3-14-51062/44 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht

17. november 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51062 Haldusasi GB kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse poolt tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 20 000 eurot Menetlusosalised Kaebaja – GB Vastustaja – Tallinna linn Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 24. septembri 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus GB määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta GB määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.09.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-51062 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. GB esitas 04.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida ta menetluse kestel täpsustas, nõudes Lasnamäe Linnaosa Valitsuse poolt tekitatud kahju hüvitamist kaebaja ja tema tütre AB-e suhtlusõiguse, kohtumiste ja ristimise võimaldamise piiramisel 26.05.2011-26.05.2014 summas 20 000 €. Sellest, et AB lapsendati Harju Maakohtu 12.05.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-51699, ei teadnud arvatavasti ka linnaosavalitsus.

2. Tallinna linn palus vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Jõustunud Harju Maakohtu 18.03.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-20151 võeti kaebajalt ära isikuhooldusja varahooldusõigus tütre AB-e suhtes, kelle eestkostjaks määrati Tallinn linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu. Vastustaja ei keelanud kaebajal lapsega suhtlemist, kuid ei pidanud lapse huvidele vastavaks kokkusaamisi kinnipidamisasutuses, kus kaebaja viibib. Kaebaja ei saa eeldada, et kinnipidamisasutuses viibides saab ta oma suhtlemisõigust teostada piiramatult. Oma tegevuses lähtus linnaosavalitsus AB-e heaolust ning kaitses tema huve. Vastustajale jääb arusaamatuks, milles seisneb kaebajale ja tema tütrele tekitatud mittevaraline kahju.

3-14-51062 2(3)

3. Tallinna Halduskohus jättis 24.09.2014 määrusega GB-e kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus viitas jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014 määruse p-le 7 haldusasjas nr 3-14-50610 ja 02.07.2014 määruse p-le 7 haldusasjas nr 3-13-70109 ja leidis, et neist lahenditest tulenevalt on linnaosavalitsuse poolt kaebaja ja AB- e vahelise suhtlusõiguse korraldamine toimunud tsiviilõiguslikus suhtes, mitte avalikõiguslikus suhtes. Seega sai kaebajale kahju tekkida seoses linna poolt kaebaja ja AB-e vahelise suhtlusõiguse korraldamisega üksnes tsiviilõiguslikus suhtes, kus linnaosavalitsus, teostades AB-e eestkostet, tegutses eraõiguslikus vormis. Halduskohtul tuleks asja sisulisel läbivaatamisel hinnata, kas linnaosa-valitsus, teostades AB-e üle eestkostet, on õiguspäraselt piiranud kaebaja ja AB-e vahelist suhtlusõigust, mis on reguleeritud perekonnaseaduses. Ka eelöeldu viitab vaidluse eraõiguslikule sisule. Kuna halduskohtu pädevuses on avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine ning käesoleval juhul on kaebajale kahju tekitatud tsiviilõiguslikus suhtes – linnaosa valitsus tegutses eestkoste teostamisel (kaebaja ja AB-e suhtlusõiguse korraldamisel) eraõiguslikus vormis –, siis pole esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kaebaja saab eestkosteasutuse poolt tekitatud kahju hüvitamise hagiga pöörduda Harju Maakohtusse.

4. GB esitas 15.10.2014 määruskaebuse halduskohtu 24.09.2014 määruse peale, mille Tallinna Halduskohus 27.10.2014 määrusega rahuldamata jättis ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule edastas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. GB palub määruskaebuses halduskohtu 24.09.2014 määrus tühistada ja saata kaebus halduskohtule läbivaatamiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtu viited Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014 ja 02.07.2014 määrustele ei ole asjakohased, kuna nimetatud lahendid ei käsitle kahju hüvitamise nõuet. Kaebaja on kinnipeetav ning vastustaja on haldusorgan, seega kaebaja kahju hüvitamise nõue kuulub halduskohtu pädevusse. Linnaosavalitsus on keelanud kaebajal kohtumisi tütrega ja ei ole lubanud tütart ristida. Kahju tekitati ka ajal, mil linnaosavalitsus ei olnud veel lapse eestkostja – Harju Maakohtu sellekohane määrus jõustus alles 10.02.2014. Seega põhjustati kahju avalik-õiguslikus suhtes.

6. Tallinna linn palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Lapse ja vanema vahelise suhtlemise korraldamisest tõusetunud vaidlused on eraõiguslikud ning need lahendatakse hagita menetluses tsiviilkorras. Seega kuulub ka lapse eestkostja ning vanema vahelises eraõiguslikus suhtes väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõue Harju Maakohtu pädevusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse muutmiseks. GB-e määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.09.2014 määrus muutmata.

8. Halduskohtu pädevuses on üksnes avalik-õiguslikust suhtest tekkinud kahju hüvitamise nõuded. Tsiviilõigussuhetest tekkinud kahju hüvitamist saab isik nõuda maakohtu kaudu tsiviilkorras. Küsimus sellest, kuidas õigussuhet, millest kahju on tekkinud, määratleda, ei sõltu suhte osapooli iseloomustavatest tunnustest, vaid sellest, kuidas sellist õigussuhet on reguleeritud. Nii saavad ka riigija kohaliku omavalitsuse asutused astuda

3-14-51062 3(3) tsiviilõigussuhetesse. Kinnipeetav ei ole samuti igal juhul avalik-õiguslikus suhtes kohaliku omavalitsuse asutusega.

9. Ringkonnakohus selgitas halduskohtu viidatud 25.06.2014 määruses, et pärast linnaosavalitsuse eestkostjaks määramist linnaosavalitsuse poolt tehtud otsused eestkostetava suhtlemise korraldamisel tema isaga on tsiviilõiguslikud. Selliseid otsuseid teevad kõik kohtu poolt määratavad eestkostjad sõltumata sellest, kes eestkostjaks on määratud.

10. Eestkostja määramine kohtu poolt toimus 18.03.2013 määrusega. Nagu ringkonnakohtu viidatud määrustest ja asjaolust, et maakohtu määrus kuulus TsMS § 555 lg 7 kohaselt viivitamatule täitmisele, järeldub, tuleb linnaosavalitsuse toiminguid ja otsuseid pärast nimetatud kuupäeva pidada tsiviilõigussuhetes tehtuteks. Sellistest suhetest tekkiv kahju kuulub hüvitamisele tsiviilkorras.

11. Enne kohtu poolt eestkostja määramist näeb kohaliku omavalitsuse ülesande alaealise lapse eestkoste seadmisel ette PKS § 176, mille lõike 1 kohaselt täidab kuni eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne vallavõi linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on vallavõi linnavalitsusel PKS-st tulenevad eestkostja õigused ja kohustused. Seega on kohaliku omavalitsuse roll alaealise isikuhoolduses ette nähtud seadusega korrakaitse ülesandena, kus otsustus, kas lapse üle eestkostet täita või saab ta vajalikku hooldust vanematelt, toimub avalikõiguslikus suhtes. Kaebaja väidab kahju olevat aga tekkinud mitte seeläbi, et kohalik omavalitsus pidas vajalikuks eestkoste teostamist, vaid seetõttu, et neid ülesandeid täites kahjustati kaebaja ja AB-e õigusi. Linnaosavalitsus tegutseb eestkostja ülesannete täitmisel enne maakohtu poolt eestkostja määramist nii, nagu tuleks tegutseda isikul, kes on kohtu poolt määratud alaealise eestkostjaks. Sellist suhet kohaliku omavalitsuse ja alaealise eestkostevajadusega lapse vahel, nagu ka kohaliku omavalitsuse ja lapse vanemate vahel tuleb pidada tsiviilõigussuhteks. Nagu eespool selgitatud, tuleb ka sellistest suhetest kasvavaid vaidlusi lahendada tsiviilkorras, sest tegemist ei ole avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlustega. Riigivastutuse seadus ei ole seega kohaldatav ning kahju hüvitamist reguleerib võlaõigusseaduse 53. peatükk. Halduskohus on õigesti märkinud, et tsiviilõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõue ei kuulu lahendamisele halduskohtus. Kaebajal on võimalik esitada kahju hüvitamise hagi tsiviilkorras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks