3-12-175/83 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

17.11.2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-175

Haldusasi

Nikolai

Lilitškini

(Lilitškin)

kaebus

Justiitsministeeriumi ja Prokuratuuri vastu avalik-

õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks (vara

hoiule andmata jätmine)

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.07.2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nikolai Lilitškini apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Nikolai Lilitškin

Vastustajad Justiitsministeerium ja Prokuratuur

Kaasatud haldusorgan Eesti Advokatuur

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebaja apellatsioonkaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohus jättis 18.07.2014. a otsusega rahuldamata kaebaja kaebuse

Justiitsministeeriumi ja Prokuratuuri poolt põhjustatud kahju hüvitamiseks, mis tekitati

kaebaja sõnul talle sellega, et pärast kaebaja vahistamist jäi tema vara järelevalveta ning seda

ei antud hoiule. 21.08.2014 saabus ringkonnakohtule kaebaja apellatsioonkaebus Tartu

Halduskohtu 18.07.2014. a otsuse peale. Apellatsioonkaebus on venekeelne, käsikirjaline ning

kirjutatud kokku 126-le leheküljele.

2. Ringkonnakohus jättis 30.09.2014. a määrusega kaebaja apellatsioonkaebuse käiguta ning

andis kaebajale 15-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest selge, mitte enam kui

8le leheküljele kirjutatud, nõuetekohase apellatsioonkaebuse esitamiseks. Ringkonnakohus

leidis, et apellatsiooniastmes kohtule 126leheküljelise apellatsioonkaebuse esitamine ei ole

põhjendatud ning tegemist on ilmselgelt ebaproportsionaalselt suure mahuga dokumendiga,

mis ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 52 lgs 1 sätestatud avaldusele

esitatavale lühiduse nõudele. Lisaks kinnitavad ringkonnakohtu vanemtõlgi poolt antud

selgitused ning näidistõlge seda, et apellatsioonkaebus sisaldab endas ebaselgeid seisukohti

ning on halvasti loetav. Eeltoodud põhjustel asus ringkonnakohus seisukohale, et

apellatsioonkaebus ei ole kooskõlas HKMS § 52 lg-s 1 ning HKMS §-s 182 sätestatud

nõuetega. Ringkonnakohus selgitas, et kui kaebaja jätab kohtu nõudmise täitmata ega esita

määratud tähtaja jooksul kohtule mitte enam kui 8-le leheküljele kirjutatud, HKMS § 182 ja §

52 lg 1 nõuetele vastavat apellatsioonkaebust, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega

kaebajale.

3. 15.10.2014 saabus ringkonnakohtule kaebaja kahele leheküljele kirjutatud avaldus

puuduste kõrvaldamiseks.

Kaebaja sõnul asuvad halduskohtu otsuse edasikaebamise põhjendused ja selgitused selle

kohta, millist õigusnormi halduskohus valesti kohaldas, apellatsioonkaebuse lehekülgedel

9−10 punktides 1.9−2.1. Asjaolud, mille halduskohus on ebapiisavalt tuvastanud, on ära

toodud lehekülgedel 1−8. Eesti kohtu- ja prokuratuurivõimu rikkumisi on kirjeldatud

lehekülgedel 12−28 ja 35−42, ning asjaolude ebapiisavat tuvastamist on käsitletud

lehekülgedel 29-34. Viited tõenditele algavad esimeselt lehelt. Kaebaja selgelt väljendatud

taotlus paikneb täies mahus esimesel lehel. Kaebaja kordab oma taotlusi ning palub tühistada

Tartu Halduskohtu 18.07.2014. a põhjendamata otsuse, maksta talle välja rahaline

kompensatsioon saamata jäänud sissetuleku eest summas 500 eurot kuus alates 12.08.2009 ja

mittevaralise kahju hüvitis summas 15 000 eurot. Samuti palub kaebaja hüvitada talle varaline

kahju summas 6538,16 eurot, mis on tõendatud apellatsioonkaebuse lehekülgedel 35−63.

Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumisest. Täiendavalt selgitab kaebaja, et asjas

eksisteerivad uued tõendid, mis kinnitavad, et vara, mis asus majas aadressil Tartu, Pikk 48,

on hävinud. Selle kohta andis tunnistusi N. Lilitškina Tartu Maakohtu kohtuistungil asjas nr 2-

14-51202. Kaebaja palub kohtul koguda asjas uusi tõendeid ja võtta asjas nr 2-14-51202

koostatud kohtuprotokollid käesoleva haldusasja materjalide juurde. Neid tõendeid ei olnud

varem esitatud, kuna kohtuistung asjas nr 2-14-51202 toimus 05.10.2014, so ajal, mil

apellatsioonkaebus oli ringkonnakohtule juba esitatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ei ole oma 15.10.2014. a avaldusega kõrvaldanud Tartu

Ringkonnakohtu 30.09.2014. a määruses kirjeldatud puudusi. Puuduste kõrvaldamiseks

esitatud dokument ei ületa küll kohtu poolt ette nähtud mahu piiri (8 lehekülge), kuid sellest

hoolimata ei vasta see dokument eraldiseisvalt apellatsioonkaebusele HKMS §-s 182 ette

nähtud nõuetele ega muuda menetletavaks ka esialgset apellatsioonkaebust. Kaebaja on

puuduste kõrvaldamiseks esitatud avalduses viidanud apellatsioonkaebuse lehekülgedele, kus

tema hinnangul sisaldub HKMS § 182 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastav apellatsioonkaebuse

kohustuslik komponent. Kaebaja on pidanud vajalikuks üle korrata üksnes taotlused,

rõhutades sealjuures ka uute tõendite kogumise vajadust. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja

poolt enam kui 70-le oma algselt esitatud apellatsioonkaebuse leheküljele viitamine ei

kõrvalda Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2014. a määruses kirjeldatud puudusi ega muuda

apellatsioonkaebuses esitatud kaebaja väiteid selgemaks, arusaadavamaks, lühemaks või

kokkuvõtlikumaks. Samuti on need väited endiselt tõlkimiseks ebaselged ning halvasti

loetavad. Seega on nii kaebaja poolt algselt esitatud apellatsioonkaebuse kui puuduste

kõrvaldamiseks esitatud dokumendi puhul endiselt täitmata HKMS §-s 182 ja HKMS §-s 52

sätestatud nõuded.

5. Sellega, et kaebaja on jätnud puuduste kõrvaldamise korras esitamata uue eraldiseisva

apellatsioonkaebuse, milles oleks sõnaselgelt ära toodud kõik HKMS § 182 kohaselt nõutud

põhjendused ning mis vastaks samal ajal HKMS § 52 lg-s 1 sätestatud selguse ja lühiduse

nõuetele, ei nõustu kaebaja sisuliselt ringkonnakohtu seisukohaga, et tema apellatsioonkaebus

ei vasta seaduses ette nähtud nõuetele. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt

HKMS § 50 lg 1 ls-st 2 kohaldatakse kaebuse, apellatsioonkaebuse, kassatsioonkaebuse,

määruskaebuse ja teistmisavalduse suhtes avalduse kohta sätestatut, kui HKMS ei näe ette

teisiti. Apellatsioonimenetlust reguleerivas HKMS 18. peatükis sisaldub küll eriregulatsioon

avalduse sisunõudeid kajastava HKMS § 54 suhtes (HKMS § 182), kuid avalduse

vorminõudeid sisaldava HKMS § 52 suhtes erinorm HKMS 18. peatükis puudub.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole mõistlik ka eeldada, et seadusandja soov on olnud seada

apellatsioonkaebusele nõudeid üksnes sisu osas ning jätta vorminõuded apellatsioonkaebusele

täiesti sätestamata, võimaldades apellatsioonkaebust kohtule esitada mis tahes vormis. Näiteks

tuleneb ka nõue lisada esindaja poolt allkirjastatud avaldusele volikiri HKMS §-st 52 (lg 4)

ning apellatsioonimenetlust reguleerivas peatükis analoogne säte puudub. Seega kohalduvad

HKMS §-s 52 sätestatud vorminõuded, sealhulgas HKMS § 52 lg-s 1 sisalduv avalduste

võimalikult selgelt ja lühidalt sõnastamise nõue, HKMS § 50 lg 1 ls 2 alusel ka

apellatsioonkaebuse suhtes.

6. Kuigi HKMS § 187 lg-s 3 on ära toodud eraldi alused, mille esinemise korral saab kohus

apellatsioonkaebuse selle esitajale tagastada, näeb HKMS § 187 lg 4 ls 2 ette

apellatsioonkaebuse tagastamise ka juhul, kui apellant jätab tähtpäevaks täitmata kohtu

nõudmise kõrvaldada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistav ja ilmselt kõrvaldatav

puudus. Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 187 lg 4 tähenduses võib apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmist takistavaks puuduseks olla lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatud

apellatsioonkaebuse tagastamise alustele (s.h HKMS §-s 182 sätestatud sisunõuded) ka

HKMSi üldsätetest tulenevatele vorminõuetele mittevastavus (HKMS § 50 lg 1 ls 2, § 52).

Erinevalt HKMS § 187 lg-s 3 sätestatud tagastamise alustest, peab kohus aga sellise

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse puhul andma esmalt apellandile

HKMS § 187 lg 4 ls 1 alusel mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ning alles selle

kõrvaldamata jätmisel esineb alus apellatsioonkaebuse tagastamiseks. HKMS § 187 lg-s 3

nimetatud aluste puhul ei pruugi aga kohtul olla kohustust apellandile puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja andmiseks ning see sõltub sellest, kas tegemist on ilmselt kõrvaldatava

puudusega või mitte. Et antud asjas on asjassepuutuvaks normiks HKMS § 187 lg 4 ls 1

koosmõjus HKMS § 52 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse tagastamise aluse olemasolu

hindamisel arvestada ka seda, et tegemist peab olema sellise vorminõuetele mittevastavuses

seisneva puudusega, millest tulenevalt ei ole asja läbivaatamine võimalik. Nimelt on ka alates

01.01.2012 kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu seletuskirjas rõhutatud, et

ülemäära pika avalduse läbivaatamatult tagastamine põhjusel, et menetlusosaline keeldub

seda lühendamast ja peab esitatud dokumenti tervikuna oluliseks, on problemaatiline juhul,

kui samas on nimetatud avaldus esitatud kujul kohtule tegelikult arusaadav (seletuskirja lk

17).

7. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kaebaja esitatud apellatsioonkaebusest arusaamine on

selles esinevate ning kõrvaldamata puuduste tõttu olulisel määral raskendatud, ei ole see

ringkonnakohtu poolt menetletav. 21.08.2014 kohtule saabunud venekeelne

apellatsioonkaebus paikneb koos selle täiendusega 63-l kahepoolsel käsikirjalisel lehel, olles

kokku kirjutatud 126le leheküljele. Võttes arvesse, et ringkonnakohtu praktikast tulenevalt on

apellatsioonkaebuse keskmine maht 68 lehekülge, on kaebaja apellatsioonkaebuse näol

tegemist ilmselgelt ebatavaliselt suure mahuga dokumendiga. Nii suures mahus

menetlusdokumendi esitamine ei saa ringkonnakohtu hinnangul olla mingil viisil põhjendatud

ka tulenevalt käesoleva haldusasja sisust. Antud asjas on kaebaja esitanud kaebuse, milles

palub hüvitada talle Justiitsministeeriumi ja Prokuratuuri poolt põhjustatud kahju, mis tekitati

talle sellega, et pärast kaebaja vahistamist jäi tema vara järelevalveta ning seda ei antud

hoiule. Kaebaja on haldusasja kestel esitanud kohtule juba kokku ligi 50-l leheküljel

paiknevaid avaldusi nendes sisalduvate asjaolude kirjelduse, nõuete ning taotlustega. Seega

on 126-le leheküljele kirjutatud apellatsioonkaebuse maht ilmselgelt ebaproportsionaalne,

takistades seeläbi oluliselt kohtuasja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega

läbivaatamist.

8. Ringkonnakohtu vanemtõlk on kohtu poolt esitatud päringule vastamisel selgitanud, et

apellatsioonkaebuse käsikirjaline tekst on halvasti loetav, kohati kirjavahemärkideta ja

ebaselge. Kuigi ringkonnakohtu tõlgid ei ole tulenevalt HKMS § 87 lg-s 2 sätestatud erandist

asunud tegema kõnealusest apellatsioonkaebusest kirjalikku tõlget, on vanemtõlk

apellatsioonkaebuse sisuga tutvunud ning tõlkinud kohtule selle sisu loogilisuse ja selguse

hindamiseks järgmised lõigud.

-

Lk 51−52: „ … Vaid alguses oli Romanenkov aus ja siiras, niipalju kui elutõe loomus saab

siiras olla. Kuid inimesest sai võitu valelik politseinik - tänu oma loomuse

psühhopaatilistele iseärasustele (mis ei tunne ei kahetsust ega haletsust). Selles lihtsas

skeemis väljenduski elutõde täis esmane teadlikkus, endasse mitte uskumine, kuna ei

näinud selgelt inimest, täis selliseid psühholoogilisi joonekesi ja peensusi, mida ei suuda

välja mõelda isegi Fjodor Dostojevski! ...“

-

„4.9. Sest, kõik minu õigused on omavahel seotud asjaga 1-10-1282, jagamatud asjast

312175 konstitutsiooni § 17, 18, 25, 32 kaitses universaalsed, ja võrdõiguslikud inimese

suhtes. 5.0. Kohtud peavad olema küllalt erapooletud, ja, mitte ainult mitte keelduma

kaasabist süüdistatava kaitsmisel, isegi seda täiendama, sest nägi, st kohtualune ise

kogenematuse tõttu jättis vahele väga tähtsad faktid, mis rääkisid tema kasuks. Sellepärast

läks prokurör minu puhul oma võimu piiridest välja, ja süüdistusakt, on koostatud nagu

kohtuotsus juba rikkus võrdsust, mis peab eksisteerima kaitse (mida minul ei olnud) ja

süüdistuse vahel, kuna süüdistuse poolt ei väljendanud ennast mitte ainult prokurör, vaid

ka kohus. Juba on põhjus võtta kassatsioon läbivaatamiseks- oluline. Aga Riigikohus on

kohustatud uurimist läbi viima asja täielikult tundes ja läbi vaatama arutelu käigus

tekkivaid fakte ja eeskujuliku toimekusega kriminaalmenetluse koodeksi ja

Eurokonventsiooni § 5, 6 alusel. Seadus on kohaldatud õigesti, aga tõlgendatud valesti

menetlusnormide ja kommete ja vormide mittejärgimisel- sellise oluliste, mis täielikult

võtavad otsuselt 1-10-1282 tõeliselt õiglase iseloomu, ja mis on kohtuvõimu ületamine

KarS § 291 karistus on vanglasse kuni 1 aastaks.“

-

Lk 11: „ … Ja nüüd hakkab halduskohus fantaseerima, valetama, ja valetama häbematult ja

alatult ajades oma süü ja maakohtu kolleegi H. Sillaotsa süü minu - hageja peale ja poja

peale, ja naabri peale, ja Jumala peale, ainult mitte enda peale, ja et asjad on justkui majas,

ja hoovis, ja III korrusel, ja I korrusel, kuid seejuures ei esitanud ühtegi tõendit, nende

asjade vaatlust, vaatluse protokolli, kes neid nägi, millal ja kuskohas? Mudel, mark ja

asjade nimetus- järelikult; kohus valetab! Eesti kohtute jaos on valetamine NORM.

Jämedalt rikkudes Konstitutsiooni § 146- õigusemõistmist teostab ainult kohus. Kohus on

sõltumatu oma tegevuses ja teostab õigusemõistmist vastavuses konstitutsiooni ja

seadustega. Konstitutsiooni § 152, 15- asja lahendamisel kohus ei kohalda mingeid seadusi

ega teisi õigusakte, mis on Konstitutsiooniga vastuolus. Kohtute tegevusetus, mitte midagi

tegemine on vastuolus Konstitutsiooni §-dega 15, 14, 13 ja kohtud teavad seda hagejast

paremini!“

-

Lk 43: „Ja advokaat näeb faktide kuritahtlikku moonutamist ja vaikib, kui kõik ja prokurör

ja politsei petavad ja vaenulike kavatsustega eesmärgiga mustata N. Lilitškinit ja mitte

vabastada mittesüüdlast vahi alt, sest vabaduses on mul ruumi manööverdamiseks ja ma

oleksin tõendanud oma alibit ja süütust.“ „Ja võimud said sellest aru, sellepärast isoleerisid

ja igati takistasid minul müüa ja realiseerida oma omandit sest asju müües tuleb ilmsiks

nende vale, pettus ja laim kokkuleppel advokaadi –sõltumatu poolt.“

-

„5.4. Kuriteod, mis rikuvad Euroopa inimõiguste konventsiooni § 5, 6 , seda täiendava

protokolli § 1 Omandikaitse ja teisi norme rahvusvahelise õiguse bill Eestis, pannakse

toime kuritahtlikult, aga mitte abstraktsete olendite poolt, ja ainult isikute karistamise teel

Eduard Sui menetlust juhtiv isik, Aro Siinmaa ringkonnaprokuratuuri prokurör, Heli

Sillaots Tartu maakohtu kohtunik, kes selle kuriteo toime panid, saab täita Inimese kaitse

rahvusvahelise õiguse sätet. Sealhulgas advokaat Valli Murde. Nende käitumisel on

seejuures kuritegeliku teo iseloom ja kvalifitseeritakse kurjategijatena, keda tuleb karistada

nendena.“

Eeltoodust nähtub, et kaebaja apellatsioonkaebus sisaldab endas suurel määral kohtu ja

prokuratuuri vastu suunatud solvanguid ja süüdistusi. Samuti ei ole kaebaja esitanud oma

seisukohti selgelt ja lühidalt, vaid ebaselgelt, laialivalguvalt ning koos paljude

asjassepuutumatute väidetega. HKMS § 165 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kohtul otsuse põhjendavas

osas märkida põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega. Arvestades

kõnealuse apellatsioonkaebuse mahtu ning seda, et selles sisaldub rohkelt arusaamatuid ja

ebaselgeid väiteid, oleks kohtul sellisel kujul apellatsioonkaebuse menetlemisel

HKMS § 165 lg 1 p-s 4 sätestatud nõude täitmine oluliselt raskendatud, kui mitte võimatu.

Seega leiab ringkonnakohus, et kaebaja apellatsioonkaebust ei ole võimalik menetleda, kuna

esinevad kaebaja enda poolt põhjustatud ning kõrvaldamata takistused. Kohus on palunud

kaebajal esitada oma seisukohad kohtule selgemalt ja kokkuvõtlikumalt, kuid kaebaja ei ole

seda teinud, viidates üksnes apellatsioonkaebuse vastavatele lehekülgedele, kus tema

hinnangul on kõik vajalikud selgitused nõuetekohaselt kohtule juba esitatud. Samuti on kohus

kaebajale selgitanud, et puuduste kõrvaldamata jätmisel apellatsioonkaebus tagastatakse.

Seega oli kaebajal võimalus muuta oma apellatsioonkaebus kohtus menetletavaks ning ta pidi

olema teadlik puuduste kõrvaldamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest.

9. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et antud juhul esineb HKMS § 187 lg 4 ls-s 2

sätestatud alus kaebaja esitatud apellatsioonkaebuse tagastamiseks, kuna kaebaja ei ole

kõrvaldanud kohtu poolt 30.09.2014. a määruses esile toodud apellatsioonkaebuses esinevaid

puudusi ning need puudused takistavad apellatsioonkaebuse menetlemist. HKMS § 187 lg

2 ls 2 järgi loetakse apellatsioonkaebuse tagastamisel, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Tiina Pappel

Agu Timmi

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/