2-12-19652/87 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-19652

Tsiviilasi

AS Mecro hagi OÜ Põltsamaa Graniit vastu ostuhinna

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

OÜ Põltsamaa Graniit vastuhagi AS Mecro vastu

ostuhinna tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

632 145 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. aprilli 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Mecro apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

28. oktoober 2014

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja/vastukostja): AS Mecro (registrikood

10165452), esindajad vandeadvokaadid Indrek Lillo ja Aarne

Akerberg

Vastustaja (kostja/vastuhageja): OÜ Põltsamaa Graniit

(registrikood

10126848),

esindajad

Andres

Männart,

vandeadvokaadid Maria Mägi-Rohtmets ja Madis Vinni

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 17. aprilli 2014 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus

AS-i Mecro kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AS Mecro (hageja) esitas 15. mail 2012 hagi OÜ Põltsamaa Graniit (kostja) vastu ostuhinna

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-12-19652).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.06.2011 müügilepingu, millega hageja müüs ja kostja

ostis killustiku purustus-sorteerimissõlme Sandvik QI440/QA450, mis on varustatud

lindikaaludega Apeco 1300 (edaspidi seade). Lepingu p 2.1 kohaselt oli seadme hinnaks

619 750 eurot, millele lisandus käibemaks. P 2.3 kohaselt tuli proovitootmise tulemused saavutada

hiljemalt 1 kuu jooksul seadme paigaldamisest ostja asukohta. Proovitootmist alustati 10.10.2011.

Kostja tellimusel asus proovitootmist läbi viima ja seadet hindama OÜ Inseneribüroo Steiger.

Kostja esitas hagejale pretensiooni, millega hageja ei nõustunud. Kostja teavitas 04.01.2012

hagejat lepingust taganemisest, millega hageja ei nõustunud. Kostjal lasub kohustus tasuda

viimane 15% seadme käibemaksuga hinnast, s.o 111 555 eurot. Lepingu p 5.2 näeb ette viivise

määraks 0,2% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte

rohkem kui 37 185 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja korraldas hanke ning esitas potentsiaalsetele tarnijatele

pakkumiskutse mobiilse purustus-sorteerimissõlme seadmete ostmiseks. Hageja esitas

pakkumuse, milles kinnitas, et on tutvunud ning aktsepteerib kõiki pakkumiskutses esitatud

tingimusi. OÜ Inseneribüroo Steiger hinnangul ei vastanud seade kostja esitatud nõuetele

muuhulgas tootlikkuse, kütusekulu, purusti toodangu, konveieri lause, ergonoomilisuse ja

mobiilsuse ning konveierkaalude osas. Osaliselt ei vastanud seade esitatud nõuetele ka sellega

toodetud killustiku kvaliteedi osas. Lepingu p 2.3.2 kohaselt oli kostjal õigus nõuda

proovitootmise jätkamist, kui proovitootmisel nõutud tulemusi ei saavutata. Hageja

proovitootmise jätkamisega ei nõustunud. Alternatiivselt taotles kostja viivisenõude vähendamist

mõistliku suuruseni VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel.

3. OÜ Põltsamaa Graniit (kostja/vastuhageja) esitas 18. mail 2012 hagi AS Mecro

(hageja/vastukostja)

vastu

ostuhinna

tagastamiseks

ja

kahju

hüvitamiseks

(tsiviilasi nr 2-12-19832). Tartu Maakohus liitis 13. novembri 2012 määrusega tsiviilasja

nr 2-12-19562 juurde tsiviilasi nr 2-12-19832, luges tsiviilasjas numbriks 2-12-19652 ning

AS Mecro hagi põhihagiks ja OÜ Põltsamaa Graniit hagi vastuhagiks.

Vastuhagi kohaselt ei vastanud kostjale tarnitud seade müügilepingu tingimustele tootlikkuse,

kütusekulu, mobiilsuse ja toodangu kvaliteedi osas. Kuigi kostja on müügilepingust taganenud, ei

ole hageja tagastanud kostjale seadme eest tasutud ostuhinda (632 145 eurot). Lisaks ostuhinnale

on kostjal õigus nõuda intressi ja viivist.

4. Hageja vaidles vastuhagile vastu. Vastuväidete kohaselt puudus kostjal õigus müügilepingust

taganemiseks. Hageja poolt kostjale tarnitud seade vastas müügilepingule. Isegi kui asuda

seisukohale, et seade ei vastanud müügilepingule, vabaneb hageja vastutusest VÕS § 218 lg 4

alusel, kuna hageja teavitas kostjat lepingueelsete läbirääkimiste käigus, et seadme maksimaalne

tootlikkus on 300 t/h.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus 17. aprilli 2014 otsusega jättis rahuldamata AS Mecro hagi OÜ Põltsamaa

Graniit vastu ning rahuldas OÜ Põltsamaa Graniit vastuhagi AS Mecro vastu, mõistes AS-lt Mecro

OÜ Põltsamaa Graniit kasuks välja tasutud ostuhinna 632 145 eurot, intressi 2 891,77 eurot ja

viivise 37 185 eurot. Maakohus jättis menetluskulud AS Mecro kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus, et nende vahel 06.06.2011 sõlmitud

leping kvalifitseerub müügilepinguks. Vastavalt müügilepingu p-le 1.1. on lepingu esemeks

killustiku purustus-sorteerimissõlme seade Sandvik QI1440/QA450, mis on varustatud

lindikaaludega Apeco 1300 (edaspidi seade). Leping ei sisalda konkreetseid parameetreid, millele

lepingu ese peab vastama. Seadme kütusekulu on sätestatud p-s 2.2.3.3. Kuna pooled tõlgendavad

seadmete lepinguga määratud omadusi erinevalt, ei ole võimalik otseselt tuvastada poolte ühist

tegelikku tahet lepingu sõlmimisel ning kohus peab lepingu tõlgendamisel lähtuma VÕS § 29

lg-test 4-8.

Kohus asus seisukohale, et leping koosneb seitsmest osast (müügileping ise, lisa 1 pakkumiskutse,

lisa 2 pakkumus, lisa 3 seadme spetsifikatsioon, lisa 4 seadme kasutus- ja hooldusjuhend, lisa 4

seadme hooldusleping, lisa 6 seadme hooldus- ja varuosade hinnakiri). Kohus nõustus kostja

käsitlusega lepingu dokumentide osas lähtudes VÕS § 31 lg-st 1: pooled ei ole lepingus kokku

leppinud, et poolte kokkulepped ja tahteavaldused sisalduvad ainult müügilepingus. Pooled ise on

liitnud kuus dokumenti lepingu lisadena lepingu juurde, mistõttu need on muutunud lepingu osaks.

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et poolte tahte kindlakstegemisel ei saa juhinduda

pakkumiskutsest ja esialgsest pakkumusest. Pakkumiskutse on pooled ise võtnud lepingu osaks.

Lepingu osaks on pakkumus, millel puudub kuupäev. Hageja 11.02.2011 kuupäeva kandev

pakkumus erineb lepingu lisa 2 pakkumusest – see ei ole allkirjastatud mõlema poolt esindaja

poolt, mistõttu ei ole muutunud lepingudokumendiks. 17.12.2010 pakkumused töösse ei läinud,

kuid nende alusel alustati edasisi läbirääkimisi. Eelnimetatud kolmest pakkumusest nähtub,

milliseid omadusi hageja seadmele pakkus ja kuidas ta kostja esitatud nõudmistest aru sai ning

samuti saab neid hinnata koos teiste esitatud tõenditega mõlema poole lepingueelse käitumise

kohta.

Kostja soovis osta purustus-sorteerimissõlme, mis koosneb kahest eraldi seadmest – purustus- ja

sorteerimisseadmest ehk sõelurist. Seadme eraldi (s.o kolmandaks) osaks on ka lindikaalud Apeco

1300. Kohtu hinnangul tuleb lepingut tõlgendades käsitleda kõiki seadmeid koos ühte lepingu

esemena, mistõttu ei ole asjakohased poolte väited, mis puudutavad vaid ühte seadet. Seadme

tehnilised näitajad on kokku lepitud ja fikseeritud pakkumiskutse lisas 1: seade peab olema

mobiilne ja autonoomse energiavarustusega; töötama välitingimustes; esitatud on tootlikkuse

nõuded ning nõuded, millist toodangut peab seade andma.

Menetluses läbi viidud ekspertiisi tulemusel tegi kohus kindlaks, et purustus-sorteerimissõlme

tehniline tootlikkus on 363 t/h, kuid tegelik tootlikkus 308 t/h. Kostja poolt pakkumiskutses

esitatud nõudeid seadme tootlikkusele saab käsitleda tegeliku tootlikkusena, sest ette on antud

konkreetsed kriteeriumid, millele peab ostetav seade vastama – töötamise aeg ja kogus, mida tuleb

tegelikkuses töödelda. Asjakohatud on hageja vastuväited, et pakkumiskutses esitatud andmed olid

informatiivsed. Dolokivi tiheduse määramise algandmed on dokumentides määratud üheselt –

pakkumiskutses on selgelt märgitud, et tegemist on kivimiga massiivis. Menetluses on tõendatud,

et keskmiselt võib arvestada dolokivi tiheduseks massiivis Eestis 2,5 t/m³. Kostja karjäärist võetud

dolokivi analüüsist nähtub, et võetud proovide tiheduseks on 2,43-2,54 t/m³. Seega on kostja

karjääris asuv dolokivi oma tiheduse näitaja poolest Eesti keskmisele vastav. Kuna

pakkumiskutses on selgelt väljendatud toodangu kogus massiivis, siis pidi hageja pakkumust tehes

sellest asjaolust ka lähtuma ja tegema vastavad tootlikkuse arvestused või siis küsima kostjalt

täiendavaid andmeid. Esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks esitanud seadme tootlikkuse või

kivimi omaduste kohta läbirääkimiste ajal täpsustavaid küsimusi.

Kohus nõustus kostja seisukohaga, et hageja on mäetööstuse seadmete müügi alal tegutsev

äriettevõte, mistõttu tuleb temalt eeldada kursis olemist vastava valdkonna põhitõdedega, sh ka

kivimite põhiomadustega. Vastava eriharidusega ja kaevandamise valdkonnas tegutseva isikuna

pidi A.S. omama vastavaid eriteadmisi või siis olema vähemalt piisavalt hoolikas, et aru saada

vajadusest küsida täiendavaid andmeid kivimi kohta, kui pakkumiskutses esitatu olnuks ebapiisav.

TsÜS § 132 lg 1 alusel vastutab hageja oma ka oma töötaja A.S. teadmise või mitteteadmise eest

suhetes hageja klientidega. Eeltoodust tulenevalt ei ole arvestatavad hageja vastuväited, et hageja

ei saanudki seadme tootlikkust esitatud andmete alusel välja arvutada.

Maakohus leidis, et hageja on ise lepingueelsetel läbirääkimistel kasutanud ebaõigeid ja kostja

poolt mitteavaldatud eeldusi. Kostja ei ole varjanud teavet seadme omaduste kohta ning ei saa

seetõttu vastutada hageja eksimuse eest. Kohtu hinnangul on asjas oluline ka asjaolu, et nii lepingu

dokumentides kui ka varasemates pakkumustes lubas hageja seadmele tootlikkust kuni 400 t/h ja

tunnistaja M.V. ütluste kohaselt seda tootlikkust ka lubati. Seega peaksid kõik kostja ootused, mis

jäävad alla nimetatud tootlikkuse näitajat, olema hagejale teada ja aktsepteeritavad.

Maakohus leidis, et seade ei vastanud oma tootlikkuselt kokkulepitule. Kogu menetluse kestel on

kostja positsioon olnud ühene – seadme tegelik tootlikkus peab olema 363 t/h. Esitatud tõendite

alusel on tuvastatud, et seade ei suuda anda tegelikku tootlikust. Ekspert leidis, et seadme tegelik

tootlikkus oli 308 t/h ning et proovitootmise tulemusel saavutatud tegeliku tootlikkuse alusel on

võimalik töödelda nõutud tingimustel dolokivi vaid 170 000 m3 massiivis. Kostja viitas

kohtukõnes asjaolule, et ekspertiisi andmetes oli vastuolu seadme töötamise aja osas 0,2 tundi,

mis omakorda mõjutab seadme tootlikust, mis ekspertiisi käigu saavutati, ning tegelik tootlikkus

oleks veelgi väiksem, 300,05 t/h. Võttes aluseks ekspertiisis esitatud andmed ja ekspert Enn

Lüütre poolt kohtuistungil antud täiendavad seisukohad, leidis kohus, et seadme tegelik tootlikkus

võib olla tegelikkuses tõepoolest veelgi madalam kui 308 t/h. Kuna ka see tootlikkuse näitaja jääb

oluliselt alla lepingus kokkulepitule, siis on tõendatud, et tootlikkuse osas ei vasta seade lepingu

tingimustele.

Kohus arvestas kogumis menetluses teostatud ekspertiisiga ka proovitootmiste tulemusi, mille

kohta on OÜ Inseneribüroo Steiger koostanud kolm vahearuannet ja koondaruande. Asjakohaseid

ja piisavaid tõendeid hageja OÜ Inseneribüroo Steiger võimalikust isiklikust huvitatusest kohtule

ei esitanud ning kohtu hinnangul on tegemist pelgalt oletustega. Kuna proovitootmise tulemused

said suures osas kinnistuse ekspertiisi läbi, siis saab neid tulemusi lugeda objektiivseteks ja

kasutada kohtuasjas järelduste tegemisel.

Proovitootmise aruannetes esitatud andmete alusel leidis kohus, et ka 2011 sügisel toimunud

proovitootmistel ei saavutanud seade tegelikku tootlikkust, milles pooled olid lepingus kokku

leppinud. Tegelikku tootlikkust väga täpses suuruses ei olegi võimalik nii lühiajaliste katsetega

kindlaks teha, sest asjas on väga palju muutujaid. On võimalik saada vaid adekvaatne vahemik,

millisele seade vastab oma tootlikkuse poolest ja käesolevalt on selleks maksimaalselt

300-308 t/h. Nimetatud näitaja ei vasta parimagi lähenemise korral lepingu tingimustele.

Kütusekulu osa on pooled lepingus eraldi kokku leppinud, et see ei tohi olla suurem kui 85 l/h.

Ekspert tuvastas ekspertiis käigus kütusekulu 83 l/h. Rangelt eraldi võttes jääb kütusekulu

lepinguga kokku lepitud piiridesse, kuid kui arvestada, et seadme soovitud tegelik tootlikkus jäi

saavutamata, ei saa ka kütusekulu lugeda lepingule vastavaks.

Kohtu hinnangul ei ole pakkumiskutses esitatud tingimust, et seadme ümberpaiknemisel ei tohi

lisategevusi olla ning kostja erinev käsitlus ei ole vastavuses lepingu dokumentidega. Üheski

kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et pooled oleksid arutanud nimetatud lisatingimust või seda

nõuet ka kuskil mujal fikseerinud. Mõlema seadme osa liikuvuse ehk mobiilsuse üle pooled ei

vaidle. Seega on seade vastavuses lepingu tingimustega ja piisavalt mobiilne.

Kohus leidis, et lepingu dokumentides ei ole välja toodud, millistele konkreetsetele standarditele

ja vastavusdeklaratsioonidele peab toodang vastama. Pakkumiskutses esitatud nõutavad

fraktsioonid on samad, mis on kehtestatud riiklike standarditega. Kohus jättis hindamata kõik

kostja esitatud väited seoses toodangu vastavusega tema enda vastavusdeklaratsioonidele.

Puuduva ja vigastatud sõela asendamine või parandamine oli otseselt ekspertiisi määrusega tehtud

ülesandeks hagejale. On tõendamist leidnud, et seadme toodangu kvaliteet ei vasta riiklikult

kehtestatud standarditele, s.o tulemusele, mida ostja võis igal juhul eeldada.

Kostja on andnud hagejale võimaluse viia seade vastavusse lepingu tingimustega, s.o lepingu

rikkumine kõrvaldada. Pooled ei vaidle, et täiendavat proovitootmist ei toimunud seetõttu, et

hageja seda ei soovinud ja asus kostjaga vaidlusse seadme omaduste üle. Kohus nõustus kostja

seisukohaga, et hageja käitumine viitab sellele, et ta enda arvates ei olnud seadme tootlikkus piisav

ning selle saavutamist ei pidanud hageja võimalikuks ka täiendava proovitootmisega. Kohtu

hinnangul jääks kostja oluliselt väiksema tootlikkusega seadme saamise tõttu ilma lepinguga

loodetust. Kohtu hinnangul on tarnitud seadme tootlikkus oluliselt väiksem loodetust: soovitud

aastatoodang oli 200 000 t dolokivi massiivist, eksperdi arvutuste kohaselt võimaldaks seade toota

aga vaid 170 000 t dolokivi massiivist, s.o 15% vähem loodetust. Oluline on ka, et seadmega

antava toodangu kvaliteet ei vasta kehtestatud nõuetele. Kostja on täitnud ka VÕS § 116 lg 5 ja

§ 114 ning andnud vastaspoolele täiendava võimaluse oma rikkumist kõrvaldada.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on lepingu alusel tasunud 632 145 eurot. Nimetatud summa

tuleb hagejal kostjale tagastada. Kostjal on õigus saada hagejalt intressi summas 2 891,77 eurot.

Kostja viivise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada kostja poolt nõutud ulatuses.

TsMS § 162 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. AS Mecro esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 17. aprilli 2014 otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada põhihagi ning jätta vastuhagi rahuldamata.

Apellant palub jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus juhindunud ebaõigest seadme pakkumusest. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg 4

teist lauset, kui leidis, et lepingu lisaks (osaks) on pakkumus, millel puudub kuupäev ja see on 1-l

lehel. Pooled kinnitasid 25.02.2014 kohtuistungil, et viimane pakkumus kannab 11.02.2011

kuupäeva ja on 20-l lehel (II kd, tl 23-42). Maakohus rikkus TsMS § 436 lg 1 esimest lauset ja

TsMS § 5 lg-t 1, kuna kostja ei ole menetluses tuginenud asjaolule, et 11.02.2011 pakkumus ei

olnud allkirjastatud mõlema esindaja poolt ja seetõttu ei ole muutunud lepingu dokumendiks.

11.02.2011 pakkumise kui tõendi arvestamata jätmisega on maakohus rikkunus TsMS § 442

lg-t 8;

2) on maakohus ebaõigesti jõudnud seisukohale, et poolte vahel oli läbirääkimiste käigus jutt

tegelikust tootlikkusest. Pakkumiskutses ei ole esitatud nõudeid tootlikkuse kohta, selle lisa 1

p-s 1 toodud andmed on informatiivsed. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et esitatud algandmed

on piisavad tegeliku tootlikkuse määramiseks. Asjas puuduvad tõendid, et kostja oleks teinud

karjääris kaevandatava dolokivi tihenduse massiivis hagejale teatavaks lepingueelsete

läbirääkimiste käigus, kuigi vastavasisuline kohustus tulenes VÕS § 14 lg-st 2;

3) on maakohus ebaõigesti tuvastanud kokkulepitud tootlikkuse. Maakohus tugines varasematele

pakkumustele, kuigi oli tuvastanud, et need ei läinud töösse. Kui tootlikkus on kokkulepitud

vahemikus 250-400 t/h, ei saa järeldada, et see peab kindlasti olema 400 t/h. Apellant ei nõustu

maakohtu järeldusega, et mäetööstuse erialal on üldteada fakt, et dolokivi mahumass on keskmiselt

2,5 t/m³. Isegi kui asuda seisukohale, et pakkumiskutses esitatud andmete põhjal on võimalik

arvutada tootlikkus 363,4 t/h, siis on arusaamatu, miks kostja nõustus sõlmima lepingu 11.02.2011

pakkumuse alusel, milles on esitatud tootlikkus vahemikuna 250-400 t/h. Pakkumiskutse ei ole

VÕS § 16 mõistes pakkumus;

4) on maakohus ebaõigesti tuvastanud ekspertiisi käigus saavutatud tootlikkuse ja selle vastavuse

kokkulepitule. Maakohus rikkus TsMS § 232 lg-t 3, kui arvestas OÜ Inseneribüroo Steiger

koostatud kolme vahearuannet ja koondaruannet tõenditena. Maakohus asus 10.06.2013 määruses

seisukohale, et OÜ Inseneribüroo Steiger arvamuse puhul ei ole täidetud TsMS § 232 lg 3 p-s 2

nimetatud eeldus, kuna esines alus asjatundja menetluses eksperdina taandamiseks. Maakohus

rikkus TsMS § 442 lg-t 8, kuna jättis olulises osas analüüsimata Enn Lüütre arvamuse;

5) on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolud ja õigusnormid, mis vabastavad hageja vastutusest

VÕS § 218 lg 4 alusel. Kogu menetluse ajal ei ole kostja esitanud mõistlikku selgitust selle kohta,

miks ta sõlmis lepingu pakkumuse alusel, milles oli märgitud tootlikkuse vahemik 250-400 t/h.

Kostja pidi enne lepingu sõlmimist teadma, et 200 000 m³ dolokivi (massiivis) töötlemine

niisuguse tootlikkusega seadmega ei ole võimalik;

6) on maakohus ebaõigesti asunud seisukohale, et seadme kütusekulu ei vasta lepingule. Maakohus

tuvastas õigesti, et kütusekulu osas on pooled eraldi kokku leppinud, et see ei tohi olla suurem kui

85 l/h. Ekspert tuvastas kütusekulu 83 l/h. Maakohus ei ole esitanud arvutusi, kui palju suureneb

kütusekulu tootlikkuse suurenemisel;

7) on maakohus ebaõigesti lahendanud toodangu kvaliteedi küsimuse. Standardile ei vasta ainult

fraktsiooni 0-4 mm terakoostis, kuid selle põhjuseks on kostja poolt seadme rikkumine:

8) on maakohus ebaõigesti asunud seisukohale, et lepingust taganemine on kehtiv. Apellandi

arvates ei saa ainult 15%-list erisust käsitleda olulise lepingurikkumisena;

9) on maakohus ebaõigesti jaganud menetluskulud ning seda ka juhul, kui pidada otsuse

resolutsiooni muus osas õigeks. Maakohus on unustanud lahendada kostja vastuhagis esitatud

põhjendamatu jooksva viivise nõude. Maakohus oleks pidanud jätma nimetatud nõude

rahuldamata ning kohaldama TsMS § 163 lg-t 1.

7. OÜ Põltsamaa Graniit vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole kohus rikkunud menetlusnorme 11.02.2011 pakkumuse kui tõendi hindamisel. Kohus on

õigesti kohaldanud VÕS § 29 ning arvestanud asjaoluga, et 06.06.2011 müügilepingus puudus

VÕS § 31 järgne välistusklausel;

2) on otsuses tõenditel põhinevad järeldused seadme tootlikkuse nõude kohta õiged ning maakohus

ei ole vastavate järelduste tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme. Hageja väited kostja poolt

olulise info esitamata jätmise kohta või sellest, et kostja on hageja väitel olnud hooletu, on

küünilised ega ole eluliselt usutavad ning on vastuolus hageja enda käitumisega ja tema poolt antud

kinnitustega enne müügilepingu sõlmimist. Hageja tuginemine maakohtu poolsetele

materiaalõiguse rikkumisele (VÕS § 16 ja § 20 kohaldamata jätmisele) on alusetu. Kohus hindas

seda, milles pooled on kokku leppinud lepingu tõlgendamisel ning samuti on hageja kinnitanud,

et seade vastab pakkumiskutse tingimustele, mis oli ka konkreetselt müügilepingule lisatud;

3) on maakohus õigesti leidnud, et seadme proovitootmistel saadud tulemused kinnitavad, et seade

ei vasta kokkulepitud tingimustele. Kohus on õigesti leidnud, et seadme tegelik tootlikkus pidi

olema piisav, et oleks võimalik töödelda etteantud ajakriteeriumitest lähtudes 200 000 m³ dolokivi

massiivis. Samuti on kohus õigesti leidnud, et pakkumiskutses esitatud andmed olid piisavad

mõistmaks, millist tegelikku tootlikust seadmelt nõutakse. Kohus on teinud õiged järeldused

teostatud proovitootmiste tulemustest 2011. ja 2013. aastal. Vastavalt 2013. aasta proovitootmisele

tõi proovitootmist hinnanud ekspert välja: „Eksperdi otsus on, et rangelt jälgides pakkumise

nõudeid on proovitootmisel kasutatud tehnoloogia puhul 200 tuh m³ tootlikkus ebareaalne“;

4) on maakohus õigesti leidnud, et vastutust vabanemise alust ei esine. VÕS § 218 lg 4 kohalduks

juhul, kui kostjale oleks olnud teada asjaolud, et seade ei vasta lepingutingimustele. Sellist asjaolu

kohus tuvastanud ei ole. Hageja kinnitused ja selgitused seadme tootlikkuse osas suurenesid ajas.

Kuni proovitootmise tulemuste selgumiseni 2011 novembris lähtus kostja antud kinnitustest, et

seade vastab pakkumiskutses märgitud tehnilistele tingimustele;

5) on maakohus õigesti tuvastanud seadme mittevastavuse kütusekulu nõude osas. Kütusekulu on

selgelt seotud seadme tootlikkusega – mida suurem on tootlikkus, seda suurem on ka seadme

kütusekulu. Kuivõrd seadmega ei saavutatud nõutud tootlikkust, ei saa eraldiseisvalt pidada

nõuetele vastavaks ka saadud kütusekulu näitajat;

6) on maakohus õigesti leidnud, et seadmega saadav toodangu kvaliteet ei vasta nõudmistele. Enne

2011. aasta proovitootmist oli pooltel selge ning ühtiv arusaam sellest, millele seadmega saadav

toodang vastama pidi. Kostja nõudmiseks oli, et toodangu kvaliteet võrreldes olemasolevaga ei

langeks ning sellest tulenevalt hinnati 2011. aasta proovitootmisel vastavust lisaks vastavatele

standarditele ka kostja vastavussertifikaate. Sõltumata eeltoodust ei saa olla vaidlust selles, et

pakkumiskutse lisas 1 nimetatud fraktsioonide toodang pidi vastama vähemalt keskmisele

kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 mõttes. Kui seadme toodetud killustik ei vasta isegi ehitusmaterjalidele

kehtestatud nõuetele, ei täida seade oma eesmärki ka siis, kui muud tehnilised tingimused oleks

täidetud;

7) on maakohus õigesti leidnud, et kostja loobumine seadmest on toimunud õiguspäraselt.

Läbiviidud proovitootmistel nõutud tulemusi ei saavutatud, mistõttu tekkis kostjal müügilepingu

p 2.3.1 alusel õigus seadmest koheselt loobuda ja nõuda ostuhinna tagastamist või alternatiivsele

eeltoodule p 2.3.2 alusel õigus nõuda proovitootmiste jätkamist, kuni saavutatakse p 2.2.3.3

tulemused. Kuna hageja keeldus põhjendamatult kostja poolt soovitud täiendavast

prooviperioodist, oli kostjal õigus p 2.3.1 alusel müügilepingus taganeda. On asjakohatu hageja

väide, et lahknevust 15% ulatuses ei või pidada oluliseks. Tegemist on erinevusega, mille tõttu

tuleks nõutava tootmismahu saavutamiseks kostjal pikendada tootmistsüklit ca 1 kuu võrra ning

mahult võrdub see kogus ca 75 000 tonniga;

8) juhul kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, palub vastustaja arvestada tema poolt

maakohtus esitatud väiteid (TsMS § 654 lg 5). Vastustajal ei olnud alust maakohtu otsuses

sisalduvate motiivide vaidlustamiseks, kuna motiivid pole eraldiseisvalt vaidlustatavad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

17. aprilli 2014 otsus muutmata.

Kuna Tartu Maakohtu 17. aprilli 2014 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese

astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid

kõiki oma otsuses korrata.

Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme

ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise

aluseks.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebust ei ole esitatud osas, milles maakohus on jätnud lahendamata vastuhagis

esitatud taotluse välja mõista AS-lt Mecro viivis alates hagi esitamisest 09.05.2012 kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 ja § 94 sätestatud määras (II kd tl 15) ning seetõttu ei kontrolli ringkonnakohus

nimetatud osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.

9. Apellandi väite kohaselt on maakohus asja lahendamisel juhindunud ebaõigest seadme

pakkumusest ning on jätnud hindamata 11.02.2011 pakkumuse kui tõendi. Ringkonnakohus ei

nõustu apellandi sellise väitega.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud pakkumismenetluses kaks pakkumust,

s.o 17.12.2010 pakkumus (I kd tl 191-215) ja 11.02.2011 pakkumus (I kd tl 130-148; II kd

tl 23-42). Poolte vahel 06.06.2011 sõlmitud ostu-müügilepingu lisana 2 nimetatud pakkumus on

ühel lehel ning allkirjastatud poolte poolt. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et 11.02.2011

pakkumus ei ole muutunud lepingu osaks, sest lepingu lisaks 2 olev pakkumus on kuupäevata ning

selles märgitud kogumaksumus erineb 11.02.2011 pakkumuses märgitud kogumaksumusest,

s.o 11.02.2011 pakkumus erinev sellest pakkumusest, mida pooled on käsitlenud lepingu lisana 2.

Samas on maakohus hinnanud 11.02.2011 pakkumust tõendina kogumis teiste tõenditega ning

apellandi vastupidine väide on alusetu. Maakohus on õigesti hinnanud 11.02.2011 pakkumust

kooskõlas kogu pakkumismenetlusega ning lepingueelsete läbirääkimistega ning tuvastanud

kriteeriumid, millistele vastavat seadet soovis kostja osta.

Alusetu on siinkohal apellandi väide, et maakohus, asudes seisukohale, et lepingu lisaks on

pakkumus ühel lehel, millele puudub kuupäev, on hinnanud esiletoodud asjaolu erinevalt

mõlemast poolest. Hageja on ise esitanud koos hagiavaldusega poolte vahel sõlmitud ostu-

müügilepingu koos lisadega (I kd tl 11-21) ning lisana 2 on esitatud pakkumus ühel lehel, muud

pakkumust lepingu lisana 2 ei ole hageja ega kostja esitanud. Seega on hageja ise esitanud kohtule

lepingu lisana 2 pakkumuse ühel lehel ning arusaamatu on apellandi seisukoht, et maakohus,

hinnates hageja poolt esitatud lepingu lisa 2 lepingu lisana 2, on käsitlenud asjaolu erinevalt

mõlemast poolest.

10. Apellandi seisukoha järgi on ebaõige maakohtu järeldus, et pooled leppisid lepingueelsete

läbirääkimiste käigus kokku seadme tegelikus tootlikkuses, mitte tehnilises tootlikkuses.

Ringkonnakohus leiab, et pakkumiskutse lisas 1 (ostu-müügilepingu lisa nr 1, I kd tl 18) sisalduvad

andmed on piisavad selleks, et hageja pidi aru saama, millise tootlikkusega seadet soovis kostja

osta. Pakkumiskutse lisa 1 kohaselt leppisid pooled kokku selles, et kostja ostab ja hageja müüb

seadme, millega on võimalik saada karjääri aastatoodang 200 tuh m3 (massiiv) töörežiimiga

8 kuud/aastas, 8 h/ööp (v.a nädalavahetused).

Alusetu on apellandi väide, et pakkumiskutse lisas1 toodud andmed on informatiivsed ning nende

põhjal ei ole võimalik tuletada purustus-sorteerimissõlme tootlikkust, ning kostja ei ole

pakkumiskutses, lepingueelsete läbirääkimiste käigus ega lepingus esitanud karjääris

kaevandatava dolokivi tihedust.

Tulenevalt hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1) on lepingueelsetel läbirääkimistel pooltel kohustus

käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Juhul, kui hagejal oli teadmata karjääris kaevandatava

dolokivi tihedus, siis oleks ta pidanud vastavat asjaolu täpsustama, sest sellest olenes tema poolt

pakkumuse esitamine. Kuna aga hageja seda ei teinud, siis oli talle eeldatavasti teada karjääris

kaevandatava dolokivi tihedusnäitajad. Alusetu on apellandi etteheide kostjale, et lepingueelsete

läbirääkimiste käigus rikkus kostja VÕS § 14 lg-st 2 tulenevat kohustust, kuna ei teinud teatavaks

karjääris kaevandatava dolokivi tihendust massiivis. Pakkumiskutse lisas 1 on märgitud „karjääri

aastatoodang 200 tuh m3 (massiiv)“, s.o pakkumiskutses on selgelt märgitud, et tegemist on

kivimiga massiivis (mitte aga kivim purustatud kujul). Maakohus on õigesti, hinnates asjas esitatud

tõendeid, asunud seisukohale, et keskmiselt võib arvestada dolokivi tiheduseks massiivis Eestis

2,5 t/m3 ning hageja kui mäetööstuse seadmete müügi alal tegutsev äriettevõtete pidi seda teadma

(seda enam, et hageja ei pidanud vajalikuks kostjale esitada sellealaseid täpsustavaid küsimusi).

Maakohus on vaidlustatud otsuses esitanud vastavad põhjendused (alapunkt 2 otsuse lk 16-18 ülalt

esimene lõik) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid korrata.

11. Siinkohal on alusetu apellandi seisukoht, et kuna esialgselt seadme skeemilt (I kd tl 145, tõlge

III kd tl 24) nähtub, et hageja lähtus puistematerjali tihedusest 1,6 t/m3, ning kostja ei juhtinud

hageja tähelepanu ebaõigele tihedusele, kuigi pidi seda nägema, siis ei vastuta hageja müüjana

VÕS § 218 lg 4 kohaselt asja lepingutingimustele mittevastavuse eest.

Esialgne seadme skeem on koostatud 20.01.2011 hageja poolt arvutiprogrammi vahendusel. Õige

on maakohtu seisukoht, et tegemist saab olla näitliku arvutusega, sest skeem on koostatud

20.01.2011, kuid pakkumus, mille alusel pooled pidasid lepingueelseid läbirääkimisi, esitati

hageja poolt 11.02.2011 ning leping sõlmiti 06.06.2011. Kostja on kogu menetluse kestel olnud

seisukohal, et ta soovis osta seadet, mis vastaks pakkumiskutse lisas 1 olevatele tehnilistele

tingimustele (sh tegeliku tootlikkuse osas). Nähtuvalt asja materjalidest on pooled ka

lepingueelsetel läbirääkimistel lähtunud eeldustest, mis tulenevad pakkumiskutse lisas 1 olevatest

tehnilistest tingimustest. Seega kostja ei teadnud ega pidanudki teadma lepingu sõlmimisel, et ta

ei saavuta hageja poolt müüdava seadmega soovitud tulemust, s.o sellist tegelikku tootlikkust,

nagu on märgitud pakkumiskutse lisas 1. Lähtudes eeltoodust on alusetu apellandi väide, et ta ei

vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 218 lg 4 alusel.

12. Pakkumiskutse lisas 1 esitatud andmete alusel on võimalik arvutada seadme tootlikkuseks

363,4 t/h (tegemist on tegeliku tootlikkusega). Kostja on menetluse kestel olnud seisukohal, et

seadme tegelik tootlikkus peaks olema 363 t/h ning maakohus ongi lähtunud otsuse tegemisel

nimetatud kostja seisukohast.

Põhjendamatu on hageja etteheide kostjale, et miks ta nõustus sõlmima lepingut 11.02.2011

pakkumuse alusel, milles on esitatud tootlikkus vahemikuna 250-400 t/h. Kostja poolt soovitud

tegelik tootlikkus 363 t/h mahub hageja poolt seadmele lubatud tootlikkuse piiridesse ning kostjal

ei olnud mingit alust eeldada, et seadmega ei ole võimalik saavutada kostja poolt soovitud

tootlikkust.

Samuti on siinkohal ebaõige apellandi väide, et kostja pidi enne lepingu sõlmimist olema teadlik

sellest, et 200 000 m3 dolokivi (massiivis) töötlemine hageja poolt pakutud seadme tootlikkusega

ei pruugi olla võimalik ning hageja vabaneb seega vastutusest VÕS § 218 lg 4 alusel.

Ringkonnakohus leiab, et VÕS § 218 lg 4 kohalduks juhul, kui kostjale oleks olnud teada asjaolu,

et seade ei vasta lepingutingimustele tootlikkuse osa, kuid antud juhul selline asjaolu ei ole

tuvastatav. Kostja eeldas lepingu sõlmimisel, et ostetav seade vastab pakkumiskutse lisas 1 toodud

tingimustele ning see, et seade nendele ei vasta, selgus proovitootmiste käigus 2011 ja 2013.

13. Maakohus on õigesti tõendeid hinnates asunud seisukohale, et seade ei vasta kokkulepitud

tingimustele ning ükski apellandi väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

Asja olevate tõenditega on tõendatud see, et kostja soovis osta seadet, mille tegelik tootlikkus oleks

vähemalt 363 t/h. Maakohus tuvastas õigesti, et seade ei vastanud tegeliku tootlikkuse näitaja

poolest lepingutingimustele. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse

lehekülgedel 19 ja 20. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning ei korda

neid.

Pakkumiskutse lisas 1 esitatud andmed olid piisavad mõistmaks, millist tegelikku tootlikkust

kostja ostetavalt seadmelt ootas, s.o seadme tootlikkus pidi olema piisav, et oleks võimalik

töödelda etteantud ajakriteeriumidest lähtudes 200 000 m3 dolokivi massiivis. Eksperdi arvamuse

kohaselt (IV kd tl 93-94) on seadme tegelik tootlikkus 308 t/h ning, et proovitootmise tulemusel

saavutatud tegeliku tootlikkuse alusel on võimalik jälgides pakkumise nõudeid töödelda dolokivi

vaid 170 000 m3 massiivis.

Alusetu on apellandi väide, et maakohus jättis olulises osas analüüsimata eksperdi arvamuse.

Eksperdi arvamus on tõendiks ning TsMS § 243 lg 1 kohaselt kohus hindab tõendeid lahendi

tegemisel (mitte ei analüüsi) ja maakohus ongi lahendi tegemisel hinnanud eksperdi arvamust kui

tõendit.

14. Maakohus on õigustatult hinnanud tõendina OÜ Inseneribüroo Steiger koostanud kolm

vahearuannet ja koondaruannet kogumis teiste tõenditega ning ebaõige on apellandi väide, et

maakohus rikkus sellega TsMS § 232 lg-t 3. Maakohus ei ole lähtunud OÜ Inseneribüroo Steiger

koostatud kolme vahearuande ja koondaruande hindamisel TsMS § 232 lg-st 3, vaid käsitlenud

neid dokumentaalsete tõenditena TsMS § 272 ja 293 lg 2 alusel.

Kõiki tõendeid kogumis hinnates on maakohus asunud seisukohale, et on võimalik määrata vaid

vahemik, millisele seade vastab oma tootlikkuse poolest ja selleks vahemikuks on maksimaalselt

300-308 t/h. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastava seisukohaga.

15. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et kütusekulu eraldivõetuna vastab lepingus

kokkulepitule, kuid samas arvestades lepingu p 2.2.3.3 sõnastust omab kütusekulu tähtsust

tingimusena vaid juhul, kui seade muus osas vastab nõutud tingimustele.

Lepingu p 2.2.3.3 kohaselt „Tehtud on esmane proovitootmine kasutades pakkumiskutse Lisas 1

toodud andmetele vastavat lähtekivimit ning saavutatud nõutav tootmismaht ja kvaliteet vastavalt

Lisades 2 ja 3 toodud parameetritele, kusjuures ei tohi Seadme kütusekulu ületada 85 liitrit

tunnus“.

Lähtudes viidatud lepingu punktist oli kütusekulu hindamise eelduseks see, et saavutati nõutav

tootmismaht ja kvaliteet. Kuna antud juhul ei saavutatud nõutavat tootmismahtu ja kvaliteeti, siis

puudub üldse kütusekulu hindamiseks vajalik eeldus ning puudub vajadus hinnata kütusekulu

vastavust/mittevastavust lepingule.

Ka maakohus on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et seade vastas lepingus kokkulepitule

kütuse kulu osas (otsuse lk 23 alt teine lõik).

16. Apellandi väitel on maakohus ebaõigesti lahendanud toodangu kvaliteedi küsimuse, sest

standardile ei vasta ainult fraktsiooni 0-4 mm terakoostis, kuid selle põhjuseks on kostja poolt

seadme rikkumine.

Õige on maakohtu seisukoht, et kuna lepingu dokumentides ei ole välja toodud, millistele

konkreetsetele standarditele ja vastavusdeklaratsioonidele peab toodang vastama, siis tuleb

lähtuda riiklikest standarditest (VÕS § 77 lg 1 – kui lepingulise kohustuse kvaliteet ei tulene

lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt

keskmise kvaliteediga).

Nähtuvalt eksperdi arvamusest katsetootmisel saadud kvaliteet üldiselt vastas standardite

tingimustele, mittevastav oli vaid fraktsiooni 0-4 mm terakoosseis. Ringkonnakohus leiab, et

maakohus on alusetult toodangu kvaliteedi hindamisel arvestanud OÜ Inseneribüroo Steiger poolt

läbiviidud proovitootmise tulemusi. OÜ Inseneribüroo Steiger 18.11.2011 kirja kohaselt (II kd

tl 101-102) tuleb teha purustus-sorteerimissõlme toodangu kvaliteedi lõplikuks hindamiseks

täiendavaid kaitseid. Seega ringkonnakohus leiab, et toodangu kvaliteedi määratlemisel tuleb

lähtuda eksperdi arvamusest.

Apellant nõustub sellega, et fraktsiooni 0-4 mm terakoostis oli standardile mittevastav, kuid selle

põhjuseks oli kostja poolt ühe sõela eraldamine ja teise sõela rikkumine. E. Lüütre (ekspert) ütluste

kohaselt (V kd tl 147-148) „/…/ katki olid kaks sõela, mis puudutasid kahte kõige peenemat

fraktsiooni./…/ Ma sain aru, et ühte sõela remonditi ja kusagilt oli ka teine sõel saadud./…/ Ma ei

tea, mis sõeladega juhtus.“

Ringkonnakohus leiab, et asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust asjaolu, kelle tegevuse

tulemusel oli üks sõel katki ning teine sõel rikutud. Tõendatud on see, et fraktsiooni 0-4 mm

terakoosseis ei vastanud standardile ning OÜ Inseneribüroo Steiger 18.11.2011 kirja kohaselt

esinesid ka 2011. aasta proovitootmisel probleemid 0-4 mm fraktsiooniga. Tegemist oo arvatavasti

sellise puudusega, mis oleks kõrvaldatav sõela vahetusega, s.o oma olemuselt ei ole puudus

oluline.

17. Apellandi väite kohaselt ei saa tootlikkuse erinevust 15% käsitleda olulise lepingurikkumisena

ning seetõttu ei olnud kostja õigustatud taganema lepingust. Ringkonnakohus ei nõustu sellise

apellandi seisukohaga.

Vastavalt lepingu p-le 2.3 „Punktis 2.2.3.3. viidatud proovitootmise tulemused tuleb saavutada

hiljemalt 1 kuu jooksul. Seadme paigaldamisest Ostja asukohta. Kui proovitootmise tulemusi ei

ole nimetatud tähtajaks saavutatud siis võib Ostja nõuda omal valikul kas:

2.3.1. Loobuda Seadmest ja saada kogu ostuhind tagasi;

2.3.2. Lubada jätkata proovitootmist kuni saavutatakse punktis 2.2.3.3. viidatud tulemused. Kui

tulemusi ei saavutata mõistliku aja jooksul võib Ostja Seadmest loobuda ja saada kogu ostuhind

tagasi.

Määrata proovitootmiseks täiendav tähtaeg.“

Asja materjalide kohaselt on kostja saatnud 04.01.2012 teate hagejale (I kd tl 59-60) selle kohta,

et ta kasutab lepingu p-s 2.3. sätestatud õigust ning loobub seadmest ja soovib tasutud ostuhinna

tagastamist. Teates on kostja tuginenud muuhulgas sellele, et proovitootmise käigus ei saavutatud

nõutud tegelikku tootlikkust, millega seoses esitas ta 01.12.2011 hagejale soovi uue

proovitootmise läbiviimiseks; pooled leppisid kokku uue proovitootmise läbiviimise ajavahemikul

12.-16.12.1011; kostja täpsustas proovitootmise ajaks 13.-14.12.2011 ja teatas sellest ka hagejale,

kuid hageja ei ilmunud proovitootmise juurde.

Läbiviidud proovitootmistega 14.10.2011, 11.11.2011, 17.11.2011 (II kd tl 57-100) ei saavutatud

lepingu p-s 2.2.3.3. viidatud tulemusi ning kostjal oli seetõttu õigus kas seadmest loobuda ja saada

kogu ostuhind tagasi (lepingu p 2.3.1.) või lubada jätkata proovitootmist mõistliku aja jooksul

(lepingu p 2.3.2.). Kostja soovis proovitootmise jätkamist, kuid hageja ei ilmunud kostja poolt

pakutud kuupäevadel proovitootmise juurde ja seeläbi on keeldunud proovitootmise jätkamisest.

Alusetu on apellandi seisukoht, et tegelikult keeldus täiendava proovitootmise läbiviimisest

kostja. Siinkohal on viidanud hageja 16.01.2012 kirjale (I kd tl 72-73). Viidatud kiri on vastuseks

kostja 04.01.2012 teatele selle kohta, et ta kasutab lepingu p-s 2.3. sätestatud õigust ning loobub

seadmest ja soovib tasutud ostuhinna tagastamist. Seega oli hageja soov tellida sõltumatu

ekspertiis esitatud hilinemisega, sest kostja oli lepingust taganenud 04.01.2012 teates.

Lähtudes eeltoodust oli kostja õigustatud lepingu p 2.3.2 alusel nõudma ostuhinda tagasi.

Lepingu p 2.3. alusel on kostjal õigus lepingust taganeda, kui ei saavutata lepingu punktis 2.2.3.3.

viidatud proovitootmise tulemusi. Lepingus ei ole sätestatud seda, kui suures ulatuses peab

tootmismaht ja kvaliteet erinema lepingu lisades 1 ja 2 toodud parameetritest, et ostjal oleks õigus

lepingust taganeda. Seega on maakohus õigesti lisaks lepingus kokkulepitule lähtunud lepingust

taganemise seaduslikkuse hindamisel VÕS § 116 lg-st 1, lg 2 p-st 5 ja §-st 114. Maakohus on

vastavad põhjendused esitanud otsuse leheküljel 24 ning ringkonnakohus ei korda neid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et 15% suurune lahknevus tootmismahus on

oluline lepingurikkumine lepingu p 2.2.3.3. mõttes ning on aluseks lepingust taganemisele.

Siinkohal arvestab ringkonnakohus ka seda, et kostja on püüdnud täiendava proovitootmise

läbiviimise kaudu probleemi lahendada.

18. Ringkonnakohus rahuldas hageja taotluse ja kuulas istungil ära tunnistaja A.S.. Tunnistaja on

andnud ütlusi selle kohta, et pakkumuse ettevalmistamisel lähtuti seadme tehnilisest tootlikkusest

ja pakkumine tehti arvestades lõhatud materjali tihedust 1,6 t/m3. Samuti tunnistaja ütluste kohaselt

päev enne proovitootmist avastati, et üks sõelapaneel on puudu ja see asendati esimese

võimalikuga.

Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja A.S. ütlused ei anna alust asuda maakohtust erinevale

seisukohale. Asjaolu, et tunnistaja pakkumuse ettevalmistajana lähtus ebaõigest eeldusest seadme

oodatava tootlikkuse ning samuti kasutatava materjali tiheduse osas ei anna alust asuda

seisukohale, et kostja ise rikkus lepingueelsetel läbirääkimistel VÕS § 14 lg-d 1 ja 2. Vastavad

põhjendused on esitatud käesoleva otsuse p-des 10, 11,12 ning tunnistaja A.S. ütlused ei anna alust

tõendeid teisiti hinnata, kui viidatud punktides on hinnatud.

19. Iseenesest õige on apellandi väide, et maakohus on jätnud lahendamata vastuhagis esitatud

taotluse välja mõista AS-lt Mecro viivis alates hagi esitamisest 09.05.2012 kuni täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 ja § 94 sätestatud määras, samas aga ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaolu ei anna

alust jagada menetluskulusid TsMS § 163 lg 1 alusel. Maakohus on sisuliselt vastuhagi täielikult

rahuldanud ning seetõttu on ka õige jagada menetluskulud vastavalt TsMS § 162 lg-le 1.

20. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS

§ 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja

lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese

astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson