3-13-1387/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi 3-13-1387

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 17.11.2014.a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1387 Haldusasi S.J.’i (J.) kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks tagastada kaebajale lauamäng Monopol või selle äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 32,39 eurot. Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja S.J. Vastustaja Tallinna Vangla. RESOLUTSIOON Jätta S.J.’i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Tallinna Vanglas kinnipeetav S.J. ostis vangla kauplusest (Lilleküla Keemiakaubad OÜ) lauamängu „Monopol“ maksumusega 32,39 eurot. Mäng väljastati kaebajale 04.03.2013.a, kuid võeti temalt 22.04.2013.a kambris vanglateenistuse ametnike poolt läbiviidud läbiotsimise käigus ära kui keelatud ese. Lauamäng paigutati kinnipeetavate isiklike asjade lattu.

2. S.J. esitas 24.04.2013.a Tallinna Vanglale avalduse, milles taotluse temalt lauamängu „Monopol“ ära võtmisega tekitatud kahju hüvitamist summas 32,39 eurot. Tallinna Vangla direktor jättis taotluse 19.06.2013.a rahuldamata.

3. S.J. esitas 25.06.2013.a kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles taotleb Tallinna Vangla kohustamist talle lauamäng „Monopol“ tagastada või selle äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamist summas 32,39 eurot. Kaebus jäeti 16.08.2013.a käiguta ja võeti 04.09.2013.a kohtu menetlusse. Vastustajaks tunnistati Tallinna Vangla. Tallinna Vangla vastas kaebusele 07.10.2013.a. Kohus tegi 03.02.2014.a kompromissiettepaneku, millele pooled vastasid keeldumisega.

4. Kaebuse põhjendused. Kaebaja tellis 20.02.2013.a vanglapoest vajalikud kaubad, sh mängu „Monopol“ maksumusega 32,39 eurot. Kauba väljastamise päeval ütles poe töötaja kaebajale, et mäng „Monopol“ läks vangla lattu. Kaebaja esitas avalduse, milles palus, et ostetud mäng väljastataks talle isiklikuks kasutamiseks kambrisse. Mäng väljastati kaebajale 2013.a märtsis. Pärast kaebaja kambri läbiotsimist 22.04.2013.a maskides ja relvastatud valvurite poolt avastas kaebaja mängu kadumise ning leidis laualt keelatud esemete võetuse akti. Kaebaja oli hämmingus ja ärritunud, kuna oli ostnud selle vanglapoe kaudu ja mäng oli läbinud kõik vastavad kontrollimised. Vastuseks kaebaja järelepärimisele vastas vangla juhtkond, et teenistuja, kelle ülesandeks oli poelehe kontrollimine ei olnud tähelepanelik, kuna tegemist on hasartmänguga, mis on aga keelatud. Kaebaja ei nõustu, et tegemist on hasartmänguga. Vangla teenistujate ebapädevus rabab kaebajat.

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited.

5.1 Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks, võivad ohustada vangla julgeolekut või korda, ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega, raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või nõuavad VangS § 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. Sama paragrahvi lg-d 3 ja 4 täpsustavad ja täiendavad eeltoodut sätestades, et kinnipeetavale keelatud asjade loetelu kehtestab justiitsminister määrusega ning vanglateenistus võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad eeltoodud tingimustele. Justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 641 p

17 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud hasartmänguvahendid.

VSkE § 11 kohaselt otsus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, on vangla direktori pädevuses. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013.a käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.25 kohaselt on kinnipeetavatele lisaks VSkE §-s 641 sätestatule keelatud VangS § 15 lg 4 alusel VangS § 15 lg-s 2 kirjeldatud tunnustele vastavad esemed, mh mänguasi, mängud, v.a doomino, kabe, male või nard, mis on soetatud vanglateenistuse vahendusel või vanglasse saabumisel kaasa võetud. Nimetatud p-st tulenevalt on ka lauamäng „Monopol“ vanglas keelatud, kuna kvalifitseerub hasartmänguvahendiks.

5.2 Keeldu mängida lauamänge kasu saamise eesmärgil on vaja, et takistada ebaseaduslike võlasuhete tekkimist. Ebaseaduslikud võlasuhted ohustavad vangla julgeolekut, kuna mängimisega tekkinud võlgade sissenõudmiseks võidakse kasutada vägivalda ja ähvardamist. Praktikas on tekkinud olukordi, kus kinnipeetav ei suuda maha mängitut tasuda ja võlgade sissenõudmisel kasutatakse vägivalda, ähvardamist, mis omakorda võib kahjustada võlgniku enda või tema perekonna heaolu ja turvalisust ning seeläbi ka vangla turvalisust. Ka ei ole välistatud, et võlgu olev kinnipeetav on kergemini allutatav teise kinnipeetava kontrollile, eesmärgiga sundida võlgnikku käituma kehtestatud korra vastu või panema toime mõne teo, et vangla oleks sunnitud paigutama kinnipeetavat ümber. Vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks on vanglal laiaulatuslik kaalutlusõigus otsustada kinnipeetavatele lubatud või keelatud asjade üle vanglas.

5.3 Kahju hüvitamise nõude tekkimise eelduseks on haldusorgani õigusvastane tegevus. Antud juhul ei ole tuvastamist leidnud, et vangla oleks käitunud õigusvastaselt. Kuigi kaebuse esitajal võimaldati kauplusest lauamäng „Monopol“ osta, oli tegemist vangla kodukorra p 7.1.25 alusel vanglas keelatud esemega ning selle kambrist ära võtmine läbiotsimise käigus oli õiguspärane. Täitmata on seega kahju hüvitamise nõude esimene eeldus – vangla õigusvastane tegevus.

Vangla on 09.05.2013.a vastuses nr 5-18/14622-1 möönnud mõnevõrra eksliku käitumist kaebuse esitajale lauamängu „Monopol“ tellimise võimaldamise osas. Lauamängu „Monopol“ enam vangla kauplusest osta ei ole võimalik.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

6.1 Tallinna Vangla direktori 31.01.2013.a käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.25 kohaselt on kinnipeetavatele lisaks VSkE §-s 641 sätestatule keelatud mh ka mänguasjad ja mängud, v.a doomino, kabe, male või nard, mis on soetatud vanglateenistuse vahendusel või vanglasse saabumisel kaasa võetud (tl 73). Seega kuulub lauamäng „Monopol“ kinnipeetavatele keelatud esemete hulka. Vastustaja seletuse kohaselt on nimetatud keelu eesmärk takistada ebaseaduslike võlasuhete tekkimist, mis võivad ohustada julgeolekut vanglas (tl 43p-44). Julgeoleku tagamiseks vanglas on vangla direktoril laiaulatuslik kaalutlusõigus otsustada kinnipeetavatele keelatud esemete üle. Kohtul puudub alus asuda vaidlusaluse mängu osas vastustajast erinevale seisukohale.

Kuna lauamäng „Monopol“ on kinnipeetavale keelatud ese, siis puudub kaebajal õigus vastustajalt nõuda nimetatud eseme temale kambrisse tagastamist. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik aga nõuda toimingu sooritamist üksnes siis, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toiminut sooritama. Asjaolul, et vastustaja selle eseme kaebajale ühel korral ekslikult väljastas, ei ole seejuures määravat tähtsust.

6.2 Kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud RVastS § 7 lg-s 1. Hüvitamisnõude lahendamisel tuleb esmalt tuvastada, kas kaebajal on üldse kahju tekkinud. Kaebuse kohaselt seisneb kaebaja kahju lauamängu „Monopol“ soetamisele kulutatud vahendites (32,39 eurot). Asjas puudub aga vaidlus, et vaidlusalune 04.03-22.04.2013.a kaebaja valduses olnud lauamäng on jätkuvalt tema omandis, kuid vanglast vabastamiseni vanglateenistuse poolt (kinnipeetavate isiklike asjade laos) hoiule võetud. Puuduvad andmed, et nimetatud ese oleks läinud kaduma, hävinenud või et selle väärtus oleks vähenenud. Seega pole kaebajale varalist kahju tekkinud, mistõttu kahju hüvitamise nõue on alusetu. Asjaolul, et kaebajal pole vangistuse lõpuni võimalik oma omandiõigust täiel määral realiseerida pole käesoleva nõude lahendamisel tähtsust.

7. Menetluskulude väljamõistmist pole taotletud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Paukštys Kohtunik