuse õiguspärasuse hindamisel tuleb vaadata eelkõige seda, kas haldusorgan on kaalumisel arvestanud vaid asjakohaseid aspekte, kas on arvestatud kõiki asjasse puutuvaid aspekte ning kas lammutamise poolt ja vastu rääkivaid argumente on väärtustatud õigesti ja kooskõlas diskretsioonivolituse eesmärgiga. Kuna haldusorgan ei saanud koheselt teha lammutusettekirjutust (selle tegemist ei takista ehitise seadustamise võimalikkuse uurimine), siis kohus juba märkis, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus ehitamine on toimunud ilma ehitusloa või kirjaliku nõusolekuta ja ehitamine on formaalselt õigusvastane. Lammutusettekirjutuse tegemise eelduseks on üldjuhul ehitise materiaalne õigusvastasus Kui ehitis ei ole vastuolus materiaalõiguse normidega või kui see puudus on kõrvaldatav, ei ole lammutamisettekirjutuse tegemine põhjendatud. Kui ehitamine on sisuliselt kehtivate planeeringutega, ehitusnormide ja muude ehitise suhtes kohaldatavate normidega kooskõlas või kooskõlla viidav, oleks omanik tõenäoliselt saanud ehitise püstitada ka korrektselt käitudes, s.t enne tööde alustamist ehitusluba taotledes. Niisugusel juhul ei ole naabri õigusi tegelikult kahjustatud või need kahjustused on kõrvaldatavad muude meetmetega. Kui ehitis ei riku seejuures kellegi teise ega ka avalikke huve, ei saa kohalik omavalitsus teha lammutamisettekirjutust ainuüksi karistusena omavolilise ehitamise eest (RKHK 26.11.2002. a otsus 3-3-1-64-02, p-d 14 ja 15).

17. Haldusorgan peaks tegema lammutusettekirjutuse ilma puuduste kõrvaldamise võimalust andmata eelkõige olukorras, kus ehitis on selgelt vastuolus materiaalõiguse normidega ja rikub teiste isikute õigusi. Käesoleval juhul aga ei ole haldusorgani kaalutlusõigus vähenenud nullini. TLPA poolt teostatud paikvaatlusel ei tuvastatud, et Polarest Grupp OÜ-le kuuluvasse mitteeluruumi paigaldatud trepp kujutaks selgelt teistele isikutele ohtu (nt on varisemisohtlik).

3-14-52231

Praegusel juhul ei ole Polarest Grupp OÜ poolt läbi viidud ehitustegevuse materiaalne õigusvastasus ega teiste korteriomanike õiguste rikkumine ilmne. Ehitustehnilistest ja ohutusnormidest kõrvalekaldumise puhul on ebaseaduslikkuse kõrvaldamine üldjuhul võimalik nõuetele vastavusse viimise teel. See, kas ja milliseid nõudeid on rikutud ning võimalike puuduste kõrvaldatavus selgub siis, kui TLPA asub menetlema vastavat ehitusprojekti. Lammutusettekirjutus on võrdlemisi äärmuslik meede ning enne seda, kui isikule on antud võimalus õiguspärase olukorra taastamiseks (KorS § 28 mõttes kõrvaldada korrarikkumine), oleks lammutusettekirjutuse tegemine Polarest Grupp OÜ suhtes asjaolusid arvestades selgelt ebaproportsionaalne.

Riikliku järelevalve eesmärk on õiguspärase olukorra taastamine ning võimalusel tuleb esmalt rakendada isiku, kelle suhtes järelevalvet teostatakse, õigusi vähem piiravaid meetmeid. Kui ettekirjutuse adressaat ettekirjutust ei täida, saab talle kohaldada sunniraha, mis peaks teda motiveerima õiguspärast olukorda saavutama. TLPA on seega kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud: otsus on tehtud kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2).

Eeldades kaebaja esitatud väidete õigsust võib mõista, et äripinda ei kasutata ebaseaduslikult ning teostati tööd ( tlk 33), mida täies ulatuses ei saanud lugeda remonttöödeks, mistõttu ehitamine peatati ja osa töid jäi pooleli. Kuigi kaebaja nimetab veel, et tegemist on üldkasutavate ruumidega ja seal viibivad ka teised isikud peale personali, ei vii see veel järelduseni, et ruume kasutab keegi isik ilma ühistu või omanike teadmata ja loata. Kõigi isikute ohutust tagab tehtud ettekirjutus. Ruumide kasutamist saab reguleerida lepingutega ja ilmselt on kaebaja seda ka teinud.

Nähtub, et ruumides asus varem samas kohas nn evakuatsioonitrepp, mille teostus kaebaja meelest ei sobi. Kui selguvad selle objekti või muu objekti kahjulikud mõjutused väljapoole neid äriruume, siis ei ole välistatud teistsuguse ettekirjutuse tegemine. Juhul, kui aga ehitamine ja remonttööd seadustatakse, ka siis on kaebajal võimalik esitada tehtud otsusele (ehitusluba, kasutusluba või kirjalik nõusolek) kaebus kohtusse. Kaebajal on enda õiguste kaitsmine igati võimalik. Kuigi kaebaja ei ole kirjeldanud, missugustel alustel äripinda kasutatakse ja missugused lepingud on sõlmitud KÜ-l või muudel isikutel äriruumide kasutamiseks ja missugused tingimused on seal sätestatud, jääb KÜ-l või korteriomanikul alati võimalus nõuda korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutada seaduse ja kokkuleppe kohaselt.

Haldurorgani ettekirjutus ei saa takistada tsiviilõiguslike vaidluste algatamiseks.

18. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et isegi kui tühistada ettekirjutuse nr 678 punkti 5 edasiste toimingute osa ja kohustada TLPA-d järelevalvemeetme kohaldamist uuesti otsustama, ei oleks TLPA-l alust teisiti otsustada ega trepi lammutamise ettekirjutust teha. Eeltoodu ei välista seda, et asjaolude muutumisel, näiteks kui OÜ Polarest Grupp ei esita TLPA-le menetlemiseks ehitusprojekti ega vii treppi ehitusnõuetega kooskõlla (kui ehituses esinevad puudused), või selgub, et trepi ehitamisel on kõrvale kaldutud ehitustehnilistest ja ohutusnormidest, võib lammutusettekirjutuse tegemine olla põhjendatud. Hetkel selleks aga alust ei ole. Käesoleva asja lahendamisel saab kohus hinnata ettekirjutuse õiguspärasust üksnes selle tegemise seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Lammutusettekirjutuse tegemist, kui see on vajalik, ei saaks aga takistada ettekirjutuse p 5 täitmine. Seega ei ole kohtu arvates käesoleval juhul kaebajal võimalik kaebusega saavutada kaebuse eesmärki, s.o OÜ-le Polarest Grupp lammutamisettekirjutuse tegemist.

3-14-52231

Seega tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

19. HKMS § 43 lg-st 2 tuleneb, et kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohtusse pöördumisel tuleb järgida HKMS nõudeid, sh menetlustähtaegu.

20. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt ei tagastata tasutud riigilõivu juhul, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 alusel. Seega ei kuulu asjas tasutud riigilõiv tagastamisele.

Karin Kalmiste Kohtunik