3-14-52098/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

17.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-52098

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt kahju

hüvitamise nõudes summas 10 eurot seonduvalt

vanglas juukselõikusmasina keeluga

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.09.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.09.2014. a määrus kaebuse

tagastamise osas muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 07.02.2014 ja 10.02.2014 Tartu Vanglale 56 venekeelset kahju

hüvitamise taotlust.

2. Tartu Vangla jättis 18.02.2014. a otsusega nr 1-13/157-2 (tl 10) A. Maksimovi 07.02.2014

ja 10.02.2014 esitatud 56 venekeelset kahju hüvitamise taotlust menetlusse võtmata ning

tagastas need A. Maksimovile. Tartu Vangla selgitas, et justiitsministri 30.11.2000. a määruse

nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 lg 1 kohustab vanglat saatma võõrkeelsed kahju

hüvitamise taotlused enne menetlusse võtmist tõlkijale. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2

võetakse enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist vangla kinnipeetavalt allkiri nõusoleku

kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimiseks kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt

isikuarvelt maha. Tartu Vangla märkis, et 07.02.2014 oli A. Maksimovi isikuarvel vaba jääk

3,19 eurot ning 10.02.2014 7,53 eurot. Tartu Vangla selgitas, et olenevalt konkreetse taotluse

mahust, võimaldaks see võib-olla tõlkida ühe kahju hüvitamise taotluse. A. Maksimov esitas

aga kokku 56 venekeelset kahju hüvitamise taotlust. Tartu Vangla märkis, et vangla

sisekorraeeskiri ei näe ette võimalust tasuda tõlkimise eest teadmata ajal tulevikus. Tartu

Vangla lisas, et vanglale on teada, et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab

tal enda õigusi kaitsta. Tartu Vangla viitas, et seda on kaebaja ka näidanud, esitades hulgaliselt

eestikeelseid pöördumisi vanglale erinevates küsimustes. Sellest tulenevalt leidis Tartu

Vangla, et kaebaja on võimeline eesti keeles kaitsma oma õigusi ning suhtlema

vanglaametnikega. Tartu Vangla leidis, et seega tuleb vanglal jätta VSkE § 491 lg 5 alusel

kahju hüvitamise taotlused tõlkijale edastamata ja menetlusse võtmata ning tagastada

kaebajale.

3. A. Maksimov esitas 15.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2), milles märkis, et ta sai

Tartu Vangla vastuse nr 1-13/175-2 ja ta ei ole nõus vastusega. Kaebaja selgitas, et ta pöördub

kohtusse hagiga 10 eurot. Lisaks palus A. Maksimov vabastada ta riigilõivu tasumisest

kaebuse esitamisel, kuna tal ei ole vahendeid.

4. Tartu Halduskohus 30.09.2014. a määrusega (tl 29-30) tagastas A. Maksimovi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus leidis, et

kuivõrd kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla kahju

hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt ja sellest tulenevalt on kaebajal kahju hüvitamise

nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

Halduskohus märkis, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või

vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel,

et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras

kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohus selgitas, et eeltoodud sättest tuleneb kaebajale

kohustus läbida hüvitamisnõudes enne kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus.

Halduskohus märkis, et Tartu Vangla vastusest nähtuvalt on vangla keeldunud kaebaja

07.02.2014 ja 10.02.2014 esitatud 56 venekeelse kahju hüvitamise taotluse menetlusse

võtmisest ning need on tagastatud põhjusel, et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis

võimaldab tal enda õigusi kaitsta (VSkE § 491 lg 5). Halduskohus selgitas, et kui kahju

hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus

pöörduda kohtusse. Kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus

halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui

hüvitamistaotlus tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda,

ei saa väita, et kinnipeetav oleks pidanud kinni vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast

kohustuslikust kohtueelsest korrast (Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009. a otsus haldusasjas nr

3-08-2392). Halduskohus leidis, et käesoleval juhul on Tartu Vangla A. Maksimovi kahju

hüvitamise taotluse tagastanud õiguspäraselt. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla on kaebaja

kahju hüvitamise taotluse tagastanud ning on viidanud A. Maksimovi eesti keele oskusele,

kuna A. Maksimov on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi ja on

vanglaametnikega suhelnud eesti keeles. Halduskohtu hinnangul tõendavad nimetatud

pöördumised seda, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta.

Lisaks tõendab A. Maksimovi eesti keele oskust kohtule edastatud Tallinna Kutsekooli

lõputunnistuse hinneteleht, kus kaebaja eesti keele oskust on hinnatud „heaks“ ja ka asjaolu,

et kaebaja on varem töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Lisaks märkis

halduskohus, et kaebaja on Tartu Halduskohtu 09.04.2014. a haldusasjas nr 3-14-56 toimunud

istungi ajal teatanud, et ta saab eesti keelest aru.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Maksimov esitas 12.10.2014 määruskaebuse (tl 37-38), milles märkis, et ta sai

30.09.2014. a määruse ning ta ei ole nõus kohtuniku arvamusega. Kaebaja selgitas, et

seejuures on absurdne väide, et kaebaja valdab eesti keelt hindele „hea“, kuna tal on ainult

algkategooria „A“, mis ei saa olla näitajaks eesti keele oskamise kohta. Lisaks märkis A.

Maksimov, et siiani ei ole kaitsjat ning ta ootab kaitsjat.

6. Tartu Halduskohus 29.10.2014. a määrusega (tl 45-46) jättis A. Maksimovi taotluse riigi

kulul õigusabi saamiseks rahuldamata; vabastas A. Maksimovi riigilõivu tasumisest

määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 30.09.2014. a määrusele; võttis menetlusse

A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.09.2014. a määrusele; jättis

määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 30.09.2014. a

määruse üle, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse.

8. 30.09.2014. a määrusest nähtuvalt tagastas halduskohus kaebaja kaebuse HKMS

§ 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal on kahju hüvitamise nõude osas läbimata

kohustuslik kohtueelne menetlus. VangS § 1¹ lg 8 näeb vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks halduskohtule kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse

menetluse. HKMS § 47 lg 1 tulenevalt peab halduskohus kontrollima, kas kaebaja on

kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning menetluse

läbimata jätmisel ei ole kohtul õigust asja lahendada ja kaebus tuleb määrusega

tagastada juhinduvalt HKMS § 121 lg 1 p 4. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas

halduskohus on HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel õigesti veendunud, et kaebaja ei ole

kinni pidanud kohustuslikust kohtueelsest menetlusest.

9. 18.02.2014. a otsusega jättis Tartu Vangla A. Maksimovi 56 venekeelset kahju hüvitamise

taotlust menetlusse võtmata ning tagastas need A. Maksimovile VSkE § 491 lg 5 alusel

põhjusel, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta.

Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja nõus vastusega ning selgitab, et ta pöördub kohtusse hagiga

10 eurot seoses juukselõikusmasina keeluga.

10. Õige on halduskohtu seisukoht, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see

seda, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse. Tartu Vangla 10.09.2014. a

vastusest Tartu Halduskohtu kohtunõudele (tl 11) selgub, et kaebaja on esitanud mitmeid

eestikeelseid pöördumisi (tl 12-22) Tartu Vanglale. Samuti nähtub vastusele lisatud kaebaja

Tallinna Kutsekooli tunnistuse hinnetelehe koopiast (tl 2324), et A. Maksimovi eesti keele

oskus vastab tasemele „hea“. Lisaks on kaebaja töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele

oskus nõutav. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et nimetatud pöördumised,

Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht ning varasem töötamine Eesti Politseis

tõendavad, et A. Maksimov valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta.

Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kuivõrd kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti

keelt piisavalt, siis toimis vangla kahju hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt. Kuivõrd

kaebaja kahju hüvitamise taotlus tagastati läbi vaatamata, siis on kaebajal kahju hüvitamise

nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega on halduskohus kaebuse õigesti

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastanud.

11. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus A. Maksimovi 12.10.2014 esitatud

määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.09.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

Madis Ernits

Tiina Pappel