3-14-50828/65 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(9)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50828 Haldusasi DSV Transport AS kaebus Maksuja Tolliameti 15.04.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/16790-8 tühistamiseks 4U Logistics OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 15.04.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/16790-9 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja I – DSV Transport AS, esindaja vandeadvokaat Madis Päts; Kaebaja II – 4U Logistics OÜ, esindaja advokaat Meelis Krautmann Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas Kolmas isik – Pipelife Eesti AS Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta DSV Transport AS kaebus rahuldamata. 2. Jätta 4U Logistics OÜ kaebus rahuldamata. 3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17. detsembril 2014. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet kohustas 15.04.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/16790-8 DSV Transport AS-i ja Pipelife Eesti AS-i tasuma tollimaksu 9111,18 eurot ja käibemaksu 1822,26 eurot. Maksuotsuse kohaselt kontrolliti Hiinast saabunud kaupade „mittetempermalmist vaatlusja ventiilkaevude kaaned“ deklareerimise ja maksude tasumise õigsust. Maksuhaldur leidis, et kaubad on deklareeritud vale kaubakoodi (7325 10 50 00) all ning õige kaubakood on 7325 99 10 90 ehk muud tempermalmist tooted. Seetõttu ei ole õige tollimaksumäär 1,7%, vaid 2,7%. Deklareeritav kaup on valmistatud keragrafiitmalmist, mis on sarnaselt tempermalmile sepistatav. Euroopa ühenduse tollitariifistiku I lisa, kombineeritud nomenklatuuri selgitavate märkuste kohaselt alamrubriikides 7307 tempermalmi kohta hõlmab väljend „sepistatav“ ka keragrafiitmalmi. Imporditud tooted ei ole valmistatud mittetempermalmist e liblegrafiitmalmist e hallmalmist. Keragrafiitmalmist tooteid on klassifitseeritud tempermalmist toodetena ka Euroopa Nõukogu määruses 500/2009 Hiina Rahvavabariigist pärit va-

2(9) landite impordile dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta. Samuti keragrafiitmalmi standardile vastavad tooted on siduva tariifinformatsiooni kohaselt klassifitseeritud alamrubriiki 7325 99 10.

DSV Transport AS esitas 16.05.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 15. aprilli 2014. a maksuotsuse nr 12.2-3/16790-8 tühistamiseks (haldusasi nr 3-14-50828)

2. Maksuja Tolliamet kohustas 15.04.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/16790-9 4U Logistics OÜ-d ja Pipelife Eesti AS-i tasuma tollimaksu 551,42 eurot ja käibemaksu 110,28 eurot. Maksuotsuse kohaselt kontrolliti Hiinast saabunud kaupade „mittetempermalmist kanalisatsiooniluugid“ deklareerimise ja maksude tasumise õigsust. Maksuhaldur leidis, et kaubad on deklareeritud vale kaubakoodi (7325 10 92 00) all ning õige kaubakood on 7325 99 10 90 ehk muud tempermalmist tooted. Deklareeritav kaup on valmistatud keragrafiitmalmist, mis on sarnaselt tempermalmile sepistatav. Euroopa ühenduse tollitariifistiku I lisa, kombineeritud nomenklatuuri selgitavate märkuste kohaselt alamrubriikides 7307 tempermalmi kohta hõlmab väljend „sepistatav“ ka keragrafiitmalmi. Imporditud tooted ei ole valmistatud mittetempermalmist e liblegrafiitmalmist e hallmalmist. Keragrafiitmalmist tooteid on klassifitseeritud tempermalmist toodetena ka Euroopa Nõukogu määruses 500/2009 Hiina Rahvavabariigist pärit valandite impordile dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta. Samuti keragrafiitmalmi standardile vastavad tooted on siduva tariifinformatsiooni kohaselt klassifitseeritud alamrubriiki 7325 99 10.

4U Logistics OÜ esitas 11.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 15.04.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/16790-9 tühistamiseks (haldusasi nr 3-14-51457). Tallinna Halduskohus liitis kaebused ühte menetlusse nii, et liidetud haldusasja numbriks jäi 3-14-50828.

3. DSV Transport AS leiab, et maksuotsus on õigusvastane järgmistel põhjustel: 1. Maksuotsus on motiveerimata. Maksuotsusest ei selgu, millest tulenevalt leiab maksuhaldur, et kaubad ei ole KN rubriikides kaubana kirjeldatud, toodete klassifitseerimisel tuleb lähtuda üksnes nende materjalist ja keragrafiitmalmi tuleb käsitleda tempermalmina. 2. Kaubad on ebaõigesti klassifitseeritud. Kaebaja arvestas deklaratsioonide esitamisel KN selgitavate märkustega. Vaidluses ei oma tähtsust nõukogu määrus nr 500/2009, kuna see on kehtestatud teisel, dumpingu vastu võitlemise eesmärgil ja see on deklaratsioonide esitamise ajaks kehtivuse kaotanud. Ka ei mõjuta toodete klassifitseerimist mingil määral teiste riikide tehtud siduva tariifiinformatsiooniotsused, kuna need ei saanud mõjutada kaebaja poolt toodete deklareerimist. Euroopa Kohus on leidnud, et kaupu tuleb klassifitseerimisel rühmitada kaupade objektiivsete tunnuste ja omaduste alusel. Ainsa kriteeriumina üksnes kauba materjalile tuginemine on ebaõige, sest vastustaja ei arvesta, et rubriigis 3725 on eraldiseisva kaubana ära toodud ka mittetempermalmist vaatlusja ventiilikaevude kaaned. Rubriigi 7325 sõnastus ega selgitused ei anna alust käsitleda toodete materjali keragrafiitmalmi erinevalt üldteada malmide liigitusest tempermalmina. Maksuotsusest ei selgu, millisel alusel peab vastustaja võimalikuks tugineda nimelt rubriigi 7307 märkustele. Soomes on vastavad kaubad deklareeritud koodiga 7325 10 50. 3. Kuna tegemist on mitme aasta vältel toimunud mahuka impordiga, mille raames on vastustaja deklaratsioone aktsepteerinud, ei saanud kaebaja ette näha vastustaja seisukoha muutumist. Maksuotsuses viidatud õigusaktid ja siduvad tariifiinformatsiooni otsused pidid vastustajale varem teada olema. Seetõttu on tegemist tolliveaga, mistõttu puudus maksuhalduril alus järelarvestuskande tegemiseks.

4U Logistics OÜ leiab, et maksuotsus on õigusvastane järgmistel põhjustel: Maksuja Tolliamet on kauba valesti klassifitseerinud. Maksuamet ei ole välistanud kauba kuulumist kanalisatsioonisüsteemi toodete alla. Keragrafiitmalm ei ole käsitletav tempermalmina. Alamrubriigi 7307 selgitavad märkused ei ole antud juhul asjakohased ja neile ei saa klassifitseerimisel tugined, kuna klassifitseerimine toimub alamrubriikide kohta esitatud märkuste alusel. Seega ei saa ühes rubriigis antud selgitusi teisele rubriigile kohaldada. Juhul, kui selgitavad märkused on vastuolus rubrii-

3(9) kide sõnastuse või jaotiste ja gruppide kohta toodud märkustega, tuleb selgitavad märkused jätta tähelepanuta. Sepistatavus ei ole alamrubriigi 7325 10 92 puhul toote objektiivne omadus. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks ta ei ole lähtunud kauba otstarbest ja objektiivsetest omadustest. Kanalisatsiooniluukide otstarve on selgelt määratletud.

4. Vastustaja vaidleb kaebustele vastu ja palub jätta need rahuldamata. 1. Maksuotsusega ei ole rikutud põhjendamiskohustust. Kaebajad on kinnitanud, et tooted on valmistatud keragrafiitmalmist. Keragrafiitmalm ja tempermalm on omadustelt sarnased. Kuna kaevuluugid ei ole kombineeritud nomenklatuuris kaubana kirjeldatud, tuleb lähtuda materjalist. Alamrubriigi 7307 selgitavate märkuste kohaselt hõlmab väljend „sepistatav“ ka keragrafiitmalmi. Ka on maksuotsuses viidatud määrusele nr 500/2009 ja siduvale tariifiinformatsioonile. 2. Määrus nr 500/2009 on küll kehtivuse kaotanud, kuid sellele viitamine ei ole asjakohatu, sest määruses kajastatud kaubakood kehtis ka kaebaja poolt tollideklaratsiooni esitamisel. Ka siduva tariifiinformatsiooni otsused ei ole asjakohatud, sest neis käsitletakse sama kaupa ja samast materjalist tooteid. 3. Klassifitseerimisel tuleb lähtuda rubriikide sõnastusest ja nende kohta esitatud selgitustest ja märkustest. Kaebuse lisad ei kinnita, et keragrafiit malm oleks mittetempermalm. Kuigi metallurgias jagunevad malmi liigid kolmeks, ei välista see teistsugust jaotamist klassifitseerimise mõttes. Kergrafiitmalm on omadustelt sarnane tempermalmiga. 4. Viited rubriigi 7307 märkustele on toetava iseloomuga ja märkused on asjakohased sõltumata rubriigist, sest on loogiline, et seadusandja on soovinud kasutada nomenklatuuri mõisteid samatähenduslikult. 5. Tolliveaga seonduvalt on tegemist olnud mitme aasta jooksul toimunud mahuka impordiga. Samas toimub deklareerimine elektrooniliselt ehk kui kauba kood ja nimetus ühtivad, ei saanudki maksuhaldur enne põhjalikumat kontrolli jõuda järelduseni, et kaebaja ei ole õigesti deklareerinud. Pikaajaline ja mahukas import nõuavad kaebajalt endalt, et ta valmistaks impordi põhjalikult ette. Kaebaja professionaalse tolliagentuurina ei ole endale selgeks teinud kaupade klassifitseerimise seisukohalt olulist informatsiooni, mida oleks hoolsal käitumisel olnud võimalik avastada.

5. Kolmas isik ei esitanud menetluses oma seisukohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kummagi kaebaja Eestisse Hiinast imporditud kaup – kaevukaaned või kanalisatsiooniluugid – on valmistatud keragrafiitmalmist, mis vastab Euroopa kehtivale standardile EN-GJS-500-7, mis vastab standardile EN 15631 – Metallivalu, keraja grafiidiga malmid.

Samuti ei vaidle pooled selle üle, et füüsikaliselt jaotatakse malme kolmeks: - Hallmalm ehk liblegrafiit; - Valgemalmist lõõmutamise teel saadud pesagrafiit ehk tempermalm; - Kõrgtugev malm ehk keragrafiit.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas imporditud kaubad, mis on valmistatud keragrafiitmalmist, tuleks klassifitseerida kui tempermalmist tooted või mittetempermalmist tooted. Lähtudes grammatilisest tõlgendusest – kuna keragrafiitmalm ei ole füüsikalise jaotuse kohaselt tempermalm ega selle alaliik, ei ole tegemist tempermalmiga ehk selline toode on „mittetempermalmist.“ Eeltoodu ei tähenda, et kogumis muude tõlgendusargumentidega ei võiks maksuhaldur jõuda järelduseni, et ka keragrafiitmalmist tooteid tuleb klassifitseerida kui tempermalmist tooted.

1 http://www.en-standard.eu/din-en-1563-founding-spheroidal-graphite-cast-irons/

4(9)

7. Euroopa Nõukogu 12.10.1992 määrusega nr 2913/92 on kehtestatud ühenduse tolliseadustik (ÜTS). ÜTS art 20 lg 3 kohaselt on Euroopa Ühenduse tollitariifistiku osaks kaupade kombineeritud nomenklatuur. Sama artikli lg 6 kohaselt klassifitseeritakse kaubad kombineeritud nomenklatuuri või muu nomenklatuuri alusel.

Kaebajad on kaupu importinud 2012. ja 2013. aastal. 2012. aasta kombineeritud nomenklatuur (edaspidi KN) on kehtestatud Euroopa Komisjoni 27.09.2011 määrusega nr 1006/2011 ja 2013. aasta kombineeritud nomenklatuur on kehtestatud 09.10.2012 määrusega nr 927/2012. Vaidlusalused rubriigid on mõlemas määruses identsed. Jättes välja alamrubriigid, mille üle vaidlust ei ole, on käesolevas vaidluses asjakohased järgmised alamrubriikide jaotused koos tollimaksumääraga.

7325 Muud rauast või terasest valatud tooted

7325 10 – mittetempermalmist

7325 10 50 – – vaatlusja ventiilikaevude kaaned 1,7

– – muud

7325 10 92 – – – kanalisatsiooni-, veevarustusjms süsteemidele 1,7

– muud

7325 99 – – muud

7325 99 10 – – – tempermalmist 2,7 7325 99 90 – – – muud 2,7

DSV Transport AS on klassifitseerinud imporditud kaubad kui mittetempermalmist vaatlusja ventiilikaevude kaaned kaubakoodiga 7325 10 50 00 tollimaksu määraga 1,7%. 4U Logistics OÜ on klassifitseerinud imporditud kaubad kui mittetempermalmist kanalisatsiooniluugid kaubakoodiga 7325 10 92 00 tollimaksu määraga 1,7%. Maksuhaldur on seisukohal, et kuna keragrafiitmalmist tooteid tuleb klassifitseerida kui tempermalmist tooteid, on õigeks kaubakoodiks 7325 99 10 00 tollimaksumääraga 2,7%.

8. Samuti on identsena mõlema määrusega kehtestatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid: Kaupade klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt: 1. Jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud. /…/ 2. B) Iga viidet rubriigis mingile materjalile või ainele tuleb vaadelda kehtivana ka selle materjali või aine segu või ühendi kohta teiste materjalide või ainetega. Mis tahes viidet mingist materjalist või ainest kaubale tuleb vaadelda viitena kaupadele, mis täielikult või osaliselt koosnevad sellest materjalist või ainest. Rohkem kui ühest materjalist või ainest koosnevaid kaupu klassifitseeritakse reegli 3 kohaselt. /…/ 6. Kaupade ametlik klassifitseerimine iga rubriigi alamrubriikidesse toimub nende alamrubriikide kirjelduste ja alamrubriikide kohta käivate märkuste põhjal, kasutades eespool toodud reegleid vajalike muudatustega ning arvestades, et omavahel on võrreldavad vaid sama taseme alamrubriigid. Selle reegli kohaldamisel kasutatakse ka vastavaid märkusi jaotiste ja gruppide kohta, kui kontekst ei nõua teisiti.

Eeltoodust tuleneb, et KN jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetustel ei ole õigustloovat tähendust, vaid lähtuda tuleb rubriikide kirjeldustest ja märkustest. Samuti tuleneb reeglist 6, et omavahel võrreldakse sama taseme rubriike, alamrubriike, jaotisi ja gruppe. Sellest tuleneb, et esmalt tehakse valik üldistava, kõrgema taseme jaotise kirjelduse alusel ja alles seejärel otsustatakse, millisesse alamjaotisest tuleks kauba edasisel liigitamisel lähtuda. Eeltoodust tuleneb ka, et rubriigi 7325

5(9) kauba klassifitseerimisel tuleb esmalt otsustada, kas tegemist on mittetempermalmist või muude toodetega (1. taseme alamrubriik) ning alles seejärel on võimalik kontrollida 2. ja 3. taseme alamrubriikide kirjeldusi. Seetõttu ei ole õige kaebaja väide, et esmalt tuleks kontrollida kauba nimetust, mis sisaldub madalama taseme alamrubriigis, kui kauba materjal. Klassifitseerimise reegli 2. B) sisuks ei ole mitte reeglist nr 6 erandi tegemine, vaid sätestamine, et viide kauba materjalile või ainele tähendab viidet kaubale, mis koosneb täielikult või osaliselt sellisest materjalist või ainest.

9. KN grupi 73 raudja terastoodete märkustes ei ole malmide liigitustele tuginetud. Märkus 1 kohaselt tähistatakse selles grupis terminiga „malm” tooteid, mis on saadud valu teel, kus raud ületab sulamis massilt kõiki teisi elemente ja mis ei vasta keemiliselt koostiselt terasele grupi 72 märkuse 1 punkti d tähenduses. Pooled ei vaidle selle üle, et tooted on valmistatud malmist ja kuuluvad klassifitseerimiselt gruppi 73.

10. Euroopa Komisjon on teatisena avaldanud Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused (2011/C 137/01)2. Märkustes ei ole grupi 7325 täiendavalt malmide liigitust selgitatud.

Küll aga on malmide liigitust selgitatud grupi 7307 juures, kus on rauast või terasest kaubad (toruliitmikud) jaotatud materjali järgi mittetempermalmist (7307 11) ja tempermalmist (7307 19 10) koosnevaks. KN selgitavad märkuste kohaselt hõlmab kaubagruppides 7307 11 10 ja 7307 11 90 väljend „mittetempermalm” ka lamellaargrafiitmalmi. Samas on kaubagrupi nr 7307 19 10 juures selgitatud, et väljend „sepistatav” hõlmab ka keragrafiitmalmi.

Pooled ei ole iseenesest vaidlustanud, et kaubagrupi nr 7307 19 10 selgitus väljendi „sepistatav“ tähenduse kohta viitab sama kaubagrupi nimetusele „tempermalm“ ehk selles grupis tuleb tempermalmist toodeteks lugeda sepistatava materjalina ka keragrafiitmalmist tooted.

Kohus märgib, et KN grupi 7307 eestikeelses versioonis puudub väljend „sepistatav“ ning seega puudub otsene seos sama grupi pealkirja „tempermalm“ ja selgituses kasutatud mõiste „sepistatav“ vahel. Vastustaja on maksuotsuses küll analüüsinud, et ka keragrafiitmalm on sarnaselt tempermalmile sepistatav ja plastne, kuid see otseselt ei anna alust keragrafiitmalmist toodete ümberklassifitseerimiseks tempermalmiks.

Kohtul on eeltoodust tulenevalt kahtlus, et KN või selgituste tõlkimisel eesti keelde on eksitud ja seetõttu ei ole KN-s kasutatud samu termineid, millele viitavad KN selgitavad märkused. Kuigi ka eesti keel on Euroopa Liidu ametlikuks keeleks, tuleb silmas pidada tõsiasja, et faktiliselt toimub töö Euroopa Komisjonis paaris töökeeles, mis on teistesse keeltesse tõlkimise aluseks. Seetõttu peab kohus vajalikuks kontrollida ka teistes keeltes nii KN sõnastust kui ka KN selgitavate märkuste sõnastust. Kohus märgib, et õigusakti andja tahte kontrollimiseks teistest keeltest lähtumist on pidanud võimalikuks ka Riigikohus 02.10.2013 otsuse nr 3-4-1-44-13 punktis 16. Tõlgete võrdlemisel on võimalik ka kaaluda, kas KN rubriikide sõnastus on vastuolus KN selgitavate märkustega.

11. Inglise keeles on gruppide 7307 ja 7325 kaubad jaotatud materjali järgi „non-malleable cast iron“ ja „malleable cast iron“.3 KN selgitavates märkustes on öeldud, et „The expression ‘non-malleable’ includes lamellar graphite cast iron.“ ja „The expression malleable includes spheroidal graphite cast iron.“4 Ingliskeelse ja eestikeelse tõlke võrdlusest selgub, et sõna malleable võib tähendada iseseisvalt nii sepistatavat kui koos sõnadega cast iron tempermalmi. Kohtul on eeltoodust tulenevalt kahtlus, et KN eestikeelses versioonis on ekslikult tõlgitud „sepistatav malm“ tempermalmiks.

2 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2011:137:0001:0397:et:PDF 3 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:32012R0927&from=ET 4 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=OJ:C:2011:137:FULL&from=EN

6(9) Prantsuse keeles on gruppide 7307 ja 7325 kaubad jaotatud materjali järgi „en fonte non malléable“ ja „en fonte malléable“.5 KN selgitavates märkustes on öeldud, et „Les termes «fonte non malléable» couvrent également la fonte à graphite lamellaire.“ ja „Les termes «fonte malléable» couvrent également la fonte à graphite sphéroïdal.“6 Seega nähtub ka antud võrdlusest, et sõna malléable on kasutatud eesti keelde tõlkides omadusi kirjeldades nii sepistatava malmi kui ka tempermalmi tähenduses.

Saksa keeles on gruppide 7307 ja 7325 kaubad jaotatud materjali järgi „aus nicht verformbarem Gusseisen“ ja „aus verformbarem Gusseisen“. 7 Nimetatud terminid tähendavad otsetõlkes „mittevormitavast malmist“ ja „vormitavast malmist“. Kohtule teadaolevalt on sõna tempermalm saksa keeles Temperguss. KN selgitavates märkustes on öeldud, et „Der Begriff „nicht verformbares Gusseisen“ umfasst auch Gusseisen mit Lamellengrafit.“ ja „Der Begriff „verformbares Gusseisen“ umfasst auch Gusseisen mit Kugelgrafit.8“ Seega nähtub eeltoodust, et saksakeelses KN versioonis on selgelt peetud vajalikuks malme jaotada nende vormitavuse alusel ning n.ö vormitavaks või eestikeelses versioonis sepistatavaks malmiks tuleb lugeda ka keragrafiitmalm.

Soome keeles on gruppide 7307 ja 7325 kaubad jaotatud materjali järgi „muokattavaksi soveltumatonta valurautaa“ ja „muokattavaksi soveltuvaa valurautaa“.9 KN selgitavates märkustes on öeldud, et „Ilmaisulla ”muokattavaksi soveltumatonta” tarkoitetaan mm. suomugrafiittivalurautaa.“ ja Ilmaisulla ”muokattavaksi soveltuvaa” tarkoitetaan myös pallografiittivalurautaa.“10 Kohtule teadaolevalt on sõna tempermalm soome keeles tempervalurauda. Seega nähtub ka soome keelsest versioonist, et malmi on peetud vajalikuks jaotada töödeldavaks ja mittetöödeldavaks ning töödeldava malmi hulka kuulub ka keragrafiitmalm.

Eeltoodust tulenevalt nähtub, et KN eestikeelses versioonis on ekslikult tõlgitud algkeelses kasutatud väljend „sepistatav malm“ „tempermalmiks“. Seda, et tegelikult on silmas peetud sepistatava või vormitava malmi eristamist mittevormitavast või -sepistatavast malmist, nähtub ilmselgelt nii KN selgitavate märkuste eestikeelsest tõlkest kui ka samade õigusaktide tõlgetest teistesse keeltesse. Kuigi maksuhaldur ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et KN sõnastust „tempermalmi“ ja KN selgitavate märkuste sõnastus „sepistatavuse“ osas ei kattu üks-ühele, on maksuhaldur jõudnud viite kaudu tempermalmi rubriigi numbrile järeldusele, et sepistatav malm ja tempermalm on KN kontekstis sama materjal. Kohus nõustub nimetatud järeldusega. Eeltoodust tulenevalt ei leia kohus samuti, et KN rubriigi sõnastus oleks ka vastuolus KN selgitavate märkustega, kuna KN ja KN selgitustest teistes keeltes nähtub selgelt, et, et sepistatava malmina tuleb käsitleda ka keragrafiitmalmi, mis kuulub kaubakoodi 7325 99 10 alla.

12. Kaebajad leiavad, et rubriigis nr 7307 antud selgitust ei saa laiendada rubriigile nr 7325, kus ei ole mittetempermalmi ja tempermalmi eristamise aluseid peetud vajalikuks selgitada.

Kohus leiab, et lisaks grammatilisele tõlgendusele, mis tugineb malmide füüsikalisele jaotusele, tuleb õigusaktide tõlgendamisel arvestada ka süstemaatilist tõlgendust. Õigusselguse ja laiemalt õiguskindluse põhimõtetega ei oleks kooskõlas, kui samas õigusaktis tõlgendataks samu mõisteid erinevalt ehk keragrafiitmalmist tooted, mis vastavad rubriigi 7307 nõuetele, tuleks klassifitseerida kui tempermalmist tooted; ning samast materjalist tooted tuleks rubriigi 7325 nõuetele vastamise korral klassifitseerida kui mittetempermalmist tooted. Sellisele erinevale tõlgendusele muuhulgas sama grupi nr 73 sees puudub igasugune mõistlik põhjendus. Klassifitseerimise üldreeglid ei välista ühe rubriigis kasutatud mõistete kohaldamist ka teisele rubriigile, kus on samu mõisteid kasutatud. Mõistete kasu-

5 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/FR/TXT/HTML/?uri=CELEX:32012R0927&from=ET 6 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/FR/TXT/HTML/?uri=OJ:C:2011:137:FULL&from=EN 7 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/DE/TXT/HTML/?uri=CELEX:32012R0927&from=ET 8 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/DE/TXT/HTML/?uri=OJ:C:2011:137:FULL&from=EN 9 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/FI/TXT/HTML/?uri=CELEX:32012R0927&from=ET 10 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/FI/TXT/HTML/?uri=OJ:C:2011:137:FULL&from=EN

7(9) tamine teises tähenduses oleks õigustatud üksnes siis, kui seda on märkustes selgesõnaliselt öeldud. Vastupidine tõlgendus ei vastaks mingil moel hea halduse tavale ja õigusselguse põhimõttele. Olukord, kus mõisted kasutatakse ühes õigusaktis samas tähenduses, tagab õiguse kohaldajate õiguste kaitse suurimas võimalikus määras.

13. Lisaks eeltoodule loob õiguse kohaldajatele suurima õigusselguse ka see, kui mõisteid ei kasutata samas tähenduses mitte üksnes ühe õigusakti sees, vaid ka erinevates õigusaktides. Vastustaja on õigesti tuginenud klassifitseerimise alusena ka Euroopa nõukogu 11.06.2009 määrusele nr 500/2009, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1212/2005, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit valandite impordi suhtes. Kohus märgib, et nõukogu määruse andmise ajal kehtis Euroopa Komisjoni 19.09.2008 määrusega nr 1031/2008 kehtestatud KN11, milles oli rubriik nr 7325 kehtestatud samal kujul, nagu see on käesolevas asjas vaidluse all ja välja toodud kohtuotsuse punktis 7. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus asjakohatuks tugineda nõukogu määrusele, mille formaalne kehtivus on küll lõppenud, kuid milles on otsustatud, kuidas eristada n-ö mittetempermalme ja tempermalme või sepistamatuid ja sepistatavaid malme.

Esmalt tuleb selgitada, et määruse p 28 kohaselt kasutatakse määruses väljendeid keragrafiitmalm ja kõrgtugev malm sama materjali kohta sünonüümidena.

Määruse sissejuhatuse järeldustes on selgitatud järgmist: 53. Tuletatakse meelde, et lõplike meetmete määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatakse, et määrus hõlmab mittetempermalmist valmistatud valandeid. Lisaks tuletatakse meelde, et uurimise käigus selgus, et kõrgtugev malm on plastne (vt põhjendus 30). /…/ 56. Siiski on kindel, et esialgne uurimine hõlmas kõrgtugevast malmist valandeid. Selleks et välistada võimalikke tõlgendamisest tulenevaid arusaamatusi, tuleks lõplike meetmete määrust vastavalt muuta. Eelkõige tuleks täpsustada, et tootevalik hõlmab mittetempermalmist ja keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) valandeid. Lisada tuleks veel üks CN-kood, st CN-kood ex 7325 99 10, mis hõlmab muid malm-, raudvõi terastorude äärikuid12. See on vajalik, et tagada nüüdsest alates esialgse uurimise käigus (muu hulgas) kõrgtugevast malmist valandite suhtes kehtestatud asjakohase dumpinguvastase tollimaksu sissenõudmine kõnealustelt toodetelt. /…/ 59. Eespool avaldatud järeldustest lähtudes peetakse asjakohaseks vaadata läbi määrus (EÜ) nr 1212/2005, et täpsustada määrusega hõlmatud tootemääratlust ja tagada, et tootemääratlus hõlmaks nii mittetempermalmist kui ka keragrafiitmalmist (kõrgtugevast) valandeid. Lisada tuleks ka täiendav CN-kood, st CN- kood ex 7325 99 10.

Määruse artikliga 1 on asendatud senise määruse nr 1212/2005 artikli 1 lõige 1 järgmisega: „1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks selliste Hiina Rahvavabariigist pärit mittetempermalmist ja keragrafiitmalmist valmistatud (kõrgtugevast malmist) valandite impordi suhtes, mida kasutatakse maapinnal või maa all asuvate süsteemide katmiseks ja/või neile juurdepääsuks (v.a tuletõrjehüdrandid), ning nende osade suhtes, mis võivad olla masintöödeldud, kaetud, värvitud või muude materjalidega kombineeritud või mitte ning mida praegu klassifitseeritakse CN- koodide 7325 10 50, 7325 10 92 ja ex 7325 10 99 (TARICi kood 7325109910) ja ex 7325 99 10 (TARICi kood 7325991010) alla.”

Eeltoodust tuleneb ka Euroopa Komisjoni seisukoht, et kõrgtugevast malmist ehk keragrafiitmalmist tooted tuleb liigitada KN kohaselt kaubakoodi 7325 99 10 alusel. Maksuhaldur on samuti õigesti käsitlenud, et dumpinguvastaste meetmete lõppemisel ei ole nimetatud liigitus kaotanud oma kehtivust.

11 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1415984865653&uri=CELEX:32008R1031 12 Ingliskeelses tekstis on koodi sisuna toodud „other cast articles made of iron and steel of malleable cast iron“ ehk muud rauast või terasest valmistatud tooted, mis on valmistatud tempermalmist/sepistatavast malmist. Saksakeelses tekstis on koodi sisuna toodud, et „Andere Waren aus Eisen oder Stahl, gegossen, aus verformbarem Gusseisen“ ehk teised rauast või terasest tooted, mis on valatud vormitavast malmist. Seetõttu on eestikeelne tõlge jällegi ebatäpne.

8(9) 14. Järgnevalt käsitleb kohus vastustaja poolt maksuotsuses teise riigi siduvale tariifinformatsioonile tuginemist. ÜTS art 12 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et toll annab isiku taotlusel siduvat tariifiinformatsiooni, mis on tollile suhtes taotlejaga siduv kauba tariifse klassifikatsiooni määramise osas. Komisjoni 02.07.1993 määrus nr 2454/93, millega kehtestati ÜTS rakendussätted, on täpsustanud siduva tariifiinformatsiooni taotlemist ja edastamist. Määruse nr 2454/93 art 8 lg 1 sätestab, et liikmesriikide tolliasutused edastavad viivitamatult komisjonile koopia antud siduvast tariifiinformatsioonist. Saadud informatsioon säilitatakse komisjoni keskandmebaasis ja selle võib avaldada internetis, samuti võib liikmesriik taotleda komisjonilt teise liikmesriigi antud siduvat tariifiinformatsiooni (art 8 lg-d 2 ja 3). Komisjon peab kontrollima, kas siduva informatsiooni teadete vahel on vastuolud ja tagama tollinomenklatuuri ühtse kohaldamise (art 9). Art 11 sätestab, et siduv tariifiinformatsioon, mida liikmesriigi toll on andnud alates 1. jaanuarist 1991, on samadel tingimustel siduv kõikide liikmesriikide pädevatele asutustele. Euroopa Kohus on 07.04.2011 otsuses nr C-153/10 selgitanud, et kuigi siduv tariifiinformatsioon on õiguslikult tolli suhtes siduv, kui seda kasutab selle omanik või viimase esindaja (p 40), ei välista see tollimaksu sissenõudmise menetluses huvitatud poole poolt kasutada tõendina ka siduvat tariifiinformatsiooni, mis on väljastatud teises liikmesriigis, ilma et niisugusele siduvale tariifinformatsioonile omistataks selle dokumendi olemusest tulenevat õigusjõudu. Siseriiklik kohus peab otsustama, kas asjaomase liikmesriigi kohased menetlusnormid näevad ette sellise tõendi esitamise võimaluse (p 44).

Kuna kohtumenetluses ja haldusmenetluses kasutatavate tõendite ring on dokumentaalsete tõendite osas sarnane, ei leia kohus, et teise liikmesriigi poolt väljastatud siduva tariifiinformatsiooni kasutamine tõendina oleks välistatud kohtumenetluses ega ka haldusmenetluses.

Vastustaja on maksuotsuses viidanud siduvale tariifiinformatsioonile, mis on kättesaadav Euroopa Komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi (TAXUD) hallatavas EBTI siduvat tariifiinformatsiooni puudutavas elektroonses andmebaasis.13 Kohus kontrollis nimetatud veebilehel avaldatud siduvat tariifiinformatsioonit (kd III tl 198) ning leidis, et vastustaja on õigesti järeldanud, et standardile nr 1563 vastavad tooteid on järjepidevalt klassifitseeritud kaubakoodi 7325 99 10 alusel. Sealjuures kontrollis kohus ka iga tariifiinformatsiooni sisu, et see on konkreetselt seotud keragrafiitmalmist valmistatud toodetega. Kohus märgib, et käesolevas asjas vaidluse all olevate kaupade suhtes ei ole pooltel vaidlust selle üle, et need on valmistatud keragrafiitmalmist. Lisaks vastustaja viidatud 2010. ja 2011. otsustele on samasugused otsused tehtud ka 2012. aastal ja pärast vaidlustatud maksuotsuste vastuvõtmist 2014. aastal. Sellest saab järeldada, et tegemist on ühtse ja järjepideva praktikaga. Arvestades komisjoni kohustusi siduva tariifinformatsiooni vastuolude kõrvaldamisel, ei saa liikmesriigid praktikas kalduda oluliselt kõrvale juba seni kehtivast tõlgendustest KN alusel klassifitseerimisel. Kohtule ei nähtu, et kaebajad oleksid toonud välja asjaolusid, millele tuginedes peaks maksuhaldur kalduma keragrafiitmalmist tooteid klassifitseerides seni Euroopa Liidus kehtivast praktikast oluliselt kõrvale.

Eeltoodust tulenevalt ei saa seada määravat tähtsust asjaolule, et ka Soomes on vaidlusalused kaubad deklareeritud koodiga 7325 10 50 (kd II tl 175, p 33). Kuna deklaratsiooni ei täida tolliasutus ja ei ole teada, et tolliasutus oleks vastava deklaratsiooni osas järelkontrolli teinud ja kinnitanud toote klassifitseerimise õigsust, on võimalik, et ka selles deklaratsioonis on deklareerija teinud vea. Vea tegemise tõenäosus on seda suurem, et eeltoodud teiste liikmesriikide siduva tariifiinformatsiooni praktika kohaselt tuleb keragrafiidist tooted klassifitseerida kaubakoodi 7325 99 10 alusel.

15. Kaebaja DSV Transport AS leiab, et tegemist on tolliveaga ÜTS art 220 lg 2(b) tähenduses. ÜTS art 220 lg 2 (b) sätestab, et välja arvatud artikli 217 lõike 1 teises ja kolmandas lõigus nimetatud juhtudel, ei tehta järelarvestuskannet, kui tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli eksimuse tõttu, mida ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval

13 http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds2/ebti/ebti_home.jsp?Lang=en

9(9) isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta. Vastutav isik võib toetuda heausksusele, kui ta saab tõendada, et on asjaomaste kaubandustoimingute ajal nõuetekohaselt hoolitsenud selle eest, et kõik sooduskohtlemise kohaldamise tingimused oleksid täidetud. Art 217 lg 1 teine ja kolmas lõik reguleerivad olukorda, kui on kehtestatud ajutine dumpinguvastane või tasakaalustav tollimaks või seaduse alusel tasumisele kuuluva tollimaksu summa ületab summat, mis on määratud siduva informatsiooni alusel, seetõttu ei ole need lõiked käesolevas asjas asjakohased.

Euroopa Kohus on 18.10.2007 kohtuasjas nr C-173/06 selgitanud, et pädevatel ametiasutustel tuleb nimetatud määruse artikli 220 lõike 2 punkti b alusel loobuda selle imporditollimaksu tollivormistusjärgsest sissenõudmisest, kui on täidetud kolm kumulatiivset tingimust. Kõigepealt on vaja, et tollimaks jäi kogumata pädeva ametiasutuse enda vea tõttu, teiseks, et seda ei olnud võimalik mõistlikult avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt, ning lõpuks, et viimane järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta.

Käesolevas asjas ei ole kauba ebaõiget deklareerimist tinginud mitte tolli, vaid kaebajate endi tegevus, kes on deklareerinud kaubad kui mittetempermalmist tooted. Toll ei ole andnud kaebajatele suuniseid kaupade sellisel viisil klassifitseerimiseks ega ole ka ise kaupu sellisena ümberklassifitseerinud. Kaebajatel oli võimalik piisava hoolsuse ülesnäitamisel kontrollida, kuidas keragrafiitmalmist tooteid on seni analoogsetel juhtudel klassifitseeritud ja küsida vastustajalt täiendavat (siduvat) informatsiooni. Tutvudes nii keragrafiitmalmist toodete klassifitseerimise juhisega rubriigis 7307, Euroopa Komisjoni praktikaga Hiinast imporditavate toodete osas kui ka seni väljastatud siduva tariifiinformatsiooniga keragrafiitmalmist toodete osas, oleks keskmisel mõistlikul ettevõtjal pidanud tekkima kahtlus toodete klassifitseerimise õigsuse osas, mille kõrvaldamiseks oleks kaebajad pidanud pöörduma vastustaja poole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tegemist ei ole tolliveaga, kuna kaebajatel oleks olnud võimalik piisava hoolsuse ülesnäitamisel avastada eksimus toodete klassifitseerimisel.

16. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus mõlemad kaebused rahuldamata, sest vaidlustatud maksuotsused on õiguspärased. Kaebajate etteheited maksuotsuste põhjendamata jätmisele on alusetud, kuna maksuotsustes on esitatud asjakohased kaalutlused. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja esitatud kaalutluste, tõendite ja järeldustega ei nõustu, ei tähenda seda, et maksuotsus on põhjendamata.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool. Kuna kolmas isik ei ole menetluses oma seisukohta avaldanud ega taotlenud ka menetluskulude väljamõistmist, samuti ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud vastustaja, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin