Legislator Case Law & Legislation
3-14-50474/61 AI generated

3-14-50474/61 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-50474/61
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Määruskaebuse esitaja esitas 08.04.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis, et ta on läbinud kohtueelse menetluse, saanud Tartu Vangla 07.04.2014. a vastuse nr 1-13/373

Legislator headnote

AI generated

3-14-50474/61 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a vastuse nr 1-13/373

Keywords

AI generated
restrictive measures against Russia authorization to sue constitutional requirement principle of subsidiarity principle of allegation action for failure to act
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

17.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50474

Haldusasi

Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks summas 10 eurot seoses

läbiotsimise käigus 10.01.2014 taskuräti äravõtmisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13.08.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 13.08.2014. a määrus

muutmata.

2. Jätta määruskaebuse esitaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole p 1 osas edasi kaevatav (HKMS § 206 lg 2). Määruse p 2 peale võib esitada

määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 08.04.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis,

et ta on läbinud kohtueelse menetluse, saanud Tartu Vangla 07.04.2014. a vastuse nr 1-13/373

ja palub kohtul vaadata läbi kaebus hagiga summas 10 eurot. Veel palus määruskaebuse

esitaja vabastada ta riigilõivu tasumisest ja anda talle kaitsja.

2. Tartu Halduskohus 15.04.2014. a määrusega (tl 10-11) jättis kaebuse käiguta ja andis

puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva alates määruse

jõustumisest. Halduskohus märkis, et kuna asjas taotletakse 10 euro suuruse hüvitise

väljamõistmist, siis tuleks kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Määruskaebuse

esitaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt on halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 112 lg 1 p 1 alusel arvestatud määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu (08.12.2013-07.04.2014) kahekordne keskmine ühe kuu

sissetulek 6,85 eurot ((45,6631,95)/4x2). Seega tuleb määruskaebuse esitajat pidada

maksejõuetuks. Halduskohtu hinnangul ei ole siiski määruskaebuse esitajale käesolevas

haldusasjas menetlusabi andmine hoolimata tema maksejõuetusest põhjendatud, kuna kaebuse

edulootused on vähesed ning määruskaebuse esitaja õiguste riive ei ole olnud suur. Vangla

kinnitusel ei nähtu esemete äravõtmise aktist taskuräti äravõtmist ning taskuräti äravõtmist ei

kinnita ka läbiotsimist teostanud valvur Marko Kukumägi. Samuti ei ole määruskaebuse

esitaja oma kahjunõuet põhjendanud ega talle kahju tekkimist tõendanud, vaid palub üksnes

kohtul tema kaebus hagiga 10 eurot läbi vaadata ning on lisanud kaebusele Tartu Vangla

07.04.2014. a otsuse nr 1-13/373. Halduskohtu hinnangul on antud asjaolusid arvestades

määruskaebuse esitaja eduväljavaated vähesed ning määruskaebuse esitaja õiguste riive antud

juhul ei saa olla sedavõrd oluline, et oleks põhjendatud riigilõivust vabastamine kahju

hüvitamise nõude esitamisel.

3. Tartu Halduskohus 14.05.2014. a määrusega (tl 16-16p) tagastas määruskaebuse esitaja

kaebuse HKMS § 104 lg 2 alusel. Halduskohus selgitas, et kuna määruskaebuse esitaja ei ole

vaidlustanud Tartu Halduskohtu 15.04.2014. a määrust, millega halduskohus jättis tema

taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, siis on nimetatud määrus jõustunud

ning määruskaebuse esitajal tuli tasuda kaebuselt riigilõiv. Halduskohus märkis, et

määruskaebuse esitaja sai 15.04.2014. a määruse allkirja vastu kätte 17.04.2014. Seega

jõustus määrus 02.05.2014 ning riigilõivu tuli sellest tulenevalt tasuda 5 päeva jooksul alates

määruse jõustumisest, s.o hiljemalt 07.05.2014. Halduskohus viitas, et määruskaebuse esitaja

ei olnud 14.05.2014. a määruse tegemise seisuga kaebuselt nõutud riigilõivu tasunud ega

esitanud ka taotlust riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks.

4. Määruskaebuse esitaja esitas 19.05.2014 määruskaebuse (tl 19), milles ta märkis, et ei ole

nõus, kuna kohus rikkus õigust kaitsele. Lisaks märkis määruskaebuse esitaja, et rikutud on

hügieeni vanglas ja terviseseadust.

5. Tartu Halduskohus 23.05.2014. a määrusega (tl 22-22p) jättis käiguta määruskaebuse

esitaja määruskaebuse ja andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva

määruse kättesaamisest alates. Halduskohus osutas, et määruskaebuse esitajal tuleb Tartu

Halduskohtu 14.05.2014. a määruse vaidlustamiseks esitada kohtule HKMS § 205 nõuetele

vastav määruskaebus. Halduskohus selgitas, et eelkõige tuleb määruskaebuse esitajal kohtule

täiendavalt põhjendada, miks on tema arvates õigusvastane just see, et halduskohus

vaidlustatud määrusega tema kaebuse riigilõivu tasumata jätmise tõttu tagastas. Lisaks märkis

halduskohus, et määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebusele lisanud andmeid riigilõivu

tasumise kohta ega esitanud riigilõivust vabastamise taotlust.

6. Määruskaebuse esitaja esitas 27.05.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 26), milles

palus vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid ega sissetulekut. Veel

märkis määruskaebuse esitaja, et vaidlustamiseks ja kohtuga kirjavahetuse pidamiseks on vaja

kaitsjat, kuna kõik ei ole talle arusaadav, mis halduskohus räägib. Lisaks märkis

määruskaebuse esitaja, et ta ootab kaitsjat.

7. Tartu Halduskohus 04.06.2014. a määrusega (tl 33-34) vabastas määruskaebuse esitaja

riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel; jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja riigi

õigusabi taotluse; võttis menetlusse määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu

14.05.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos

materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

8. Määruskaebuse esitaja esitas 09.06.2014 määruskaebuse (tl 40), milles ta märkis, et ei ole

nõus kohtu arvamusega, kuna ei võimaldatud kaitsjat.

9. Tartu Halduskohus 13.06.2014. a määrusega (tl 43-43p) võttis menetlusse määruskaebuse

esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määruse resolutsiooni p 1 osas; jättis

määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

10. Määruskaebuse esitaja esitas 17.06.2014 määruskaebuse (tl 60), milles ta märkis, et ei ole

nõus kohtuniku arvamusega, kuna on rikutud Eesti Vabariigi konstitutsiooni ning ei

võimaldatud kaitsjat riigi arvel.

11. Tartu Halduskohus 13.08.2014. a määrusega jättis määruskaebuse esitaja määruskaebuse

13.06.2014. a määrusele menetlusse võtmata ja tagastas määruskaebuse esitaja

määruskaebuse HKMS § 203 lg 1, § 206 lg 1 ja § 187 lg 3 p 6 alusel.

Halduskohus selgitas, et HKMS § 206 lg 1 ls 3 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse

menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta

sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult.

Halduskohus viitas, et ühe apellatsioonkaebuse läbivaatamatult tagastamise alusena sätestab

HKMS § 187 lg 3 p 6, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole

apellatsioonkaebuse esitamise õigust. HKMS § 203 lg 1 sätestab, et halduskohtu määruse

peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse

esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust.

Halduskohus selgitas, et seadus ei näe ette võimalust esitada määruskaebust määrusele,

millega halduskohus võtab määruskaebuse menetlusse ja jätab selle rahuldamata ning edastab

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Halduskohus märkis, et määruskaebuse

esitaja poolt vaidlustatud määrus ei saa mitte kuidagi takistada asja edasist menetlust, kuna

määruskaebuse esitaja määruskaebus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise määruse

peale on edastatud läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

12. Määruskaebuse esitaja esitas 17.08.2014 määruskaebuse, milles ta märkis, et ei ole nõus

formaalse vastusega, kuna ei ole kaitsjat ning ilma kaitsjata ei ole võimalik oma õigusi kaitsta.

Määruskaebuse esitaja lisas, et ta ootab kaitsjat.

13. Tartu Halduskohus 28.08.2014. a määrusega vabastas määruskaebuse esitaja riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse määruskaebuse esitaja määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 13.08.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas

määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja

lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 13.08.2014. a

määruse üle, millega halduskohus jättis määruskaebuse esitaja määruskaebuse

13.06.2014. a määrusele menetlusse võtmata ning tagastas määruskaebuse.

15. Kõigepealt kontrollib ringkonnakohus, kas halduskohus on määruskaebuse esitaja

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13.08.2014. a määruse peale õigesti menetlusse võtnud

ning seejärel võtab seisukoha määruskaebuse esitaja määruskaebuse osas (I). Seejärel võtab

ringkonnakohus seisukoha määruskaebuse esitaja 17.08.2014 esitatud taotluse osas riigi

õigusabi saamiseks (II).

I

16. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb

menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. HKMS § 207

lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud,

jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

17. Tartu Halduskohtu 28.08.2014. a määrusest nähtuvalt on halduskohus määruskaebuse

esitaja määruskaebust ja selle täiendust mõistnud selliselt, et määruskaebuse esitaja vaidlustab

13.08.2014. a määrust. HKMS § 2 lg 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja

lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või

tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi 17.08.2014. a esitatud

määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 13.08.2014. a määruse tühistamise taotlust

sõnaselgelt esitatud, nähtub selles märgitust, et määruskaebuse esitaja ei ole nõus formaalse

vastusega. Eeltoodust järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et

ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 13.08.2014. a määruse. Halduskohus on

28.08.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu

tasumisest vabastanud. Seega on Tartu Halduskohus 28.08.2014. a määrusega määruskaebuse

esitaja määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

18. Tartu Halduskohtu 13.08.2014. a määrusest nähtuvalt tagastas halduskohus määruskaebuse

esitaja määruskaebuse halduskohtu 13.06.2014. a määruse peale HKMS § 206 lg 1, § 203 lg 1

ja § 187 lg 3 p 6 alusel, kuna seadus ei näe ette võimalust esitada määruskaebust määrusele,

millega halduskohus võtab määruskaebuse menetlusse ja jätab selle rahuldamata ning edastab

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

seisukohaga. Halduskohus selgitas 13.08.2014. a määruses, et määruskaebuse esitaja poolt

vaidlustatud määrus ei saa mitte kuidagi takistada asja edasist menetlust, kuna määruskaebuse

esitaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise määruse peale on edastatud läbivaatamiseks

ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Seega leidis halduskohus õigesti, et

määruskaebuse esitamine ei ole sellisel juhul lubatud.

19. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja 17.08.2014. a

määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 13.08.2014. a määruse muutmata.

20. 17.08.2014. a määruskaebuses halduskohtule märgib määruskaebuse esitaja, et ta ootab

kaitsjat. Ringkonnakohus tõlgendab seda määruskaebuse esitaja soovina saada riigi õigusabi

määruskaebuse läbivaatamisel. Tartu Halduskohus on 28.08.2014. a määruses jätnud taotluse

ebaõigesti tähelepanuta. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus kohtule,

kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse.

Ringkonnakohus võtab määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse osas seisukoha

alljärgnevalt (II).

II

21. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebuse esitaja 17.08.2014. a määruskaebuses

märgitut tõlgendada taotlusena riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks

halduskohtumenetluses. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi

andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele

vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on

kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks

ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg 1 on toodud riigi õigusabi andmisest

keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida

määruskaebuse esitaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt

riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema

esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja

selgitamiskohustus aitavad kompenseerida määruskaebuse esitaja õigusalaste teadmiste

võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel

suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et

määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab

halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

ning võimaliku kohtupraktika. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna määruskaebuse esitaja

määruskaebus on ringkonnakohtule arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei mõjuta

määruskaebuse lahendamist, siis on määruskaebuse esitaja võimeline oma õigusi

määruskaebuse esitamisel ise kaitsma, mistõttu jääb esitatud riigi õigusabi taotlus

rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits