3-14-50474/61 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedMääruskaebuse esitaja esitas 08.04.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis, et ta on läbinud kohtueelse menetluse, saanud Tartu Vangla 07.04.2014. a vastuse nr 1-13/373
Legislator headnote
AI generated3-14-50474/61 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a vastuse nr 1-13/373
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht
17.11.2014, Tartu
Haldusasja number
3-14-50474
Haldusasi
Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vangla
tekitatud kahju hüvitamiseks summas 10 eurot seoses
läbiotsimise käigus 10.01.2014 taskuräti äravõtmisega
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 13.08.2014. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aleksei Maksimovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1. Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 13.08.2014. a määrus
muutmata.
2. Jätta määruskaebuse esitaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole p 1 osas edasi kaevatav (HKMS § 206 lg 2). Määruse p 2 peale võib esitada
määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Määruskaebuse esitaja esitas 08.04.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis,
et ta on läbinud kohtueelse menetluse, saanud Tartu Vangla 07.04.2014. a vastuse nr 1-13/373
ja palub kohtul vaadata läbi kaebus hagiga summas 10 eurot. Veel palus määruskaebuse
esitaja vabastada ta riigilõivu tasumisest ja anda talle kaitsja.
2. Tartu Halduskohus 15.04.2014. a määrusega (tl 10-11) jättis kaebuse käiguta ja andis
puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva alates määruse
jõustumisest. Halduskohus märkis, et kuna asjas taotletakse 10 euro suuruse hüvitise
väljamõistmist, siis tuleks kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Määruskaebuse
esitaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt on halduskohtumenetluse seadustiku
(HKMS) § 112 lg 1 p 1 alusel arvestatud määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse
esitamisele eelnenud nelja kuu (08.12.2013-07.04.2014) kahekordne keskmine ühe kuu
sissetulek 6,85 eurot ((45,6631,95)/4x2). Seega tuleb määruskaebuse esitajat pidada
maksejõuetuks. Halduskohtu hinnangul ei ole siiski määruskaebuse esitajale käesolevas
haldusasjas menetlusabi andmine hoolimata tema maksejõuetusest põhjendatud, kuna kaebuse
edulootused on vähesed ning määruskaebuse esitaja õiguste riive ei ole olnud suur. Vangla
kinnitusel ei nähtu esemete äravõtmise aktist taskuräti äravõtmist ning taskuräti äravõtmist ei
kinnita ka läbiotsimist teostanud valvur Marko Kukumägi. Samuti ei ole määruskaebuse
esitaja oma kahjunõuet põhjendanud ega talle kahju tekkimist tõendanud, vaid palub üksnes
kohtul tema kaebus hagiga 10 eurot läbi vaadata ning on lisanud kaebusele Tartu Vangla
07.04.2014. a otsuse nr 1-13/373. Halduskohtu hinnangul on antud asjaolusid arvestades
määruskaebuse esitaja eduväljavaated vähesed ning määruskaebuse esitaja õiguste riive antud
juhul ei saa olla sedavõrd oluline, et oleks põhjendatud riigilõivust vabastamine kahju
hüvitamise nõude esitamisel.
3. Tartu Halduskohus 14.05.2014. a määrusega (tl 16-16p) tagastas määruskaebuse esitaja
kaebuse HKMS § 104 lg 2 alusel. Halduskohus selgitas, et kuna määruskaebuse esitaja ei ole
vaidlustanud Tartu Halduskohtu 15.04.2014. a määrust, millega halduskohus jättis tema
taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, siis on nimetatud määrus jõustunud
ning määruskaebuse esitajal tuli tasuda kaebuselt riigilõiv. Halduskohus märkis, et
määruskaebuse esitaja sai 15.04.2014. a määruse allkirja vastu kätte 17.04.2014. Seega
jõustus määrus 02.05.2014 ning riigilõivu tuli sellest tulenevalt tasuda 5 päeva jooksul alates
määruse jõustumisest, s.o hiljemalt 07.05.2014. Halduskohus viitas, et määruskaebuse esitaja
ei olnud 14.05.2014. a määruse tegemise seisuga kaebuselt nõutud riigilõivu tasunud ega
esitanud ka taotlust riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks.
4. Määruskaebuse esitaja esitas 19.05.2014 määruskaebuse (tl 19), milles ta märkis, et ei ole
nõus, kuna kohus rikkus õigust kaitsele. Lisaks märkis määruskaebuse esitaja, et rikutud on
hügieeni vanglas ja terviseseadust.
5. Tartu Halduskohus 23.05.2014. a määrusega (tl 22-22p) jättis käiguta määruskaebuse
esitaja määruskaebuse ja andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva
määruse kättesaamisest alates. Halduskohus osutas, et määruskaebuse esitajal tuleb Tartu
Halduskohtu 14.05.2014. a määruse vaidlustamiseks esitada kohtule HKMS § 205 nõuetele
vastav määruskaebus. Halduskohus selgitas, et eelkõige tuleb määruskaebuse esitajal kohtule
täiendavalt põhjendada, miks on tema arvates õigusvastane just see, et halduskohus
vaidlustatud määrusega tema kaebuse riigilõivu tasumata jätmise tõttu tagastas. Lisaks märkis
halduskohus, et määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebusele lisanud andmeid riigilõivu
tasumise kohta ega esitanud riigilõivust vabastamise taotlust.
6. Määruskaebuse esitaja esitas 27.05.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 26), milles
palus vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid ega sissetulekut. Veel
märkis määruskaebuse esitaja, et vaidlustamiseks ja kohtuga kirjavahetuse pidamiseks on vaja
kaitsjat, kuna kõik ei ole talle arusaadav, mis halduskohus räägib. Lisaks märkis
määruskaebuse esitaja, et ta ootab kaitsjat.
7. Tartu Halduskohus 04.06.2014. a määrusega (tl 33-34) vabastas määruskaebuse esitaja
riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel; jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja riigi
õigusabi taotluse; võttis menetlusse määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu
14.05.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos
materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
8. Määruskaebuse esitaja esitas 09.06.2014 määruskaebuse (tl 40), milles ta märkis, et ei ole
nõus kohtu arvamusega, kuna ei võimaldatud kaitsjat.
9. Tartu Halduskohus 13.06.2014. a määrusega (tl 43-43p) võttis menetlusse määruskaebuse
esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määruse resolutsiooni p 1 osas; jättis
määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu
Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
10. Määruskaebuse esitaja esitas 17.06.2014 määruskaebuse (tl 60), milles ta märkis, et ei ole
nõus kohtuniku arvamusega, kuna on rikutud Eesti Vabariigi konstitutsiooni ning ei
võimaldatud kaitsjat riigi arvel.
11. Tartu Halduskohus 13.08.2014. a määrusega jättis määruskaebuse esitaja määruskaebuse
13.06.2014. a määrusele menetlusse võtmata ja tagastas määruskaebuse esitaja
määruskaebuse HKMS § 203 lg 1, § 206 lg 1 ja § 187 lg 3 p 6 alusel.
Halduskohus selgitas, et HKMS § 206 lg 1 ls 3 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse
menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta
sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse
menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult.
Halduskohus viitas, et ühe apellatsioonkaebuse läbivaatamatult tagastamise alusena sätestab
HKMS § 187 lg 3 p 6, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole
apellatsioonkaebuse esitamise õigust. HKMS § 203 lg 1 sätestab, et halduskohtu määruse
peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse
esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust.
Halduskohus selgitas, et seadus ei näe ette võimalust esitada määruskaebust määrusele,
millega halduskohus võtab määruskaebuse menetlusse ja jätab selle rahuldamata ning edastab
läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Halduskohus märkis, et määruskaebuse
esitaja poolt vaidlustatud määrus ei saa mitte kuidagi takistada asja edasist menetlust, kuna
määruskaebuse esitaja määruskaebus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise määruse
peale on edastatud läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12. Määruskaebuse esitaja esitas 17.08.2014 määruskaebuse, milles ta märkis, et ei ole nõus
formaalse vastusega, kuna ei ole kaitsjat ning ilma kaitsjata ei ole võimalik oma õigusi kaitsta.
Määruskaebuse esitaja lisas, et ta ootab kaitsjat.
13. Tartu Halduskohus 28.08.2014. a määrusega vabastas määruskaebuse esitaja riigilõivu
tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse määruskaebuse esitaja määruskaebuse
Tartu Halduskohtu 13.08.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas
määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja
lahendamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 13.08.2014. a
määruse üle, millega halduskohus jättis määruskaebuse esitaja määruskaebuse
13.06.2014. a määrusele menetlusse võtmata ning tagastas määruskaebuse.
15. Kõigepealt kontrollib ringkonnakohus, kas halduskohus on määruskaebuse esitaja
määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13.08.2014. a määruse peale õigesti menetlusse võtnud
ning seejärel võtab seisukoha määruskaebuse esitaja määruskaebuse osas (I). Seejärel võtab
ringkonnakohus seisukoha määruskaebuse esitaja 17.08.2014 esitatud taotluse osas riigi
õigusabi saamiseks (II).
I
16. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse
saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb
menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. HKMS § 207
lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud,
jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
17. Tartu Halduskohtu 28.08.2014. a määrusest nähtuvalt on halduskohus määruskaebuse
esitaja määruskaebust ja selle täiendust mõistnud selliselt, et määruskaebuse esitaja vaidlustab
13.08.2014. a määrust. HKMS § 2 lg 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja
lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või
tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste
avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi 17.08.2014. a esitatud
määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 13.08.2014. a määruse tühistamise taotlust
sõnaselgelt esitatud, nähtub selles märgitust, et määruskaebuse esitaja ei ole nõus formaalse
vastusega. Eeltoodust järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et
ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 13.08.2014. a määruse. Halduskohus on
28.08.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu
tasumisest vabastanud. Seega on Tartu Halduskohus 28.08.2014. a määrusega määruskaebuse
esitaja määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud.
18. Tartu Halduskohtu 13.08.2014. a määrusest nähtuvalt tagastas halduskohus määruskaebuse
esitaja määruskaebuse halduskohtu 13.06.2014. a määruse peale HKMS § 206 lg 1, § 203 lg 1
ja § 187 lg 3 p 6 alusel, kuna seadus ei näe ette võimalust esitada määruskaebust määrusele,
millega halduskohus võtab määruskaebuse menetlusse ja jätab selle rahuldamata ning edastab
läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu
seisukohaga. Halduskohus selgitas 13.08.2014. a määruses, et määruskaebuse esitaja poolt
vaidlustatud määrus ei saa mitte kuidagi takistada asja edasist menetlust, kuna määruskaebuse
esitaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise määruse peale on edastatud läbivaatamiseks
ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Seega leidis halduskohus õigesti, et
määruskaebuse esitamine ei ole sellisel juhul lubatud.
19. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja 17.08.2014. a
määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 13.08.2014. a määruse muutmata.
20. 17.08.2014. a määruskaebuses halduskohtule märgib määruskaebuse esitaja, et ta ootab
kaitsjat. Ringkonnakohus tõlgendab seda määruskaebuse esitaja soovina saada riigi õigusabi
määruskaebuse läbivaatamisel. Tartu Halduskohus on 28.08.2014. a määruses jätnud taotluse
ebaõigesti tähelepanuta. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus kohtule,
kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse.
Ringkonnakohus võtab määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse osas seisukoha
alljärgnevalt (II).
II
21. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebuse esitaja 17.08.2014. a määruskaebuses
märgitut tõlgendada taotlusena riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks
halduskohtumenetluses. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi
andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele
vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on
kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks
ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg 1 on toodud riigi õigusabi andmisest
keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.
Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida
määruskaebuse esitaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt
riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema
esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja
selgitamiskohustus aitavad kompenseerida määruskaebuse esitaja õigusalaste teadmiste
võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel
suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et
määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab
halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted
ning võimaliku kohtupraktika. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna määruskaebuse esitaja
määruskaebus on ringkonnakohtule arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei mõjuta
määruskaebuse lahendamist, siis on määruskaebuse esitaja võimeline oma õigusi
määruskaebuse esitamisel ise kaitsma, mistõttu jääb esitatud riigi õigusabi taotlus
rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits