1-10-10863/145 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. november 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-10863

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 30.

oktoobri 2014 määrus Aleksei Studenikini

tingimisi

enne

tähtaega

vangistusest

vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

prokurör Enn Pustak, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 30. oktoobri 2014 määrus jätta muutmata ja prokurör Enn Pustaku

määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 05.10.2011 otsusega mõisteti Aleksei Studenikin süüdi KarS § 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust.

Karistusaja algus 28.05.2012 ja lõpp 28.11.2016.

2. Viru Maakohtu 30.10.2014 määrusega vabastati A. Studenikin vangistusest

tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohtu põhjendused olid

järgnevad.

2.1. Maakohus märkis, et kinnipeetaval on vabaduses tema abi vajavad lähedased,

isikul on kindel töökoht ning elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks.

2.2. Maakohtu hinnangul tuleb arvestada, et isiku käitumine vangistuses on olnud

õiguskuulekas ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti võttis maakohus

arvesse, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on madal (18%) ning isiku

vabastamist toetab ka vangla. Maakohus leidis, et distsiplinaarkaristuste puudumine

näitab, et isik on asunud end parandama ning seega saab talle anda võimaluse

näidata, et ta suudab ka vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud

kohustusi järgida.

2.3. Maakohus märkis, et vabastades A. Studenikini tingimisi ennetähtaegselt

allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see

teda uuesti ühiskonda sotsialiseeruda ning motiveerib teda uute seaduserikkumiste

toimepanekust hoiduma. Samas järgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud

kohustuste täitmist. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks A. Studenikinile

maakohtu hinnangul võimaluse tõestada, et ta on asunud ennast parandama ja on

võimeline edaspidi seaduskuulekat eluviisi järgima. Maakohus jõudis seisukohale, et

tõhusaim viis korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja

ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös.

2.4. Maakohus, arvestades isiku varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise

ajal ning motiveeritust loobuda kuritegelikust käitumisest, samuti korduva kuriteo

toimepanemise väikest tõenäosust, tuleb A. Studenikin tingimisi enne tähtaega

vangistusest elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastada.

3. Viru Maakohtu 30.10.2014 määruse peale esitas määruskaebuse prokurör E.

Pustak, kes palub tühistada Viru Maakohtu 30.10.2014 määruse ja jätta kinnipeetav

A. Studenikin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruskaebuse

seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.

3.1. Prokurör leiab, et isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel tuleb

arvestada eelkõige toimepandud kuriteo asjaolusid ja selle raskust, kuna need on

seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Maakohus on aga kohtumääruse

tegemisel lähtunud pigem isiku käitumisest karistuse kandmise ajal ja tema

elutingimustest ennetähtaegsel vabanemisel.

A. Studenikin on süüdi mõistetud I astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise

eest. Narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine suures koguses on üliraske

rahvatervisevastane kuritegu ja sellise kuriteo puhul ei ole üldjuhul põhjendatud

kinnipeetavat formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 2 p 1 mõttes) esimesel esinemisel

vabastada.

3.2.

Prokurör märkis, et Eesti Vabariik on ühinenud rahvusvaheliste

konventsioonidega, mis reguleerivad võitlust narkootikumidega seotud kuritegevuse

vastu. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud

riikide prioriteediks number üks, ei täida narkokuritegude toimepanemise eest

karistatud süüdimõistetute ennetähtaegne vangistusest vabastamine üldjuhul

karistuse eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Samuti leiab

kaebuse esitaja, et A. Studenikini ennetähtaegse vabastamise korral saaks

ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks

on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole

tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib

väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära

kandmises.

3.3. Samuti leiab määruskaebuse esitaja, et ära kantud karistusaeg on

ebaproportsionaalselt lühike võrreldes süüdimõistetule Viru Maakohtu 05.10.2011

otsusega mõistetud liitkaristusega 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Kaebuse esitaja

väite kohaselt distsiplinaarkaristuste puudumine ning süüdimõistetu edaspidised

võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust

ega anna käesoleval ajal alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest

vabastamiseks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb

kanda kogu temale mõistetud karistus.

3.4. Samuti on prokuröri kohaselt oluline silmas pidada, et rahvatervisevastased

kuriteod oli toime pandud tahtlikult, grupis, ettekavatsetult ning varalise kasu saamise

ajendil. A. Studenikinit on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglakaristust

kannab ta esimest korda. A. Studenikin asus karistust kandma 28.05.2012 ja tema

karistuse kandmise lõpp on 28.11.2016, seega on käesolevaks ajaks karistusest

kantud ainult veidi üle 2 aasta ja 5 kuu. Prokuröri hinnangul ei saa seda pidada

võrdeliseks toimepandud kuriteo raskusega. A. Studenikinile mõistetud karistuse

lühendamine, vähemalt sellises mahus, ei ole põhjendatud. Samuti märgib prokurör,

et asja materjalide kohaselt olid kinnipeetaval kindel elukoht ning toetavad lähedased

olemas ka kuritegude toimepanemise ajal, seega ei välista nende olemasolu praegu

koos elektroonilise valve ja lisakohustuste kohaldamisega uute kuritegude

toimepanemist. Eeltoodule tuginedes leiab prokuratuur, et A. Studenikini

ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest on ennatlik ja õigustamata.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et

A. Studenikini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise

järelevalve alla, on käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks

määruskaebusele järgnevat.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et prokuröri määruskaebuses esitatud asjaolud ei

anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Studenikini enne tähtaega

vangistusest vabastamata jätmiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus

vabastada A. Studenikin enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla,

tuginedes tema varasemale elukäigule, käitumisele karistuse kandmise ajal ning

motiveeritusele loobuda kuritegelikust käitumisest, samuti korduva kuriteo

toimepanemise vähesele tõenäosusele, on põhjendatud.

6. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et A. Studenikin on omandanud

puidupingitöölise eriala, töötanud väljaspool vanglat, omandanud riigikeele B2

taseme, läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“, et tal on

vabaduses olemas elukoht ja kindel töökoht ja tal puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused. Samuti on kinnipeetava vabastamise juures oluliseks

asjaolu, et uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on

18% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus puudub.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses tooduga, et KarS § 76 lg 3 sätestatud

asjaolud ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb

arvuliselt rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on siiski kohtu kaalutlusotsusega ning iga

tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja

iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad

erinevat kaalu.

Ringkonnakohus möönab, et A. Studenikini poolt toime pandud kuritegu on raske,

kuid arvestades KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mis ülejäänud osas

iseloomustavad A. Studenikinit positiivselt, tekib antud juhul tema tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamisel elektroonilise valve kohaldamisega võimalus

hoida isiku õiguskuulekat suhtumist ning anda talle võimalus asuda vabaduses

seaduskuulekalt elama.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on A. Studenikini

vabastamise aluseks eelkõige tema õiguspärane käitumine vangistuses (puuduvad

distsiplinaarkaristused, isik on paigutatud avavangla osakonda ning töötab väljaspool

vanglat), varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglakaristust

kannab esimest korda), motiveeritus loobuda kuritegelikust käitumisest ning korduva

kuriteo toimepanemise vähene tõenäosus (18%). Ringkonnakohus leiab, et

eeltoodud asjaolud ning ära kantud karistusaeg kaaluvad mõneti üles A. Studenikini

poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Ka narkokuriteo toimepanijate osas, vaatamata

kuriteo raskusastmele tuleb siiski kaaluda erandlikult vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamist. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et isikule kohaldatakse

elektroonilist valvet kuue kuu jooksul ning seejärel tuleb tal edasi järgida

kriminaalhoolduse nõudeid ning talle pandud lisakohustusi, mistõttu püsib kontroll

isiku käitumise üle ka väljaspool vanglat. Ringkonnakohtu hinnangul on oluline

arvestada, et isik paigutati alates 16.06.2014 Viru Vangla avavanglaosakonda, kus ta

töötas ilma probleemideta ka väljaspool vanglat. Eeltoodu näitab ringkonnakohtu

hinnangul, et A. Studenikin on oma käitumist parandanud, karistus on oma eesmärgi

saavutanud ning A. Studenikini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine

elektroonilise valve alla on igati põhjendatud.

8. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja prokuröri määruskaebuse

rahuldamata.

Tiit Lõhmus Aarne Sarjas

Mati Kartau