3-14-50924/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 17.11.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50924 Haldusasi OÜ Krassus kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 07.03.2014. a otsuse nr 13-6/353 ja 27.02.2014. a vastuskirja nr 13-1/450-3 tühistamiseks ning kaebaja 13.01.2014 avalduse uuesti lahendamiseks ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Krassus määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määrus ja saata haldusasi PRIA 27.02.2014. a vastuskirja nr 13-1/405-3 vaidlustamise osas menetlusse võtmise küsimuse otsustamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 31.01.2012. a otsusega nr 13-6/226 rahuldati OÜ Krassus taotlus ning määrati investeeringutoetust summas XXXXXX eurot Võrumaal Vastseliina vallas XXXXXXXXXX asuva hoone rekonstrueerimiseks puhkemajaks.

2. 13.01.2014 esitas OÜ Krassus PRIA peadirektorile avalduse muudatuste kooskõlastamiseks ja investeeringu teostamise tähtaja pikendamiseks kuue kuu võrra.

3. 27.02.2014. a PRIA vastuskirjaga nr 13-1/450-3 jäeti rahuldamata OÜ Krassus avaldus investeeringu teostamise tähtaja pikendamiseks.

4. OÜ Krassus esitas Tartu Halduskohtule kaebuse 27.02.2014. a vastuskirja nr 13-1/450-3 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks OÜ Krassus 13.01.2014. a avalduse uuesti läbivaatamiseks. Halduskohus registreeris kaebuse haldusasjana nr 3-14-231, võttis kaebuse menetlusse ja küsis vastustajalt vastust kaebusele.

5. PRIA peadirektori 07.03.2014. a otsusega nr 13-6/353 jäeti OÜ-le Krassus toetus summas XXXXXX eurot välja maksmata ja tunnistati kehtetuks 31.01.2012. a otsus nr 13-6/226 toetuse määramise kohta.

6. Halduskohus jättis 02.04.2014. a määrusega haldusasjas nr 3-14-231 OÜ Krassus kaebuse läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus leidis, et kuna PRIA on pärast OÜ Krassus poolt kaebuse halduskohtusse esitamist teinud otsuse, millega jättis kaebajale välja maksmata taotletud investeeringutoetuse ja tunnistas 31.01.2012. a otsuse nr 13-6/226 kehtetuks, siis ei saavuta kaebaja enam 27.02.2014. a vastuskirja vaidlustamise ja investeeringu teostamise tähtaja pikendamise küsimuse uuesti otsustamisele kohustamise nõudega oma eesmärki. Kaebaja õiguste kaitsmiseks on sobivaim meede PRIA 07.03.2014. a otsuse nr 13-6/353, kui asjas tehtud lõpliku haldusakti, vaidlustamine.

7. OÜ Krassus esitas vaide, paludes 07.03.2014. a otsus nr 13-6/353 kehtetuks tunnistada. 15.04.2014. a vaideotsusega nr 13-4/68 jättis PRIA OÜ Krassus vaide rahuldamata.

8. OÜ Krassus esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 07.03.2014. a otsuse nr 13-6/353 ja 27.02.2014. a vastuskirja nr 13-1/450-3 tühistamiseks ning kaebaja 13.01.2014. a avalduse uuesti lahendamiseks ettekirjutuse tegemiseks.

9. Tartu Halduskohus võttis 04.06.2014. a määrusega menetlusse OÜ Krassus kaebuse PRIA peadirektori 07.03.2014. a otsuse nr 13-6/353 tühistamiseks ja tagastas OÜ Krassus kaebuse PRIA 27.02.2014 toimingu vaidlustamise ja kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et 27.02.2014. a vastuskiri nr 13-1/450-3 on haldusakt. Tegemist on toiminguga, kuna sellega lahendati eraldiseisvalt ja lõplikult kaebaja taotlus investeeringu teostamise tähtaja pikendamiseks ehk lõpetati iseseisev haldusmenetlus kaebaja taotluse lahendamiseks. PRIA 27.02.2014. a vastuskiri ei ole ka menetlustoiming, kuna see ei ole suunatud menetluslikult ühegi haldusakti andmisele ning seda ei sooritatud PRIA haldusmenetluse raames, millega otsustati investeeringutoetuse välja maksmata jätmine, vaid tegemist oli eraldiseisva taotluse lahendamisega. Kuigi haldusasjas nr 3-14-231 on halduskohtu 02.04.2014. a määruses suunatud kaebajat vaidlustama vaid lõplikku haldusakti, tehti vastav kohtumäärus pärast 27.02.2014. a toimingu vaidlustamistähtaega, mistõttu kaebaja ei saa tugineda sellele, et kohus oleks kaebajat eksitanud. Samuti tuleb arvestada, et kaebaja esindajaks on vandeadvokaat, mistõttu vaidlustamise korra väljaselgitamise kohustus lasus eelkõige kaebaja esindajal. Kaebaja ei ole ise väitnud kohtueelse menetluse läbimist seoses tema 13.01.2014. a avalduse rahuldamata jätmisega PRIA 27.02.2014. a vastuskirjaga nr 13-1/450-3 ega viidanud, et oleks PRIA-lt taotlenud 13.01.2014. a avalduse uuesti läbivaatamist vaidemenetluse korras. PRIA vastusest kohtu päringule nähtub, et kaebaja ei ole PRIA 27.02.2014. a vastuskirjale nr 13-1/450-3 vaiet esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust PRIA 27.02.2014. a toimingu vaidlustamiseks ega 13.01.2014. a avalduse uuesti läbivaatamiseks kohustamisnõude esitamiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

10. OÜ Krassus esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määrus tühistada osas, milles kohus tagastas kaebuse vastuskirja vaidlustamise ja PRIA kohustamisnõude osas ning teha uus määrus, millega võtta menetlusse ka tagastatud nõuded.

Määruskaebuse kohaselt jättis halduskohus kohaldamata haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1, kuivõrd vastuskirja näol on tegemist haldusaktiga HKMS § 6 lg 1 ja HMS § 51 tähenduses. Vastuskirjal on kaebaja subjektiivsetele õigustele regulatiivne mõju, kuivõrd välistab õiguse investeeringu tegemise pikemale tähtajale. Kui PRIA positiivse otsuse näol oleks olnud tegemist soodustava haldusaktiga, siis on kaebaja jaoks negatiivse otsuse näol samuti tegemist haldusaktiga. Sisuline keeldumine haldusakti andmisest on samuti haldusakt.

Vastuskirja ei vormistatud haldusaktidele sätestatud nõudeid järgides, samas on sellega välistatud otsuse alusel määratud toetuse realiseerimine. Seega on piiratud kaebaja subjektiivseid õigusi ning vastuskirja näol on tegemist haldusaktiga. Samuti kohaldas halduskohus ebaõigesti HKMS § 121 lg 1 p 4. Kuigi vastuskirja peale vaide esitamiseks oli aega 30.03.2014, oleks olnud vaide esitamine perspektiivitu, kuna toetuse määramise aluseks olev otsus tunnistati kehtetuks 07.03.2014. a otsusega. Kaebaja ei olnud vastuskirja vaidlustamisel passiivne, vaid esitas tähtaegselt kaebuse halduskohtule vastuskirja vaidlustamiseks.

Halduskohtu seisukoht, et kohus ei eksitanud kaebajat haldusasjas nr 3-14-231 vastuskirja vaidlustamise osas, on ebaõige, kuna hoolimata kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmisest menetles halduskohus kaebaja esialgset kaebust vastuskirjale. Samuti on oluline, et vastuskiri ei vastanud haldusaktile esitatud sisuja vorminõuetele ning ei sisaldanud vaidlustamisviidet. Kaebuse menetlusse võtmise ja kohustuslikule vaidemenetlusele tähelepanu juhtimata jätmisega eksitas halduskohus kaebajat, mistõttu möödus ka vaide esitamise tähtaeg.

Tuginedes HKMS § 10 lg 1 1. lausele, HMS § 15 lg-le 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 65 oleks halduskohus pidanud kaebaja 04.03.2014 kaebust haldusasjas nr 3-14-231, märgates, et läbimata on kohustuslik vaidemenetlus, käsitlema vaidena ja edastama selle PRIA-le. Seega rikkus halduskohus haldusasjas nr 3-14-231 uurimispõhimõtet. Eeldusel, et 04.03.2014 kaebus on käsitletav vaidena, saab 07.03.2014. a PRIA otsust käsitleda vaidemenetluse lõppotsusena. Sellist lähenemist toetab asjaolu, et 04.03.2014. a kaebus, mis sisaldas kaebaja vastuväiteid vastuskirja osas, edastati PRIA-le seisukoha võtmiseks.

Kaebuse ja võimaliku vaide erinevus oleks olnud formaalne, sest kaebuse sisulised seisukohad olid ja on läbivalt analoogsed. Kuna 07.03.2014. a otsuse andmine muutis vastuskirja suhtes vaidemenetluse alustamise perspektiivituks, ei olnud vaide esitamine vajalik ning vastuskirja saab vaidlustada üksnes koos lõppotsusega. Halduskohus oleks pidanud vastuskirja käsitlema haldusaktina ning kaebuse kogu ulatuses menetlusse võtma.

11. PRIA nõustub vastuses määruskaebusele halduskohtu seisukohaga, et 27.02.2014. a teavituskirja nr 13-1/450-3 näol on tegemist toiminguga – keeldumine investeeringu teostamise ja kuludokumentide esitamise tähtaja pikendamisest, millele järgnes haldusakt selle kohta, et toetus jäetakse välja maksmata, kuna ei ole täidetud toetuse saamise nõudeid. Toetuse saamise üheks nõudeks on investeeringu tegemine ja kuludokumentide esitamine ettenähtud tähtaja jooksul. Toetuse saaja ei täitnud nimetatud nõuet, mis andis aluse toetuse välja maksmata jätmiseks. PRIA peadirektori 07.03.2014. a otsus nr 13-6/353 käsitleb ka välja maksmata jätmise asjaolusid. Samuti saab väita, et kui tähtaega oleks pikendatud, ei oleks otsust toetuse välja maksmata jätmiseks tehtud. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 98 lg 1 näeb ette, et enne halduskohtule kaebuse esitamist tuleb läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Seega oleks tulnud läbida kohustuslik vaidemenetlus 27.02.2014. a teavituskirja nr 13-1/450-3 osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määrus tuleb tühistada ja haldusasi PRIA 27.02.2014. a vastuskirja nr 13-1/450-3 vaidlustamise osas saata halduskohtule menetlusse võtmise küsimuse otsustamiseks.

13. HMS § 35 lg 1 p 1 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja vastustajale taotluse investeeringu teostamise tähtaja pikendamiseks kuue kuu võrra. HMS § 43 lg 4 p 2 sätestab, et toimingu menetlus võib muuhulgas lõppeda ka põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada. Vastustaja on oma 27.02.2014. a vastuskirjaga nr 13-1/450-3 jätnud selle taotluse rahuldamata (tl 20). Käeolevas asjas käib vaidlus selle üle, kas vastustaja vastuskirja puhul on tegemist menetlustoimingu või haldusaktiga. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et vastustaja vastuskiri ei ole menetlustoiming, kuna see ei ole suunatud ühegi haldusakti andmisele ning seda ei sooritatud PRIA haldusmenetluse raames, millega otsustati investeeringutoetuse välja maksmata jätmine. Kaebaja on taotluses taotlenud anda talle tähtaeg, et tal oleks võimalik lõpuni viia vajalikud investeeringud. Seega on tegemist investeeringutaotluse menetlemise käigus esitatud taotlusega. Antud juhul on kindlasti tegemist menetlustoiminguga, kuna vastustaja on keeldunud toimingu teostamisest, so investeeringu tegemise tähtaja pikendamisest. Väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt ei ole menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine üldjuhul lubatav (vt RKHKo 18.02.2002. a nr 3-3-1-8-02, p 5). Seega ei saa kaebajale ette heita seda, et kaebaja ei vaidlustanud seda menetlustoimingut eraldiseisvalt vaidemenetluses. Peale selle peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuna kaebaja jaoks ebasoodne otsus, jätta investeeringutoetus välja maksmata, tehti juba 07.03.2014, siis oleks vaidemenetluse lõpptulemus olnud kaebajale juba ette määratud, so vaie oleks jäänud rahuldamata. Kuna ringkonnakohus eelnevalt leidis, et vastuskirja näol on tegemist menetlustoiminguga, siis ei ole võimalik nõuda selle tühistamist, vaid ainult selle õigusvastasuse tuvastamist. Seega peab halduskohus lähtuvalt uurimispõhimõttest kaebajale selgitamata, kas viimane soovib oma kaebuse nõuet selles osas muuta. Alles seejärel on halduskohtul võimalus anda seisukoht, kas kaebus on selles osas menetletav või mitte.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Einar Vene Agu Timmi